Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui Sa ei osale käsipalli treeningutel siis miks?
  • Kui vastasid ei siis miks Sa nii arvad?
  • Miks valisid just käsipalli ?
  • Kaua mitu aastat oled käsipalliga tegelenud?
  • Mitu tundi nädalas tegeled käsipalliga?
  • Mis on olnud Sinu senised saavutused käsipallis?
  • Millisele tasemele käsipallis loodad tulevikus jõuda?
  • Kui vastasid jah siis millist meedia allikat kasutad käsipalli jälgimiseks ?
  • Kui jah siis milliseid mänge käid vaatamas?
  • Milliseid Eesti käsipalliklubisid oskad nimetada?
  • Kes on Sinu eeskujud?

Lõik failist

Kehra Gümnaasium
11.A klass, humanitaarsuund
Maret Luukas
KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU
Uurimistöö
Juhendaja : õp Piret Urmet
Kehra 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE 4
1.1 Käsipall maailmas 4
1.2 Käsipall Eestis 5
1.3 Käsipall Kehras 5
2.KEHRA NOORTETREENERID LÄBI AEGADE 7
2.1 Elmar Reier 7
2.2 Heino Ojasoo 7
2.3 Evi Lauer 8
2.4 Urmo Sitsi 9
2.5 Indrek Lillsoo 9
2.6 Olev Eensalu 10
2.7 Eduard Makejev 11
2.8 Kaupo Liiva 12
3.KEHRA NOORTE KÄSIPALLURITE PARIMAD SAAVUTUSED LÄBI AEGADE 13
4.KÜSITLUSE ANALÜÜS 14
4.1 Üldandmed küsitluses osalenute kohta 14
4.2 Treeningutest osavõtt 14
4.3 Treeningutest osavõtvad õpilased 15
4.4 Käsipalli jälgimine meedia vahendusel 16
4.5 Käsipalliklubi HC Kehra kodumängude jälgimine 17
4.6 Õpilaste teadmised Eesti käsipalliklubide kohta 18
4.7 Õpilaste teadmised välismaal mängivatest/mänginud Eesti käsipalluritest 18
4.8 Õpilaste eeskujud 19
4.8.1 HC Kehras 19
4.8.2 Eestis 19
4.8.3 Välismaal 19
KOKKUVÕTE 20
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 21
Lisa 1. Küsitlus 23

SISSEJUHATUS


Valisin uurimistöö teemaks “Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside huvi käsipalli vastu“, kuna minu perekonnas on käsipall alati tähtsal kohal olnud. 1974.-1997. aastani tegeles ka minu isa – Ain Luukas aktiivselt käsipalliga. Käsipalliklubi HC Kehra on üks Kehra sümbolitest. Kui küsida mõne inimese käest, mis seondub talle Kehraga, siis vastatakse, kas Kehra paberitehas või käsipalliklubi HC Kehra.
Uurimistöö eesmärgiks oli uurida kuidas väljendub Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilaste huvi käsipalli vastu. Valisin selle teema, et saada teada, kui populaarne on käsipall põhikooli õpilaste seas.
Töö hüpoteesiks seadsin väite, et Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilased tunnevad suurt huvi käsipalli vastu. Üheks põhjuseks käsipalliklubi HC Kehra esindusmeeskonna edu nii Eestis kui ka rahvusvahelisel areenil. Teiseks on Kehras head tingimused käsipalliga tegelemiseks.
Huvi väljendamise jagasin 3 ossa . Huvi käsipallitreeningute vastu, huvi käsipalli vastu meedia vahendusel ning huvi HC Kehra kodumängude vastu.
Uurimistöö meetodiks oli kirjalik küsitlus (avatud ja valikvastustega küsimused). Küsitlus (vt Lisa 1) oli anonüümne. Küsitlusele vastas 139 õpilast.

1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE


Käsipall on meeskondlik pallimäng, mis sobib igas vanuses inimestele. Korraga võib platsil olla 7 mängijat, kellest üks on väravavaht. Mängu eesmärgiks on pall teise võistkonna väravasse visata (sööt, püüdmine, vise ). Mäng on väga kiire ja jõuline.1 Eristatakse
Vasakule Paremale
5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #1 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #2 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #3 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #4 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #5 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #6 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #7 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #8 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #9 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #10 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #11 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #12 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #13 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #14 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #15 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #16 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #17 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #18 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #19 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #20 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #21 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #22 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #23 5 -9-KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-08-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor agraphia Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste, 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne “hea ja tubli viielise lapse” kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõr- gemate õpilaste järjele aitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähele- panuta. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemi- dega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma esimese ulatuslikuma andeka- te uuringu teinud Lewis Terman osutas faktile, et koolist väljalangejate hulgast umbes kolmandik olid heade vaimsete võimetega õpilased

