Rauaühendid Edasi vaatame mõningaid tähtsamaid rauasoolasid. Raud(II)sulfaat-7-vesi - FeSO4 · 7H2O, mis on tuntud ka rauavitrioli nime all. Kristalliline raudsulfaat on helerohelise värvusega suhteliselt püsiv ühend. Vaid vesilahuses oksüdeerub aeglaselt õhuhapniku toimel.Teda saadakse enamasti raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega. Kirjuta võrrand ...................................................................................................................... Antud soola kasutatakse põllumajanduses taimekahjurite ning seenhaiguste tõrjeks, puidu
MnO4– + 8H+ + 5e- + 5Fe2+ – 5e- → Mn2+ + 4H2O + 5Fe3+ 2KMnO4 + 8H2SO4 + 10FeSO4 → 2MnSO4 + 8H2O + 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 FeSO4 lisamisel kadus lahusest permanganaatioonist tingitud värvus. Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe 2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72–(aq) + Fe2+(aq) + H+(aq) → Cr3+(aq) + Fe3+(aq) + H2O(l) Cr2O72– + 14H+ + 6e-→ 2Cr3+ + 7H2O Fe2+ – e- → Fe3+ ‖⋅6 (oksüdeeria – liidab elektrone) (redutseeria – loovutab elektrone) Cr2O72– + 14H+ + 6e- + 6Fe2+ – 6e- → Cr3+ + 7H2O + 6Fe3+ Cr2O72– + 14H+ + 6Fe2+ → Cr3+ + 7H2O + 6Fe3+ K2Cr2O7 + 7H2SO4 + 6FeSO4 → Cr2(SO4)3 + 7H2O + 3Fe2(SO4)3 + K2SO4 Cr2O72– reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud kollane värvus. Lahus muutub pruunakaks. Järeldus.
Raud(III) kloriidil on nõrk kuid terav lõhn. Ainet kasutatakse vask-trükiplaatide töötlemiseks elektroonsete skeemide valmistamisel, meditsiinis väiksemate haavade verejooksu ning ka ninaverejooksu peatamiseks (3-5% lahust) ning muidu joogivee puhastamiseks ja heitvee käitlemiseks. See aine ja üldse raud(III)soolad hüdrolüüsivad vesilahuses tugevalt.Aine võib põhjustada söövitust. Selle vesilahus on keskmise tugevusega hape. FeSO4 x 7H2O Raud(II)sooladest on üks levinumaid, tähtsamaid ja püsivamaid Raud(II)sulfaat FeSO4 . Tahkel kujul esineb ta tavaliselt roheka kristallhüdraadina FeSO4 x 7H2O. Seda nimetatakse raudvitrioliks. Ainet kasutatakse taimekaitsevahendina, näiteks puude pritsimiseks kahjurite ja seenhaiguste tõrjeks sügisel, peale lehtede langemist. Raud(II)sulfaadi mineraale nimetatakse melanteriidiks, mis on sinakasrohelise värvusega ning looduses küllaltki tihti esinev. Meditsiinis
SEEEEEEEEEEEEEEEEEEEENED Seenerakud on eukarüootsed rakud. Eristatakse ühe- ja hulkrakulisi. Üherakulised- ümarad, päristuumsed rakud(pärmseened) või hulgatuumalised vaheseinteta hüüfid. Nt: must täpphallik. Hulkraksed-hüüfides esinevad vaheseinad. Nt:kottseened. Seene, v.a. pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-hüüf e. seeneniit-, mis on liigist sõltuvalt kokkupakitud seeneniidistikuks, mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiiinist ja teistest süsivesikutest koosnev erakukest. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK 1.) KEST Puudub v.a. Olemas, tselluloos, Olemas, kitiinist munarakk lipniin 2.) VAKUOOL Ei ole, väikesed Olemas, suur Väikesed lipiidi lipiidi vakuoolid keskvakuool- vakuoolid tsentr...
reaktsioonimehhanisme ja reagentide ohtlikkust. Samuti on välja toodud ainete füüsikalised konstandid ja töö käik. 1.1 Sissejuhatus ja sünteesiskeem Sünteesi eesmärgiks oli sünteesida dibensaalatsetoon lähtudes atsetoonist. Kaheetapiline töö toimus etteantud eeskirjade alusel. Esmalt oli vaja sünteesida atsetoon isopropanoolist, naatriumdikromaadist, veest ja konsentreeritud väävelhappest. Sünteesiskeem: 3CH3-CH(OH)-CH3 + Na2Cr2O7 + H2SO4 3H3C-CO-CH3 + Na2SO4 + Cr2(SO4)3 + 7H2O Seejärel tuli sünteesida dibensaalatsetoon eelnevalt valmistatud atsetoonist, bensaalatsetoonist, naatriumhüdroksiidist ja etanoolist. Sünteesiskeem: Dibensaalatsetoon ehk 1,5-difenüül-3-pentadienoon saadakse aldokondensatsiooni käigus. Dibensaalatsetoon on võimeline absorbeerima, peegeldama ja isegi hajutama valgust ja selletõttu kasutatakse teda päikesekaitsevahendistes. Näiteks päikesekreemides ja spreides, sest ta ei lahustu
2KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 = 2MnSO4 + 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 8H2O Mn on oksüdeerija ja Fe on redutseerija Katse 12 K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand. Cr2O72 + 6Fe2+ + 14H+ 2Cr3+ + 6Fe3+ + 7H2O K2Cr2O7 + 6FeSO4 + 7H2SO4 = 3Fe2(SO4)3 + Cr2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O Cr on oksüdeerija ja Fe on redutseerja Kokkuvõte ja järeldused. Ainete kokkusegamistel tekkis nii sadet, gaasi, hapet kui ka alust
Hapniku mitte sisaldavad happed näide: HCI; HF Alused Koosnevad metalliioonist ja OH ioonist Jagunevad: Leelisteks ehk vees lahustuvateks alusteks(IA ja IIA metallide OH-d) Nõrgad ehk vees lahustumatud alused. Soolad Koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist Lihtsoolad: Na2CO3; Na2CI; Na2SO4 Vesiniksoolad: NaHCO3; NaHCI Kristallsoolad: CuSO4*5H20(vaskvitriol) FeSO4*7H2O(raudvitriol) Oksiidid Liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on kindlasti hapnik (O2) Happelised oksiidid- mittemetalli oksiidid Aluselised oksiidid- metalli oksiidid Amfoteersed oksiidid- reageerivad nii hapete kui ka alustega (ZnO; Al2O3; Cr2O3) Neutraalsed oksiidid- ei reageeri millegagi(CO; NO; N2O)
Sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. 5 Kasutamine Rõhuv enamus nikli toodangust kasutatakse ära nii raua kui ka värviliste metallide sulamite koostises Mõni protsent nikli toodangust kasutatakse katalüsaatorite saamiseks, mida rakendatakse sünteesikeemias ja toiduainetööstuses 6 Võrrandid 2Ni + 2NaOH 2NiO + 2Na + H2 NiCl2 + 6H2O NiO + NiSO4 + 7H2O 7 Huvitavat Nikkel on Eesti rahvastiku hulgas kõige enam levinud kontaktallergeen. Põhilised niklitootjad maailmas on Venemaa, Kanada, Uus Kaledoonia ja Austraalia. Nikli aastane toodang jääb umbes miljoni tonnini. Nikkel võib palaval suvel põhjustada allergilist nahapõletikku. Üldvarusid maismaal hinnatakse 70 miljonile tonnile. 8 9 10 Küsimus Nikkel on.. a) Leelismetall b) Metall c) Mittemetall
redutseerija Fe2+ - 1e = Fe3+ 5 FeSO4 lisamisel kadus lahusest permanganaatioonist tingitud värvus. Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand Cr2O72(aq) + 6Fe2+(aq) + 14H+(aq) 2Cr3+(aq) + 6Fe3+(aq) + 7H2O(l) K2Cr2O7 + 6FeSO4 + 7H2SO4 = 3Fe2(SO4)3 + Cr2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O oksüdeerija Cr6+ +3e = Cr3+ redutseerja Fe2+ -e = Fe3+ 3 Lahus värvus mustaks, kadus dikromatsioonist tingitud värvus. Kokkuvõte: Toimuvad muutused on tingitud segu pH keskkonna muutumisest, sademete tekkest, ainete omavahelisest reageerimisest, metalli asukohast pingeres jne. Muutusi on võimalik reaktsioonivõrrandi põhjal ette ennustada ning katseliselt teostada.
lahustuvus lahustuvu lahustuvu kasvab s väheneb s kasvab Lahustuvus kõver näitab aine öahustuvuse sõltuvust temperatuurist Kristallhüdraadid on tahked kristallsed ained mille koostisesse kuuluvad vee molekulid Kristallhüdraadi koostises olevat vett nimetatakse kristallveeks CuSO4 * 5H2O LAGUNEVAD Vask(ll)sulfaat-vesi(1/5) KUUMUTAMISEL SOOLAKS FeCO3 * 7H2O JA VEEKS Raud(ll)karbonaat-vesi(1/7) CaSO4 * 2H2O Kaltsiumsulfaat-vesi(1/2) Püsiv OA Ca(HCO3)2 CaCO3+CO2+H2O
raudkarbiidi Fe3C kujul, mida nimetatakse ka valgeks malmiks. Teras Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse Cr muudab terase korrosioonikindlaks, sellest ka nimetus Roostevaba teras Mo ja W suurendavad kuumakindlust Mn tõstab kulumiskindlust Tähtsamaid ühendeid FeO3 kasutatakse odava ja vastupidava värvipigmendina Fe3O4 rauatagi, kasutatakse püsimagnetites FeSO4 * 7H2O raudvitriool, kasutatakse taimekaitsevahendina FeCl3 leiab raud(III)sooladest enim kasutust, töödeldakse näiteks vasktrükiplaate elektroonsete skeemide valmistamisel Raud(II)ioonid on vajalikud vere hemoglobiini tekkeks Täiskasvanud inimene vajab toiduks keskmiselt 510 mg rauda päevas Rauaühendeid vajavad ka taimed, raua puudusel pidurdub klorofülli teke Aitäh!
Fe2+ - 1e = Fe3+ *5 redutseerija FeSO4 lisamisel kadus lahusest permanganaatioonist tingitud värvus. Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand Cr2O72(aq) + 6Fe2+(aq) + 14H+(aq) 2Cr3+(aq) + 6Fe3+(aq) + 7H2O(l) K2Cr2O7 + 6FeSO4 + 7H2SO4 = Cr2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O Cr6+ +3e = Cr3+ *1 oksüdeerija Fe2+ -e = Fe3+ *3 redutseerja Lahus värvus mustaks, kadus dikromatsioonist tingitud värvus. Kokkuvõte: Reaktsioonivõrrandeid kirjaldavad nii ioon- kui molekulaarkujulised võrrandid. Muutused on tingitud: aluse keskkonna muutumisest, ainete omavahelisest reageerimisest, metalli asukohast pingeres jne. Muutusi on võimalik reaktsioonivõrrandi põhjal ette ennustada ning
8H2SO4 + 2KMnO4 + 10FeSO4 2MnSO4 + 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 8H2O MnO4(aq) + Fe2+(aq) + 8H+(aq) Mn2+(aq) + Fe3+(aq) + 4H2O(l) Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+ ioone sisaldavat lahust. Cr2O72 reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand K2Cr2O7 +7 H2SO4 + 6FeSO4 Cr2(SO4)3 + 3Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O Cr2O72(aq) +6 Fe2+(aq) + 14H+(aq) 2Cr3+(aq) + 6Fe3+(aq) + 7H2O(l) Kokkuvõte Katsed võib lugeda õnnestunuks. Katsetes võis näha nii sadenemist, gaasi eraldumist kui ka värvuse muutust. Kasutatud teabeallikad ,,Keemia alused praktikum" , A. Trikkel. http://www.chem.ttu.ee/files/yki/keemia_alused/S2007/yki0020_1lab.pdf http://www.webqc.org/balance.php? reaction=K2Cr2O7%2BH2SO4%2BFeSO4%3DCr2%28SO4%293%2BFe2%28SO4%293%2 BH2O%2BK2SO4
2KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 5Fe2(SO4)3 + 2MnSO4 + K2SO4 + 8H2O Kommentaar: KMnO4 on lillat värvi, teised lähteained on värvitud, reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. Katse 12. K2Cr2O7 lahusele lisada lahjendatud väävelhappelahust ja Fe2+ -ioone sisaldavat lahust. Cr2O72 reageerib kui oksüdeerija. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand K2Cr2O7 + 7H2SO4 + 6FeSO4 K2SO4 + Cr2(SO4)3 + 3Fe2(SO4)3 + 7H2O Cr2O72+ + 14H+ + 6Fe2+ 2Cr3+ + 6Fe3+ + 7H2O Kommentaar: Reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud oranz värvus ja lahus läheb tumeroheliseks. Kokkuvõte: Praktiline töö näitas elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamisi põhjuseid.
Fe2+ - 1e = Fe3+ *5 redutseerija FeSO4 lisamisel kadus lahusest permanganaatioonist tingitud värvus. Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand K2Cr2O7 +7 H2SO4 + 6FeSO4 Cr2(SO4)3 + 3Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O Cr2O72(aq) +6 Fe2+(aq) + 14H+(aq) 2Cr3+(aq) + 6Fe3+(aq) + 7H2O(l) Cr6+ +3e = Cr3+ *1 oksüdeerija Fe2+ -e = Fe3+ *3 redutseerja Lahus värvus mustaks, kadus dikromatsioonist tingitud värvus. Kokkuvõte: Reaktsioonivõrrandeid kirjaldavad nii ioon- kui molekulaarkujulised võrrandid. Muutused on tingitud: aluse keskkonna muutumisest, ainete omavahelisest reageerimisest, metalli asukohast pingeres jne
Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72–reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand Cr2O72–(aq) + 6Fe2+(aq) + 14H+(aq) → 2Cr3+(aq) + 6Fe3+(aq) + 7H2O(l) K2Cr2O7 + 6FeSO4 + 7H2SO4 → Cr2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O Cr6+ + 3e →Cr3+ *1 oksüdeerija Fe2+ - 1e →Fe3+ *3 redutseerija Lahus muutus rohekas pruuniks, kadus dikromaatioonist tingitud värvus. Kokkuvõte Toimuvad muutused on tingitud segu pH keskkonna muutumisest, sademete tekkest, ainete omavahelisest reageerimisest, metalli asukohast pingeres jne. Muutusi on võimalik reaktsioonivõrrandi põhjal ette ennustada ning katseliselt teostada.
Fe2+-e=Fe3+ redutseerija Mn7++5e=Mn2+ oksüdeerija KMnO4 on lillat värvi, teised lähteained on värvitud, reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. KATSE 12 K2Cr2O7 lahusele (1…2 ml) lisada lahjendatud väävelhappelahust ja 1..2 ml Fe 2+ -ioone sisaldavat lahust. Cr2O72– reageerib kui oksüdeerija. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand K2Cr2O7 + 7H2SO4 + 6FeSO4 → K2SO4 + Cr2(SO4)3 + 7H2O Cr2O72+ + 14H+ + 6Fe2+ → 2Cr3+ + 6Fe3+ + 7H2O Cr6++3e=Cr3+ oksüdeerija Fe2+-e=Fe3+ redutseerija Lähteainetest K2Cr2O7 on kollane ja teised lähteained värvitud. Reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud oranž värvus ja lahus läheb tumeroheliseks/pruuniks. Kokkuvõte ja järeldused Reaktsioonivõrrandeid kirjeldavad nii ioon- kui molekulaarkujulised võrrandid. Muutused on
8) Sool+sool =sool+sool 9) Alusel.oksiid+happel.oksiid =sool 10) Metall + mittemetall =sool Soolade rahvapäraseid nimetusi · NaCl - keedusool · CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit · NaHCO3 - söögisooda · CaCO3 · MgCO3 -dolomiit · Na2CO3 - pesusooda · CaSO4 · 2 H2O kips · Na2SO4 · 10 H2O - glaubri sool · Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit · NaNO3 - tsiili salpeeter · KNO3 - india salpeeter · AgNO3 põrgukivi · FeSO4 · 7H2O raudvitriol · CuSO4 · 5H2O vaskvitriol · FeS2 püriit · KMnO4 kaaliumpermanganaat · KClO3 Berthollet`sool · NH4NO3 salmiaak · CaF2 sulapagu
Ookrit on kasutatud peamiselt ,,värvimullana" keeduvärvides, näitkes majada vävimiseks. Fe(OH)2-raud(II)hüdroksiid. Rauarikkas vees leiduvad FeII ühendid oksüdeeruvad õhuga kokku puutudes FeIII ühenditeks. `Vabanevat energiat kasutavad ära rauabakterid, kes tekitavad veetorudes limajaid ja niitjaid kogumikke ja põhjustavad ummistusi. Soolad Fe(HCO3)2 raud(II)vesinikkarbonaat, leidub looduslikes vetes, muudab katlakivi pruunikaks. FeSO4*7H2O raudvitriol (raud(III)sulfaat-vesi) - kasutatakse taimekaitsevahendina seenhaiguste tõrjeks - kasutatakse peitsina riide värvimisel - kasututakse keeduvärvide valmisstamisel FeCl3 raud(III)kloriid on punakaspruun väga hügroskoopne aine. Kasutatakse metallide söövitamisel. Raua keemilised omadused Puhas raud on must, pehme, keemiliselt väheaktiivne metall. Lisandeid sisaldav raud roostetab niiskes õhus kiiresti.
2KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 2MnSO4 + 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 8H2O 2MnO4- + 5Fe2+ + 16H+ 2Mn2+ + 5Fe3+ + 8H2O 7 Katse 12 K2Cr2O7 lahusele lisasin 1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1-2 ml FeSO 4 lahust.Cr2O7- reageeris kui oksüdeerija, mille tulemusena kadus lahusele iseloomulik dikromaadist tingitud värvus. Värvus muutus roheks-pruunikaks. K2Cr2O7 + 6FeSO4 + 7H2SO4 Cr2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O Cr2O72+ + 6Fe2+ + 14H+ 2Cr3+ + 6Fe3+ + 7H2O Kokkuvõte või järeldused Erinevate lahuste kokku segamisel toimusid erinevad reaktsioonid nende lahuste vahel. Toimus nii gaaside eraldumine kui ka sademete tekkimine. 8
c. Seebikivi – NaOH, seebi valmistamine. d. Keedusool – NaCl., meditsiin, seebi- ja teiste pesuainete tootmine. e. Kips - CaSO4 · 2H2O, ehitus ja meditsiin. f. Glaubrisool – Na2SO4 · 10H2O, meditsiin. g. Kustutatud lubi – Ca(OH)2, metallurgia h. Kustutamata lubi – CaO, gaaside ja vedelike kuivatamine. i. Marmor – CaCO3, ehitus. j. Vaskvitriol - CuSO4·5H2O, taimekahjurite tõrje. k. Raudvitriol - FeSO4·7H2O,värvi kinniti, tõrjub hallitust ja mädanikku, taimekahjurite tõrje. 3. Leelis- ja leelismuldmetallide hoidmine, ohutusnõuded. a. Laboris hoitakse neid suletud anumas, petrooleumi- või õlikihi all, et vältida reageerimist õhuhapniku või veega. b. Kasutamisel peab olema väga ettevaatlik ja kasutada kaitsevahendeid, muidu on tulemuseks Eda. c. Metall ei tohi sattuda nahale. Metallitükki hoitakse kinni
..2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72 reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand Cr2O72(aq) + Fe2+(aq) + H+(aq) Cr3+(aq) + Fe3+(aq) + H2O(l) SO (¿¿ 4 )3 K2Cr2O7 + 6FeSO4 + 7H2SO4 = Cr2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O + 3 Fe 2 ¿ Cr2O72 + 6Fe2+ + 14H+ 2Cr3+ + 6Fe3+ + 7H2O 3+ ¿ -¿ 2Cr ¿ 2-¿+6 e¿ oksüdeerija Cr 2 O7¿ 9 -¿ ¿ Fe2+ -1 e = Fe3+ ¿ 3 redutseerija Värvus muutub oranzist pruunikaks. 10
-mõõtkolb 100ml ja 200ml -koonilised kolvid 150-200ml ja 500ml -ümarkolb 250ml -pipett 10ml -analüütiline kaal Reaktiivid -0,2n kaaliumdikromaat -0,1n naatriumtiosulfaat -kaaliumjodiid -kontsentreeritud väävelhape -1%-line tärklise lahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid 3C2H5OH + 2K2Cr2O7 + 8H2SO4 = 3CH3COOH + 2Cr2(SO4)3 + 2K2SO4 + 11H2O Etaanooli oksüdeerimine kaalimkromaadiga väävelhappe juuresolekul. 6KJ + K2Cr2O7 + 7H2SO4 = 3J2 + Cr2(SO4)3 + 4K2SO4 + 7H2O Kaaliumjodiidi lisamisel määratakse(jodomeetriliselt) kaaliumkromaadi ülehulk J2 + 2Na2S2O3 = 2NaJ + Na2S4O6 Eraldunud joodi tiitrimine 0,1n naatriumtiosulfaadiga Töö käik Mulle oli antud tundmatu mahuga vedelik, mille sees oli tundmatu massihulk etanooli. Kõigepealt lahjendasin antud lahust kuni 250ml kriipsuni. See oli esimene lahjendus. Seejärel valmistasin ette kolm 150 ml kolbi, milles oli 10 ml K2Cr2O7 ning 5ml kontsentreeritud väävelhapet
Reaktsioon veeauruga: 3Fe+4H2O=Fe3O4 +4H2 Raua tähtsus inim organismis Põhiosa rauast asub hemoglobiinis - Annab verele punase värvuse - Soodustab hapniku sidumist ja kandumist org Raha tähtsamad ühendid Raud 3 oksiid Fe2O3 · Muumia · Ooker · Rauamennik Moodustub raua roostetamisel Pruunvärvus kasutatakse värvide valmistamisel Tritaud tetra oksiid fe3o4 Magnetiit, musta värvi, ferromagneetiline kasutatakse: must värv, püsimagnet Raudvitriool feso4 *7h2o Rohelist värvi Tahke aine Kasutamine: värvid, taimekaitsevahend Sulamid: malm raua sulam süsinikuga (c 2-5%) kasutatakse terasetootmine, ahjuuksed, tööpingid Teras raua sulam süsinikuga c vähem kui 2% - kasutatakse tööriistad, konstruktsioonid Eriteras- teras millele on lisatud ni, mn, cr, w kasutatakse kosmosetehnikas, relvad Karastatud teras, mis kuumutatakse hõõgumiseni ja jahutatakse kiirelt.
Sademele lisatakse 5...6 tilka konts. HNO3 ja keedetakse vesivannil sademe täieliku reageerimiseni: 2MnO(OH)2 + 4 HNO3 2Mn(NO3)2 + 4H2O + O2 Saadud lahusest võetakse 2...3 tilka ja lahjendatakse veega mahuni 5ml. Lisatakse veidi tahket NaBiO3. Kui lahuses sisaldusid Mn2+ -ioonid, siis ilmub juba külmalt lilla värvus, mis on tingitud permanganaatioonide tekkest. Kui lahus on lisatud tahkest reaktiivist hägune, on soovitav lahus tsentrifuugida. 2Mn2+ + 5BiO3 + 14H+ 2MnO4 + 5Bi3+ + 7H2O Kui Mn2+ - ioonide kontsentratsioon lahuses on liiga suur, siis tekib kõrvalreaktsioonina ka pruuni MnO(OH)2 sadet: 2MnO4 + 3Mn2+ + 7H2O 5MnO(OH)2 + 4H+ NB! III rühma sulfiidide sademe käsitlemisel külma 2M HCl-ga reageerivad vähesel määral ka CoS ja NiS. Tekkinud Co2+- ja Ni2+ -ioonid sadestuvad analüüsi käigus musta Co(OH)3 ja roheka Ni(OH)2 -na koos raua ja mangaani hüdroksiididega. Kui sademe analüüsil ei tõestu Fe3+ -
Fe2+ - 1e = Fe3+ | redutseerija Katse 12 K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe 2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72 reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand Cr2O72(aq) + Fe2+(aq) + H+(aq) Cr3+(aq) + Fe3+(aq) + H2O(l) K2Cr2O7 + 6FeSO4 + 7H2SO4 = Cr2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O + Cr2O72 + 6Fe2+ + 14H+ 2Cr3+ + 6Fe3+ + 7H2O oksüdeerija Fe = Fe3+ 2+ redutseerija Värvus muutub oranzist pruunikaks. Kokkuvõte: Praktikumi eesmärgiks oli reaktsioonide kirjutamine, tasakaalustamine ja nendest aru saamine. Tänu reaktsioonide läbi tegemisele, tekkis parem arusaamine, kuid need kulgevad ja miks. Samuti kordasime reaktsioonivõrrandite kirjutamist molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul.
