1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust saavad eestlased põhilise osa joogiveest? Tallinna ja Narva ühisveevärk saavad oma vee pinnaveest (Ülemiste järvest ja Narva jõest), kõik teised veevärgid aga põhjaveest. Eestis on vesi maapõues erineval sügavusel, olenevalt üldgeoloogilistest oludest. Lisaks on kõikides linnades ja alevikes ja külakeskustes olemas ühisveevärk. Diagramm asulatevahelistest erinevustest ühiveevärgi kasutamisel: 0,19 0,66 0,99 Paldiski Tallinn 0,93
» «Kas vanamees juba valmis?» «Eile õhtul suri. Ole mees ja lase anda.» «Säh, joo. Kas puusärk! võib näha?» 186 «Mine vahi kui tahad. Ilus asi, esimese linna-meistri tehtud.» Sepp ja Priidu läksid õue. Laia kerega vanker, puusärk peal, seisis kõrtsi ees uluall. Puusärk oli tõesti tore värk, tugevast tammepuust väga kunstlikult tehtud, hõbejalgadega ja ka muidu hõbedaga rohkesti ehitud. Kaas oli naeltega kinni löödud, aga sepp tõstis selle ühe raksuga üles. «Miv va veev?» kogeles Priidu ehmatades. Sepp ei andnud vastust, vaid mõõtis silmadega puusärgi pikkust, noogutas pead ja hakkas hoolega ringi luurama. Oli juba kaunis pime ja tee inimestest tühi. «Nüüd on nõu leitud,» ütles Villu tasakesi. «Säh võta raha, maksa kõrtsmikule ära, katsu sulast joomisega veel pisut kõrtsis kinni hoida ja meelita teda, et ta sind vankri otsal kuni Puidu mõisa ligidale kaasa võtaks. Seal peida ennast metsaserval ära ja oota, kuni sa kolm korda
annaabi.ee 
