Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Lisabet Roos 2011 Teemad Algus Dalton Plaan 3osaline plaan Programm Väärtused Kasutatud kirjandus Algus Haridusreform Õppimine on kordamine Piiratudklassiruumid Lapse loomulik tegevus on allasurutud Laps on sotsiaalne Meel, keha ja vaim Helen Parkhurst 1916Laboratory Plan Dalton High School 1919 esimene kool Dalton Plaan Eesmärgiks tasakaal Programmi kohandamine Iseseisvus ja usaldusväärsus Sotsiaalsed oskused ja vastutus 3osaline plaan House Assignment Lab (laboratory) 3osaline plaan House(maja) väike kogukond majanõunik
Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester,jutustaja K:sümfoonia nr.8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suured akordid,dramaatiline K:Schopin S-duur : väga kiire, 3osaline taktimõõt,lüüriline,pehme,
,,Orpheus" Monteverdi. 14. Kantaat- mitmeosaline teos ja/või koorila, harilikult pilli saatel. Autorid: Scarlatti, Bach. Kantaadi areng 1. Soololaul (basso continuole põhinev) 2. Lisandusid retsitatiivid ja aariapaarid 3. Mitu solisti + mõeldud esitamiseks suuremale koossseisule, ka koorile. 15. Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö. 1. Allermande- rahulik 4osaline sammtants 2. Courante- kiire 3osaline hüppetants 3. Sarabande- kiirem, kui allemande, aeglasem, kui courante 3osaline pidulik tants 4. Gigue- kiire soti hüppetants 16. Monteverdi kasutab rohkesti pille. Erinevad pillid ja neile iseloomulikud tämbrid väljendavad tegevusi, tegelasi. Tema ooperid on tundelised, väljendavad hingeseisundit. Orkester on laval toimuva illustreerumiseks 17. Klahvpillid: Klavessiin, orel, klavikord. 18
Helilooja on enamasti õukondade teenistuses. Peamiseks saab instrumentaalmuusika. Alus pannakse tähtsamatele muusikazanritele ja vormidele. Sonaat-allegro vorm klassitsistliku muusika tätsaim vorm, mis on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisele. Sonaat 3(või 4) osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis. Alus pandi Mannheimi koolkonnas 18.saj. Algul. Klassikaline kuju Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontsert 3osaline teos soolopillile sümfooniaorkestri saatel, mille esimene osa on sonaat allegro vormis. Esimesed kolmeosalised viiulikontsertid kirjutas Vivaldi. Klassikaline kuju sai Mozarti loomingus. Keelpillikvartett 4 osaline teos kindlale keelpillikoosseisule. (2 viiulit, vioola, tshello) Aluse pani it. Helilooja Sammartini. Klassikalise kuju annab Haydn. Klassitsistliku perioodi tähtsaimad heliloojad F.J. Haydn, W.A. Mozartit ja L. Van Beethovenit nimetatakse Viini klassikaliseks koolkonnaks.
Kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele, ainult koorile või ka ainult solistidele; võib olla nii vaimuliku või ilmaliku sisuga. Bach kirjutas kõige enam. Kirikukontsert- suurteos, mida esitasid solistid, koor ja orkester. Tekstid olid võetud piiblist. Sonaat- instrumentaalteos ühele või mitmele pillile. Barokksonaadi looja ja suurim meister Arcangelo Corelli. Instrumentaalmuusika- 3osaline teos solistidele ja orkestrile. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja on Antonio Vivaldi. ,,Aastaajad" kuulsaim teos. Concerto grosso- teos solistide grupile ja orkestrile, kus nad mängivad vaheldumisi. Suurim meister oli Itaalia helilooja A. Corelli. Fuuga- mitmehäälne teos, kus hääled astuvad sisse üksteise järel. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus.
viiulimeistrid Amati, Stradivari). Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (16531713) Kontsert tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri ja soololõigud. Concerto grosso mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste. Corelli ja Vivaldi; saavutab tipu Bachi loomingus ,,Brandenburgi kontserdid" Soolokontsert vastandatakse orkestri üht või mitut solisti
O kirjutas valdavalt vokaalsümfoonilisi teoseid, paljud lavakantaadid,-mängud,-ooperid, n:Kuningas Oidipus, Prometheus, Antigoni, Kuu, Arukus, Tentagili surm, Aglavene ja Selisette, Tark naine jne. populaarne sümfoonia on Kasvuhooned ja sümfooniline poeem Monne Vanna. Olulised on ka C.Monteverdi ooperi töötlused. n:orpheus ja Ariadne kogub inspiratsiooni avalikest lõbustasutustest: baarid,lokaalid, kus kuuleb vintis muusikuid O elutööks 3osaline lavakantaat Triomfi. Carmina Burana on selle triloogia I osa, kõige kuulsam, koosneb proloogist ja 3st ulatuslikust pildist vastavalt "Varakevadel" ,,Kõrtsis" ja ,,armuõnn", need jagunevad veel stseenideks. II kantaat Catalli Burana(põhineb Rooma poeedi Catulluse poeesial I saj eKr) III kantaat antiikaja pulmatseremoonia Triomfi di Aphrodite, viimases huvitav koosseis: koor, mõned solistid, 4klaverit, löökpillid
jõukust ja hiilgust. Vokaalmuusikaga võrdsele kohale tõuseb ka instrumentaalmuusika. Muusikas hakkab esikohal olema üks pea hääl. Teos sai tähtsaks ka bassipartii ehk katkematu teos. Muusika pidi olema tundeküllane ja pingeline, seda annabki edasi meloodia. 3). Barokkmuusika peamised muusikazanrid. Instrumentaalmuusika muutus väga oluliseks. Kontsert-3 osaline teos pillidele. Kontserdi eriliik CONTSERTO GROSSO-3osaline teos, kus vastanduvad väike solistide grupp ja suurem ansambel. Süit-teos koosneb paljudest osadest, mis järgnevad üksteisele. Prelüüd ja fuuga. Vokaalmuusika zanrid: soolo laul, mitme osalised koori muusika teosed, oratoorium, kantaat, ooper, liberto, aaria, retsitatiiv. 4). Nimeta üks Itaalia barokk helilooja ja tema teos. Itaalia barokki kuulsaim helilooja on Antonio Vivaldi ning tema kuulsaim teos on ,,Aastaajad". 5). Händel Georg Friederich Händel (1685-1759). Sündis Saksamaal
Moedisainer Paul Poiret Korsett hakkas moest kaduma Kõrge waistline, vaba kanga langemine Seelikud lühemad Ssiluett muutus kitsamaks Vogue: ,,Straighter and straighter...less bust, less hips and more waist...how slim, how graceful, how elegant...!" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Meeste mood (19001910) King Edward VII ajastu 3osaline ülikond Lühenenud püksid Erinevad kaabud Kikilips Detailid Moodi aastatel 19001910 mõjutas suuresti tööstuslik revolutsioon. Täname kuulamast ! J
Variatsioon Korduvale lühikesele bassiteemale 1. passacaglia 2. La folia 3. Ciocona Vivaldi ( 1678-1741) Omased kiired jooksud nt. "Aastaaegades" Kirjutanud 49 ooperit ja palju kantaate. Kokku on u 770 tost ja tema oopereid lavastati Veneetsias kõige rohkem. Oli suure mõjuga järgnevatele heliloojatele. Süit (Prantsuse keeles järgnevus) Erikarakterites tantsud Sonaadi kõrval üks eksisteeriv zanr. Osad: 1. Allemande Saksa päritoluga tants 2. Courante 3osaline, kiire, Prantsuse hüppetants 3. Saravande Hispaania 3osaline tants, aeglane, pidulik 4. Gigue Soti hüppetants, kõige kiirem osa ( 6/8 v 9/8 ) Nende vahele pannakse vahel menuette, govotte. Vahel ka instrumentaalosasid. Overture- Prantsuse avamäng Osad kirjutatud klavessiinile Partita Itaalia süit, vabam. Klaviirimuusika Klavikord, klavessiin- kõik klahvpillid erandiks vaid suure oreli materjal. Alusepanijaks oli organist Girolamo Frescobaldi
keelpillis-viiul,vioola,tsello,kontrabass Vaimsed väärtused-kõik mis seotud ajuga(andekus) Homofoonia-mitmehäälne muusikateos,kus üks häältest on domineeriv,teised hääled moodustavad selle saate Valgustusajastu-oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kammersonaat- (3osaline ALA) Klassikaline orkester-keelpillid, puu-,vaskpuhkpillid Opera buffa-koomiline ooper,tegelased madalast seisusest,kasutati ka intermeediumi (Pergoles ,,Teenija käskijanna", Rousseau ,,Külaennustaja") Ooperi reform-ooperi lihtsustamine(numbriooper) Vokaalmuusika-laulmiseks loodud muusika Kammermuusika-klaveriduo mõne meloodiapilliga
Tänapäevasem helilooja, kelle loomingusse kuuluvad oratooriumid on Rudolf Tobias ("Joonase lähetamine") · Passioon Jeesuse kannatuslugu, mida kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Barokiajastu instrumentaalmuusika: · Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (1653-1713) · Kontsert tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud. Concerto grosso teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester täiendab soliste lõiguti. · Soolokontsert vastandatakse orkestri üht või mitut solisti. Solist pole orkestrist sõltuvuses. Antonio Vivaldi (1678-1741) Ta oli Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse (vaimulikupühitsuse sai juba 15 aastaselt)
seal tehti talle palju tö pakkumisi. 1712 läks t aLondonisse, kus tegutses mõnda aega Londoni Ooperiteatri juures. Ta oli kuningapoja soosung. Londonis kirjutas ta osa oma olulisemaid teoseid. Elu lõpul jäi ta pimedaks. Suri Saksamaal. Ta oli esimene helilooja, kes ei olnud alaliselt ööl õukondades ja ooperimajades vaid ta oli esimene karjääri helilooja. Looming Tema loomingus on üle 20 ooperi, neist tuntumad on ,,Xerxes" ja oratoorium ,,Messias" valmis 1742, on 3osaline, kus esimene osa kirjeldab ettekuulutusi Messiase tulekust. Teine osa on pühendatud Jeesuse kannatustele. Kolmas osa räägib lunastusest ja igavesest elust. Tuntuim ooper on ,,Julius Cesar" Händeli eeskujuks on itaalia ooper. Ta on kirjutanud orkestrimuusikat (elades Londonis) Kuninga õukonna pidustuste auks on kirjutanud ,,Muusika vee peal" ,,Tulevärgi muusika" on kirjutatud(1749) tellimustööna aheni rahulepingu jaoks
Mahub harva tavalise orkestri või andsambli raamidesse. Eksperimenteerimise vaim on tugev, ta on sammuke ajast ees. Valdavalt kirjutanud vokaalsümf teoseid. Paljud neist lavakantaadid-mängud-ooperid. "Kuningas Oidipus ", "Prometheus", "Antigone", "Kuu", "Arukus", "Tark naine" jne. Sümf "kasvuhooned", sümf poeem "Monna Vanna". Olulised Monteverdi töötlused "Orpheus" ja "Ariadne".Muusika pedagoogika alaseid teoseid arvukalt igale vanuseastmele. Elutööks on 3osaline lavakantaat "Trionfi". 1847 "Carmina Burana", see on kõige kuulsam osa. Koosneb proloogist ja kolmset ulatuslikust pildist: "Varakevadel", "Kõrtsis", "Armuõnn" need jagunevad stseenideks. Kantakse ette lma vaheajata. 2osa "Catulli Carmina" 1943. põhineb Rooma poeedi Catulluse poeesial. 3osa "Trionfi de Aphrodite" 1951 viib meid antiikaja pulmatseremoonia juurde. Orff on valinud ökonoomse esitajate koosseisu: koor, solistid, 4 klaverit ja löökpillid. Hiljem seab
Antonio Vivaldi. 13) Tantsusüit mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa lk. 109 Tantsusüit mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa Süit on kolmas oluliseim instrumentaalmuusika vorm. Hilisema süidi algideed võib näha aeglase eelutantsu ja kiire järeltantsu sidumises. Tantsusüidid ansamblile, orkestrile või soolopillile on tuntud peamiselt saksa muusikast. Neli tantsu: 1)allemande 4osaline tm rahulik saksa sammtants. 2)courante 3osaline tm kiire prantuse hüppetants. 3)sarabande 3osaline tm aeglane pidulik hispaania tants. 4)gigue soti hüppetants, süidi kiireim osa, 6/8 või 9/8 tm. Nende osade vahele pandi ka teisi tantse ning mittetantsulisi osi. BAROKIAJASTU TÄHTSAIM POLÜFOONILISE MUUSIKA VORM 14) Fuuga lk. 120 Fuuga eelkäijaks oli renessansiajastul levinud ricercare. Fuuga on kõrgeim polüfoonilise muusika vorm, mis saavutas oma täiuse Bachi loomingus. Fuuga esitatakse koos eelmängu ehk
Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis oli muusika kontrastne. Kord duur, kord moll. Vaheldus kurb ja rõõmus muusika. Meloodia oli lihtne, tuginedes rahvaviisidele või kolmkõlale. Rütm oli lihtne ja põhines tantsu- või marsirütmil. Tähelepanu keskpunktis on muusikateose vorm ja kujundatakse vägagi ranged vormiskeemid. 9) Rondo on muusikaline vorm, kus refräänilaadse teemade vahel on erinevad episoodid. ABACADA 10)ABA-vorm on 3osaline lihtvorm, kus sarnaste äärmiste osade vahel on kontrastne keskosa. ABA 11)Variatsioonid- muusikaline vorm, kus on 1 põhiteema, mida korrates muudetakse teema meloodiat, rütmi, harmooniat, tempot, helilaadi jne. A A1 A2 A3 A4 A5 12)Sonaadivorm : Ekspositsioon on teemade tutvustamine, esitlemine (peateema ja kõrvalteema). Töötluses toimub teemade arendus, töötlemine, kulminatsioon (peateema ka kõrvalteema vaidlevad). Repriis- teemad taas algkujul
annaabi.ee 