hõbevalge metall, suhteliselt raske, kõrge sulamistemp, meh. Hästi töödeldav, suhteliselt kõva, magnetilised omaduses, keskmise aktiivsusega, niiskes õhus või vees tekib nende pinnale kohev roostekiht. KASUTAMINE: Sepisrauast väravad. Raud(III)oksiidi - keemilise püsivuse ja ilusa värvuse tõttu kasutakse seda värvipigmendina värvainete koostises. Segaoksiid Fe3O4 on musta värvusega ja magnetiliste omadustega püsimagneteid, magnetefonilintide jms valmistamisel. FeSO4 . 7H2O, raudvitriolin- taimekaitse vahendina. Malm kõrgahju saaduseks ei ole puhas raud, vaid rauasulam malm, mis sisaldab kuni 5% süsinikku (tavaliselt 3...4%), mõningal määral võib malm sisaldada ka teisi lisandeid. Valmistatakse n. kütteradiaatoreid, kanalisatsioonitorusid, pliidiraudu, tööriistu, masinaosi ja ehituskonstruktsioone jms. Teras sisaldab süsinikku alla 2%'i. Terase kõvadust on võimalik suurendada tema karastamisel selleks tuleb kuumutatud teras kiiresti jahutada
Kemikaalid. Peitsid: maarjajää, tinakloriid, vaskvitriol, raudvitriol. Lisaks veel viinakivi Puukepid segamise ja lõngade tõstmise jaoks. Pehmetoimeline pesuvahend lõngade pesemiseks enne värvimist. Allikad: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Eesti loodusmuuseum Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Peitsained: Maarjajää (KAl(SO4)2 + 12H2O. Valge kristalne aine. Raudvitriol FeSO4 + 7H2O. Rohekas kristalne metallisool. Vaskvitriol CuSO4 + 5H2O. Sinine peenekristalne aine. Keedusool NaCl Allikas: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Kuidas toimub protsess? Seente kogumine Seente säilitamine Lõnga ettevalmistamine Peitsimine Värvileeme keetmine Lõnga värvimine Lõnga loputamine ja kuivatamine. Allikad: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone
Sademele lisatakse 5...6 tilka konts. HNO3 ja keedetakse vesivannil sademe täieliku reageerimiseni: 2MnO(OH)2 + 4 HNO3 2Mn(NO3)2 + 4H2O + O2 Saadud lahusest võetakse 2...3 tilka ja lahjendatakse veega mahuni 5ml. Lisatakse veidi tahket NaBiO3. Kui lahuses sisaldusid Mn2+ -ioonid, siis ilmub juba külmalt lilla värvus, mis on tingitud permanganaatioonide tekkest. Kui lahus on lisatud tahkest reaktiivist hägune, on soovitav lahus tsentrifuugida. 2Mn2+ + 5BiO3 + 14H+ 2MnO4 + 5Bi3+ + 7H2O Kui Mn2+ - ioonide kontsentratsioon lahuses on liiga suur, siis tekib kõrvalreaktsioonina ka pruuni MnO(OH)2 sadet: 2MnO4 + 3Mn2+ + 7H2O 5MnO(OH)2 + 4H+ Lahuses ei sisaldunud Mn2+-ioone. Lahuse (CrO42, [Al(OH)6]3, [Zn(OH)4]2) analüüs Kui tsentrifugaadil, mis saadi peale Fe(OH)3 ja MnO(OH)2 sademe eraldamist, on kollane värvus, siis sisaldab lahus ilmselt CrO42 -ioone. Kui lahusel kollast värvust pole, siis ei õnnestu ka kromaatioonide vähetundlikud tõestusreaktsioonid.
13) Korund ehk smirgel - Al2O3 ; lihvimispuru 14) Teemant – C ; ehetes 15) Pliiläik – PbS ; plii saamine 16) Tinakivi – SnO2 ; tina saamine 17) Sooraud – Fe(OH)3 ; raua saamine 18) Punane-pruun-must rauamaak – Fe2O3, Fe3O4(must) ; raua saamine 19) Rauatagi – Fe3O4 ; raua kaitseks rooste eest 20) Rauarooste – Fe2O3 * nH2O ; tekib rauale niiskes ja soojas õhus 21) Raudvitriol – FeSO4 * 7H2O ; taimekaitsevahend 22) Vaskvitriol – CuSO4 * 5H2O ; taimekaitsevahend 23) Malahiit – (CuOH)2CO3 ; poolvääriskivi 24) Paatina - 3. S-metallid – I ja II A-rühmas, väga aktiived, pehmed, levinumad Ca, Mg, Na, K, hoitakse õlis, põlevad värvilise leegiga, leiduvad vaid ühendites, viimasena täitub s-kiht P-metallid – keskmise aktiivsusega, tuntumad Al, Pb, Sn, viimasena tõitun p-kiht
- temperatuuril 20C - protsessi kestus 7 ööpäeva 2. Ettevalmistustööd analüüsi läbiviimiseks. a) a) Proovi pH 7,58, temperatuur 20,0C b) Lahjendusvee ettevalmistus Lahjendusproov valmistatakse 5 liitrisesse nõusse. Töös kasutatakse lahjenduste tegemiseks spetsiaalset toitesooli sisaldavat lahjenduslahust. Lahuse saamiseks lisatakse dest. veele : · 5ml fosfaatset puhverlahust · 5ml MgSO4 . 7H2O lahust · 5ml CaCl2 lahust · 5ml FeCl3 . 6H2O lahust c) Lahjendusvee ja analüüsitava proovi küllastamine õhuhapnikuga - Lahjendusvee ja proovivee temperatuur reguleeritakse 20C-ni ning küllastatakse hapnikuga. Õhurõhk 100,5Pa ning hapniku lahustuvus vees 9,01mg 1l vees. d) Lahjenduste jaoks vajalike proovikoguste arvutamine. 10x lahus 500ml 50ml analüüsitavat vett, 450ml lahjendusvett
nüüd veel tilkhaaval FeSO4 lahust muutus lahus värvituks. 8H2SO4 (aq)+ 2KMnO4 (aq)+ 10FeSO4 (aq)2MnSO4 (aq)+ 5Fe2(SO4)3(aq) + K2SO4 (aq)+ 8H2O(l) Mn+7 + 5e- Mn+2 (oksüdeerija) 2Fe+2 2·1e- 2Fe+3 (redutseerija) MnO4(aq) + Fe2+(aq) + H+(aq) Mn2+(aq) + Fe3+(aq) + H2O(l) Katse 12. K2Cr2O7 lahusele H2SO4 lahust muutub uus lahus oranziks, lisades veel FeSO4 omandab lahus roheka värvuse. K2Cr2O7(aq) + 6FeSO4(aq) + 7H2SO4 (aq) Cr2(SO4)3(aq) + 3Fe2(SO4)3(aq) + K2SO4 (aq)+ 7H2O(l) 2Cr26+ +2·3e-2Cr23+ (oksüdeerija) 2Fe2+ -2·1e- 2Fe23+ (redutseerija) Cr2O72(aq) + Fe2+(aq) + H+(aq) Cr3+(aq) + Fe3+(aq) + H2O(l)
5. Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Magneesium põleb õhu käes energiliselt · kõrvuti hapnikuga toimuvad reaktsioonid ka lämmastiku ja CO2-ga. 6. Tähtsamad ühendid Ühendeis on magneesiumi oksüdatsiooniaste II. Tähtsaimad ühendid on magneesiumoksiid MgO, magneesium -karbonaat MgCO3, magneesium -koriidiheksahüdraat MgCl2 * 7H2O. Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 7. Tähtsus organismis Magneesiumi roll taimses organismis: Magneesium on taimedele makrotoitaine
Leelismetallid, naatrium Leelismetallid asuvad IA rühmas. Leelismetallid kui aktiivseimad metallid loovutavad kergesti aatomi väliselt kihilt ainsa elektroni. Kõige tuntumad leelismetallid on kaalium ja naatrium. Veel kuuluvad sinna ka liitium, rubiidium, tseesium, frantsium. Keemiliste omaduste poolest kuuluvad leelismetallid kõige aktiivsemate elementide hulka - nad on väga tugevad redutseerijad. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriu...
Soolad Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist. Soolad on liitained, milles metalliioonid on seotud happejääkioonidega. Soolad on ioonsed ühendid, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2 vask(II)vesinikkarbonaat NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga MgOHCl magneesiumhüdroksi...
C – elusorganismid S – valgud 14.Soolad üldiselt Karbonaadid – CO3 soolad, nõrgad happed Fosfaadid – PO4 soolad, keskmise tugevusega Nitraadid – NO3 soolad, lahustuvad hästi vees Sulfaadid – SO3 soolad, küllaltki püsivad, lahustuvad hästi vees Sulfitid – SO2 soolad, Nitritid – NO2 soolad, lämmastikushappe sool Silikaadid – SiO3 soolad, nõrgad happed 15.Väetised Ca(H2PO4)2 – superfosfaat, vajalik taimede kasvamiseks FeSO4 * 7H2O – raudvitriol – mädanikukaitse, kahjuritõrje CuSO4 * 5H2O – vaskvitriol – kahjuritõrje NH4NO3 – ammoniaaknitraat 16. Looduslikud silikaadid Tehissilikaadid Kvartsklaas – laseb läbi UV-kiirgust Klaas Na2CO3 + CaCO3 + SiO2 Asbest – eterniit Savi Kaloniit Al2O3 * 6SiO2 * 2H2O Tsement – CaCO3 + savi
(1) Reaktsioonivõrrandeid: Mg + Co2 = MgO + C 2HCl + 2 Mg 2MgCl + H2 Mg + 2 H2O Mg(OH)2 + H2 ( Magneesium tõrjub vesiniku veest välja. ) (4) 9 6. Tähtsamad ühendid Ühendeis on magneesiumi oksüdatsiooniaste II. Tähtsaimad ühendid on magneesiumoksiid MgO, magneesium-karbonaat MgCO3, magneesium-koriidiheksahüdraat MgCl2 * 7H2O. Looduses leidub magneesiumi ainult ühendeina (nt. Magnesiidis MgCO3 ja karnalliidis KCl * MgCl2 * 6H2O) (1) 10 7. Leidumine looduses Magneesium - looduses leidub magneesiumi: magnesiidis, dolomiidis, silikaatides (oliviin, augiit, asbest, talk, sepioliit). Magneesium on klorofülli vajalik koostisosa. Kui magneesium asetada tuleleeki, siis põleb see ereda leegiga, tekitades tiheda valge suitsu -
(1/12 süsiniku aatomi massist) INTEKS näitab aatomite arvu molekulis Xn H üks vesiniku aatom H2 vesiniku molekul KOEFITSIENT tähistab molekulide (moolide) arvu kXn 2H kaks vesiniku aatomit 2H2 kaks vesiniku molekuli 7H2O seitse molekuli vett SUHTELINE MOLEKULMASS Mr liht- või liitaine molekulmass võrdub teda moodustavate elementide aatommasside summaga. Ühikuta suurus. Mr(O2)=2*16=32 MOLAARMASS M ühe mooli aine mass grammides. Ühik g/mol. Kasutatakse keemiaalastes arvutustes. Mr ja M arvväärtused on ühe ja sama ainepuhul samad, vahe seisneb vaid ühikus. M(H2SO4)=98 g/mol MOOL aine hulga ühik, milles sisaldub Avogadro arv (NA=6,02 × 1023) loendatavat
värvus, mis tõestab ioonide olemasolu. 4Fe3+ + 3[Fe(CN)6]4- → Fe4[Fe(CN)6]3 ↓ Mn2+-ioonide tõestamine Lisan tsentrifuugitud sademele 5-6 tilka konts HNO 3 ja keedan vesivannil sademe täieliku reageerimiseni. 2MnO(OH)2 + 4HNO3 → 2Mn(NO3)2 + 4H2O + O2 Võtan saadud lahusest 2-3 tilka ja lahjendan veega mahuni 5ml. Lisan lahusesse tahket NaBiO3 ning lahus värvub lillaks, millega on tõestatud mangaani ioonid lahuses. 2Mn2+ + 5BiO3- + 14H+ → 2MnO4- + 5Bi3+ + 7H2O Al3+-ioonide tõestamine 1)Lisan 7-8 tilgale leeliselisele lahusele lahjendatud HCl-i ning algul sadenev alumiiniumhüdroksiid lahustub happe edasisel lisamisel. Kui lahust uuesti leelisatada NH3 H2O, tekib paks valge sade, mis tõestab alumiiniumioonide olemasolu. [Al(OH)6]3- + 3H+ → Al(OH)3 ↓ 3H2O Al(OH)3 + 3H+ → Al3+ + 3H2O Al3+ + 3NH3 H2O → Al(OH)3 ↓ 3NH4+ 2)Lisan 2-3 tilgale lahusele 2-3 tilka alisariini ja hapestan 2M CH 3COOH-ga.
Hüdrooksiidid: Ni(OH)2, Ni(OH)3 * Ni(OH)2 tekib roheka värvusega sademena Ni (II) soolade reageerimisel leelisega. Õhus on Ni(OH)2 püsiv, tugevate oksüdeerijate mõjul leeliselises keskkonnas tekib Ni(OH)3. Ni(III) ühendid on ebapüsivad ja käituvad tugevate oksüdeerijatena. Ni(OH)2 oksüdatsioon võib toimuda ka elektrivoolu mõjul. Sellel põhineb raudnikkelaku laadimisprotsess. NiSO4 kristallub rohelise värvusega kristallhüdraadina NiSO4 4 * 7H2O vesilahusest. Ni reageerimine hapnikuga agab temperatuuril umbes 500 C. Ni reageerimisel P-ga tekivad fosfiidid, millest temperatuurikindlaim on Ni 2P. Toatemperatuuril on Ni vee ja õhu suhtes vastupidav. Vee, orgaaniliste hapete ja leeliste suhtes on Ni püsiv, aeglaselt kulgeb reaktsioon lahjendatud hapete HCl, HNO 3 ja H2 SO 4 -ga. Vesilahustest kristalluvad Ni-soolad kristallhüdraatidena. Nikli keemistemperatuur on 2732.0 °C. Nikli sulamistemperatuur on 1453.0 °C.
deoksüdeerimiseks ning sepistatava malmi valmistamiseks. Magneesiumiühendeid kasutatakse terase, tsemendi, väetiste, tulekindlate materjalide jm muude keraamiliste materjalide,klaasi, ravimite, värvide jm valmistamiseks. Magneesiumi sisaldavaid Grignardi reagente kasutatakse orgaanilises sünteesis (Grignardi reaktsioon). Meditsiinis[muuda | redigeeri lähteteksti] Vettsisaldavat magneesiumsulfaati ((MgSO4 • 7H2O)) kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi kasutatakse antatsiidina maohappesuse vähendamiseks ja lahtistina. Maos toimub reaktsioon MgO + 2HCl → MgCl2 + H2O ning seejärel peensooles MgCl2 + 2NaHCO3 → MgCO3 + 2NaCl + CO2 + H2O. Erinevalt teistest lahtistitest puudub magneesiumoksiidil ebameeldiv maitse, mistõttu ta sobib ka lastele.
MnO(OH)2(s) + 4HNO3(aq) 2Mn(NO3)2(aq)+ H2O(l) + O2(g) . Sain heleroosa lahuse, mis võis viidata mangaanioonide leidumisele lahuses. Saadud lahusest võtsin 3 tilka ja lahjendasin veega mahuni umbes 5 ml. Lisasin veidi tahket NaBiO 3. Sain lillat tooni lahuse, mis viitas permanganaatioonide tekkele. Loksutades küll lilla värvus kadus (muutus heleroosakaks), kuid seisma jättes tuli lilla värv uuesti esile. Mn2+ + 5BiO3- + 14H+ 2MnO4- + 5Bi3+ + 7H2O . 2+ NB! Kui Mn -ioonide kontsentratsioon on liiga suur, siis tekib kõrvalreaktsioonina pruuni mangaandioksiidi sadet. . 2+ Katse tõestas Mn - ioonide leidumist lahuses. Tõestamata on jäänud arvatavasti üks värvitu ioon. See võib olla kas Al3+-või Zn2+- ioon. Asusin esimesena alumiiniumiooni sisaldumist lahuses kindlaks tegema.
Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Rauasoolad Raud(II)sooladest on kõige tähtsam raud(II)sulfaat-vesi (1/7) ( FeSO4*7H2O), mida rahvapäraselt nimetatakse raudvitrioliks. See on heleroheline vees lahustuv kristalne aine. Raud(II)sulfaat saadakse raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega : Fe+H2SO4=FeSO4+H2 Raud(II)sulfaati evitatakse taimekahjurite tõrjevahendina, värvainetena ja tindi saamisel, puiduimmutuslahuste valmistamiseks, et kaitsta puitu mädanemise eest. Raud(III)sooladest nimetame raud(III)kloriidi (FeCl3) ja raud(III)sulfaati ( Fe2(SO4)3 ). Raud(III)kloriidi võib
ühel ja samal polarogrammil kõigi kolme depolarisaatori polarograafilised lained Ioon Poollainepotentsiaal Hg anoodi suhtes, V [Cu(NH3)4]2+ -0,040; - 0,300 [Cd(NH3)4]2+ -0,610 [Zn(NH3)4]2+ -1,160 Töö käik Töövahendid: Universaalpolarograaf OH-105 (Radelkis) Elavhõbetilkelektrood (katood) Elektrolüüser suurepinnalise elavhõbeelektroodiga (anood) 3 mõõtepipetti, 5 ml 4 mõõtekolbi, 50 ml Fooni lahus: 1 M NH4OH + 1 M NH4Cl Na2SO3 x 7H2O, tahke 0,5 % zelatiini lahus Metallide standardlahused: 1mg Cu2+/ml, 1mg Cd2+/ml, 1mg Zn2+/ml Töö käik: Kolme 50 ml mõõtekolbi pipeteerisime alljärgnevas tabelis toodud vase, tsingi ja kaadmiumi standardlahuste mahud ml-s. Kolvi nr. Cu2+ Cd2+ Zn2+ 1 1 2 1 2 2 3,5 1,3 3 3 5 1,5 Neljandasse kolbi andis õppejõud kontrolllahuse. Kolvid täitsime peaaegu mõõtejooneni foonilahusega