Psühholoogia
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

suhteliselt piiratud kontingenti, nagu muusikud ja muusikaga lähemalt seotud inimesed. Venes- tamisele suunatud haridus- ja kultuuripoliitika läbisurumiseks oli kasutusel nii 20. sajandi algus- kümnenditel kui ENSV ajal küllaltki põhjalik riiklik süsteem, mis soovimatu kõrvalnähuna, nii ootamatu kui see ka ei tundu, soodustas oluliselt hoopis ingliskeelse popkultuuri levikut, kuna noorus nägi selles võimalust väljendada oma protesti nõukoguliku kultuuripoliitika vastu. Käesolevas töös keskendutakse ühele neist mõjufaktoritest – afroameerikaliku päritoluga džässmuusika jõudmisele Eestisse, selle kodunemisele siin ning tähendusele ja mõjule meie 20. sajandi I poole kultuurimaastikul. Praegu, 21. sajandi hakul, oleme ammu harjunud tõsiasjaga, et meie kultuuripilti kuulub iseenesestmõistetava osana džässmuusika. Lähemal vaatlusel aga selgub, et see lõik meie

Muusika ajalugu
thumbnail
290
pdf

Holokaust

ja erinevused selgelt ja arusaadavalt välja tuua. 7 2. MIKS KÄSITLEDA HOLOKAUSTI? Holokausti põhjalik uurimine aitab õpilastel mõista, mis inimõiguste rikkumise korral võib tuleneda võimu kasutamisest ja kuritarvitamisest, indiviidide, organisatsioonide ja rahvaste osast ning vastutusest. See võib tõsta õpilaste teadlikkust genotsiidi võimalikkusest tänapäeva maailmas. Holokausti käsitlemine aitab õpilastel aru saada eelarvamuste, rassismi, antisemitismi ja stereotüüpide kujunemisest ning laienemistest mis tahes ühiskonnas. See aitab neil mõista vähemuste olukorda ja süvendab veendumust, et mitmekesisus on pluralistliku ühiskonna väärtusi. Holokaust on näide sellest, kuidas tsiviliseeritud ühiskond võib kasutada oma tehnoloogilisi teadmisi ja

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
thumbnail
69
doc

Suuline exam

ajaks otsekui paigalseis. Hiljem hakkas eestihuvilisi haritlasi koondama 1838. aastal Tartu ülikooli juurde asutatud Õpetatud Eesti Selts (ÕES), mille üks asutajaid ja kauaaegne president Faehlmann oli. ÕES oli esimene eesti keele ja rahvaluule ning eestlaste ajaloo uurimiseks asutatud teaduslik ühing. Nagu mujal Euroopas, oli ka siinsete haritlaste hulgas tekkinud sügavam huvi rahvaluule mütoloogiliste ja kangelaseepiliste ainete vastu. Lootuses üles ehitada omarahvuskultuur asuti rahvaluule alusel looma uut kirjandust, mis pidi tõendama rahva kultuurivõimelisust. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste alg materjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Arsti, eesti keele uurijat ja kauaaegset Õpetatud Eesti Seltsi esimeest Fr. R. Faehlmanni ei saa

Kirjandus
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole teoste autor, kuna kreeklastel polnud siis veel kirjaoskust, teos täis vasturääkivusi ning on kokku pandud erinevate inimeste poolt (H lõi suurema osa). Talle vaidles vastu aga Nitzsche. Mõlemal mehel oli oma koolkond, toetajad. Selleks ajaks oli uuritud juba muid rahvalaulikuid. Selgus, et on veel pikemaid eeposeid peast osatud. Väidetavalt oli H ühe osa oma elust pime. Kindlat sünnilinna ei teata (7 linna väidavad, et just seal sündis). Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul ( 1416. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaadehumaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.18

Kirjandus
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

ühekülgne ja liiga vägivaldne (Elma meelest pole). On ka kolumnist, ühiskondlikud poliitilised teemad. 2010 „Puhastus“ Eesti teatris. Tunnustused: „Puhastus“ – Soome kõrgeim kirjandusauhind Finlandia, 2009 Postimehe aasta inimene, 2010 Eesti Maarjamaa risti 4.klassi teenetemärk, Põhjamaade nõukogu auhind. 2011 abiellus itipoisiga. Gooti stiilis inimene. Räägib head eesti keelt. Teostes vägivald naiste vastu. Sofi Oksaneni „Puhastus“.  Tegevus toimub aastatel 1936-1992 Eestis, Venemaal, Berliinis, Lätis.  Aliide Tamm (Truu) ja Zara Pekk PROBLEEMID: ühepoolne armastus, reetmine, armukadedus, naistevastane vägivald, inimkaubandus, võimu mõju inimesele. Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed (Ilias ja Odüsseia) ANTIIKKIRJANDUS – antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust.

Kirjandus
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7. sajandil eKr kaks eepost, "Iliase" ja "Odüsseia". Kreeklased pidasid nende autoriks küll pimedat laulikut Homerost, kuid paljud tänapäeva teadlased kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud. 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et Homeros ei ole teoste autor, kuna kreeklastel polnud siis veel kirjaoskust, teos täis vasturääkivusi ning on kokku pandud erinevate inimeste poolt (Homeros lõi suurema osa). Talle vaidles vastu aga Nitzsche. Mõlemal mehel oli oma koolkond, toetajad. Selleks ajaks oli uuritud juba muid rahvalaulikuid. Selgus, et on veel pikemaid eeposeid peast osatud. Väidetavalt oli Homeros ühe osa oma elust pime. Kindlat sünnilinna ei teata (7 linna väidavad, et just seal sündis). Eeposte eellugu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele ­ pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta.

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun