TALLINNA TEENINDUSKOOL
Hardi Roobas
PK14-PE
NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED JA NENDE PROTSESSIDE KIRJELDUSReferaat
Juhendaja : Tiina Rühka
Tallinn 2014
Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldusSISUKORDSISSEJUHATUS
3
1.NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED
4
2.
TEHNOLOOGILISED PROTSESSID
6
3.
JAHUPARANDAJAD 7
KOKKUVÕTE
8
KASUTATU KIRJANDUS
9
2
Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldusSISSEJUHATUSSaia kvaliteet sõltub jahu küpsetusomadustest. Heade küpsetusomadustega jahust
valmistatud
pagaritooted on hea poorsusega, pehme,
sileda ning pruuni karamelliseerunud
koorikuga, kuiva ja elastse sisuga. Jahu küpsetusomadused sõltuvad valgu-proteinaasi ja
süsivesiku-amülaasi kompleksist. Jahu valgu-proteinaasi kompleksi kuuluvad
valgud ,
proteolüütilised
ensüümid , proteolüüsi aktivaatorid ja
inhibiitorid . Jahusüsivesiku-amülaasi
kompleksi moodustavad tärklis, limaaine ja suhkrud ning nende olukord, samuti
amülolüütiliste ensüümide aktiivsus.
3
Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus1. NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSEDKüpsetusomadused määratakse kindlaks järgmiste teguritega:
jahu võimet moodustada kindlate füüsikaliste omadustega
taigen jahu võimega tekitada suhkrut
jahu võimega tekitada ja säilitada süsihappegaasi ehk CO2
Nisujahu võimet moodustada kindlate füüsikaliste omadustega kleepainet nimetatakse
jahu jõuks.
Tugev jahu sisaldab palju valku, on suure veeimamise võimega ja moodustab elastse
taigna, mis allub hästi mehaanilisele töötlemisele. Taignas, mis on valmistatud tugevast
jahust, toimub
proteolüüs (valkude
lagunemine ) aeglaselt. Selline sai on suure mahu ja hea
poorsusega.
Nõrgast jahust valmistatud taigen muutub käärimisprotsessis ja
tükeldamisel kergesti
vedelaks. Sai on tavaliselt laialivalgunud, väikese mahu ja väikese saagisega. Nisujahu
sisaldab alati proteolüütilisi (valke lagundavaid) ensüüme, kuid valkude proteolüüs ei
kulge kõigil taignasortidel ühesuguselt.
Valkude allumine ensüümide tegevusele sõltub:
teravilja sordist
teravilja klimaatilistest kasvutingimustest
teravilja kuivatamise režiimist
teravilja säilitamise ajast ja tingimustest
Kasvama läinud terades on proteolüütilised protsessid aktiivsemad. Proteolüüsi pidurdab
õhuhapniku.
Jahu küpsetusomadused sõltuvad:
jahu jõust
4
Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus jahu gaasitekitamise võimest
jahu värvusest.
Jahu küpsetusomadustest annavad ülevaate prooviküpsetamised. Mida paremad on jahu
küpsetusomadused, seda suurem on leiva maht. Nisuleiva ja saia kvaliteet sõltub taigna
suhkrusisaldusest. Suhkur moodustab käärimisprotsessis süsihappegaasi, mis kergitab
taignat. Suhkrusisaldusest oleneb toote kooriku värvus, sisu maitse ja aroom,
poorsus ja
pooride suurus. Normaalse kvaliteediga toote saamiseks on nisujahus oma suhkruid vähe,
ainult 2–3%, ülejäänud (näiteks maltoos) moodustub taigna ensümaatilisel
suhkrustumisel.
Jahu suhkrutekitamise võime oleneb tärklise alluvusest (atakeeritavusest) ja jahu
amülolüütiliste ensüümide aktiivsusest. Tärkliseterade
mehaaniline purustamine või nende
kliisterdumine parandab tärklise allumist hüdrolüüsile (võime reageerida veega). Nisujahu
kliisterdumine algab 60–67 ºC juures. Madalama sordi jahul on tavaliselt
küllaldane suhkrutekitamise võime. Kõrgema sordi jahu puhul tuleb taignasse kindlasti lisada
suhkrut, sest muidu jääb toode väikese mahuga ja heleda koorikuga. Suhkrutekitamise
võimet saab suurendada
keedu , valgete linnaste või ensüümpreparaatide lisamisega
taignale. Üldine suhkrukogus, mis on vajalik käärimisprotsessiks, on 5–6% jahu kogusest.
Suhkrusisaldusega taigen käärib paremini kui ilma suhkruta taigen, tootele moodustub
pruun
koorik . Kuni 10% suhkrusisaldusega taigen
kerkib hästi, suurem suhkrukogus
pärsib pärmseente arengut.
5
Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus2. TEHNOLOOGILISED PROTSESSID 1.
Toorainete vastuvõtt ja
hoiustamine .
2. Toorainete ettevalmistamine tootmiseks.
3. Eeltaignate ja juuretiste valmistamine ja
kääritamine .
4. Põhitaignate valmistamine ja kääritamine.
5. Taignate töötlemine.
6. Taignakute kergitamine ja küpsetamine.
7. Toodete jahutamine, pakendamine, säilitamine ja transport.
6
Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus3.
JAHUPARANDAJADTegemist on toidu lisaainete rühma kuuluvate ühenditega. Saia-leivatoodete valmistamisel
lisatakse vajadusel mitmesuguseid jahuparandajaid, sest jahu kvaliteet oleneb vilja
kasvukohast. Jahuparandajad on enamasti looduslikku päritolu, neid ei nimetata küll
säilitusaineteks, ent neil on siiski toodete säilivusaega
pikendav omadus. Levinuim
jahuparandaja on näiteks askorbiinhape (E300) ehk C
vitamiin . Selle lisamine valgendab
jahu, lühendab jahu jahvatamisjärgset laagerdusaega ja mõjub hästi taina sitkust määravale
kleepvalgu omadustele. Teine väga levinud jahuparandaja
koodiga E472 on
emulgaator ja
stabilisaator, mis on segu rasvhapete
mono - ja diglütseriidide erinevatest estritest koos
mitmete orgaaniliste hapetega (sidrunhappega, äädikhappega jne). Jahuparandajatena on
veel tuntud karbamiid (E927), L-tsüsteiin (E920), stearüültantraat (E483) jne.
Nii nagu lisaainete puhul, on ka jahuparandajate kasutamine toidutööstuses reguleeritud
toidu/ravimi/tervise-asutuste poolt.
7
Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldusKOKKUVÕTEReferaati tehes sain teada, et jahus on väga oluline kvaliteet ja omadused. Suhkrut tuleb
alati lisada, kuna see parandab jahu kvaliteeti ja ilma suhkruta
jääks saiad ahjus väiksed.
Sain teada kui tähtis on nisujahu küpsetusomadused. Et küpsetada heade omadustega
kvaliteetset saia, on vaja kvaliteetset jahu. Muidugi on võimalik jahu omadusi parandada,
et sai tuleks kvaliteetne.
8
Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldusKASUTATUD KIRJANDUShttp://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Pagari%C3%B5ppe%20p %C3%B5hikursuse%20%C3%B5ppematerjal_%C3%B5pik.pdf (22.10. 2014)
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/terminoloogia/14028/ (23.10.2014)
9
Kõik kommentaarid