4 5 vasakult paremale pentaan CH3-CH2- CH2- CH2-CH3 metüülbutaan CH3-CH(CH3)-CH3 dimetüülpropaan CH3-C(CH3)2-CH3 Nagu näha erinevad sulamistemperatuurid üksteisest oluliselt Keemilised omadused Alkaanide keemilised omadused on analoogilised metaani omadustele Alkaanid on redutseerijad Alkaanid põlevad (täielik oksüdeerimine) C6H14 +19/2 O2 = 6CO2 + 7H2O Katalüsaatorite abil saab neid oksüdeerida alkoholideks, aldehüüdideks ja hapeteks (pikem süsinikahel kipub seejuures katkema) C2H6 + 1/2O2 == C2H5OH Ka vesiniku ära võtmine (dehüdreerimine) on oksüdeerimine C2H6 à C2H4 + H2 seda protsessi on võimalik läbi viia ka õhuhapniku abil eritingimustel ( nn oksüdeeriv dehüdreerimine) CH3CH3 + 1/2O2 à CH2==CH2 + H2O Pürolüüs ( raskemate naftasaaduste pürolüüsi nimetatakse krakkimiseks)
Ta on hea soojus- ja elektrijuht. · Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. · Raud(II)sooladest on kõige tähtsam raud(II)sulfaat-vesi (1/7) ( FeSO4*7H2O), mida rahvapäraselt nimetatakse raudvitrioliks. See on heleroheline vees lahustuv kristalne aine. Raud(II)sulfaat saadakse raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega : Fe+H2SO4=FeSO4+H2 · Raud(II)sulfaati evitatakse taimekahjurite tõrjevahendina, värvainetena ja tindi saamisel, puiduimmutuslahuste valmistamiseks, et kaitsta puitu mädanemise eest. Raud(III)sooladest nimetame raud(III)kloriidi (FeCl3) ja raud(III)sulfaati ( Fe2(SO4)3 )
Fosforiühendid vees: ortofosfaadid (fosfaatioonid), polüfosfaadid, fosfori sisaldavad orgaanilised ained. Lämmastikuühendid vees: ammooniumioonid (ammoniaak), nitraatioonid, nitritioonid, orgaaniline lämmastik. Väljendusviisid: NO3- = 31 mg/l; NO3- = 15 mg N/l; NO3-N= 76 mg/l. Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas (nitrifikatsioon, denitrifikatsioon). Nitrifikatsioon: NH4 + + 2O2 NO3 - + 2H+ + H2O Denitrifikatsioon: 4NO3- +5{CH2O} + 4H+ 2N2 + 5CO2 + 7H2O Orgaanilised saasteained keskkonnas. Käitumine keskkonnas: lahustumine vees; lagunemine keskkonnas; bioakumulatsioon; toksiline toime elusorganismidele. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; aeroobne ja anaeroobne lagunemine, arvutused reaktsioonivõrrandite järgi. Keskkonnaohtlikus: püsivus, bioakumuleeruvus, toksilisus.
kasutatakse odava värvipigmendina Fe3O4 ja FeO musta värvusega ning tekivad kõrgemal temperatuuril Fe3O4 – rauatagi, raud(II) ja raud(II) segaoksiid, magnetiliste omadustega, kasutatakse püsimagnetites Fe(HCO)3 – vees (katlakivi pruuni värvusega) FE(OH)2 – raud(II)hüdroksiid, väga ebapüsiv, kokkupuutel õhuga oksüdeerub ta raud(III)hüdroksiidiks FeSO4 – raud(II)sulfaat, tahkel kujul raudvitriol FeSO4 * 7H2O, taimekaitsevahend FeCl3 – raud(III)kloriid, tume kristalne aine, väga hügroskoopne (imeb intensiivselt õhuniiskust), töödeldakse vask-trükiplaate elektroonsete skeemide valmistamisel CuSO4 * 5H2O – vaskvitrol, kasutatakse taimekahjurite tõrjes, mürgine (CuOH)2CO3 ehk CU(OH)2*CuCO3 – malahhiit, pikaajalisel õhus seismisel tekib hallikasroheline paatinakiht, mida võib märgata vanade kirikute või raekodade tornikiivritel 5
halogeenidega. 12 2. Ühendid · Fluoriidid: MgF2 · Kloriidid: MgC · Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 · Jodiidid: MgI2 · Hüdriidid: MgH2 · Oksiidid: MgO, MgO2 · Sulfiidid: MgS · Seleniidid: MgSe · Telluriidid: MgTe Ka arstiteadus ei saa magneesiumita läbi. Vettsisaldavat magneesiumsulfaati (MgSO 4 · 7H2O) kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi kasutatakse antatsiidina maohappesuse vähendamiseks ja lahtistina. Maos toimub reaktsioon MgO + 2HCl MgCl2 + H2O ning seejärel peensooles MgCl2 + 2NaHCO3 MgCO3 + 2NaCl + CO2 + H2O. Erinevalt teistest lahtistitest puudub magneesiumoksiidil ebameeldiv maitse, mistõttu ta sobib ka lastele. Magneesiumkarbonaati jt magneesiumi ühendeid kasutatakse antatsiididena, näiteks ülihappesuse korral
Jne. Süsivesinikest moodustunud radikaale nimetatakse alküüdradikaalideks. Radikaalideks võivad olla ka halogeenid: Kloro Cl Bromo Br Jodo I Fluoro F ÜLESANDED. 8) Mitu mooli O2 kulub 80g propeeni põlemiseks? C3H6 + 4,5O2 3CO2 + 3H2O n=m/M=80g/42g/mol=1,9mol m=n*M=(3*12+6)=42g/mol x=8,55g/mol 9) Mitu dm3 propaani saab põletada 10 mooli hapnikuga? C3H8 + 5O2 3CO2 +4 H2O x=2mol V=n*Vm=44,8dm3 10) Mitu dm3 O2 kulub 5 mooli heksaani põlemisel? C6H14 + 5,5O2 6CO2 + 7H2O V=1064dm3 11) Mitu dm3 O2 kulub 224 dm3 pentaani põlemisel? C5H12 + 7,5O2 5CO2 + 6H2O n=10mol x=80mol V=1792dm3 12) Mitu dm3 CO2 tekib 200g butaani põlemisel? C4H10 + 6,5O2 4CO2 + 5H2O m=5,8g/mol n=3,5mol x=14mol V=313,6dm3 13) Mitu mooli etaani saab põletada 672dm3 õhuga, mis sisaldab 20% hapniku? C2H6 + 3,5O2 2CO2 + 3H2O n=6mol x=1,7mol C2H6 Keemia 2012 Keemia 2012
annaabi.ee 
