Inimese kujunemine saab alguse umb 6milj aastat tagasi, kui eraldisid homoniidid. 5-2milj a.t. elasid australopiteekused. Nad oskasid kahel jalal käia. Nad toitusid taimedest ja lihast ning küttisid enda tarbeks. Peale neid tekkis Homo habilis, 2,5milj a.t. Nad suutsid ise endale tööriistu valmistada. 2milj a.t tuli homo erectus, kes valmistas endale tööriistu ja oskas tuld kasutada. Ta tegeles küttimise, koriluse ja kalastusega. Heidelbergi inimene tuli 700-600 000 a.t. Ta oskas kasutada tööriistu ning tegeles küttimise ja jahiga. Pärast Heidelbergi inimest tulid neandertallased, umbes 250-30000 a.t. Neil oli eneseväljendus välja kujunenud, nad matsid inimesi, küttisid. Nendest arenes välja osav inimene ehk homo sapiens, umbes 200 000 a.t.
Antropogenees- inimese põlvemine Etnoloogia- loodusrahvaste tavasid uuriv teadus Paleantropoloogia- arheloogide poolt leitud kontide rekustreermisega tegelev teadus Homoniidid-inimlased Austrolopitukus(lõunaahvlane)- vahelüli ahvi ja kaasaja inimese vahel (käisid püsti, 5 miloj a tagasi, levisid ainult aafrikas); homo habilis- osav inimene- tegi tööristu, kuulus inimeste perekonda, tegele korilusega, ainult aafrikas; homo erectus- sirge püstine inimene- u 2milj a tagasi, tegeles koriluse ja küttimisega, leidub ka euroopas, kandis juba rõivaid, kasutas ka elamuid ja tuld; homo sapiens- päris inimene- jagunes kahkes alaliigiks neanderaalaseks (25000- 30000 a tagasi elas külmenevas euroopas) ja homo sapiens sapiensiks(200000 a tagasi hakkasid arenema ja 70000 a tagasi rändasid aafrikast välja) , 250000- 30000 a tagasi elas, matsid surnuid Esieaeg(kujunes inimene ja algas ca 2 milj onit a tagasi) Jaguneb Kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks.
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene.
kultuur, vibu ja nool, keraamika, põlluharimine, korilus, küttimine, kalastus, karjakasvatus NEOLIITIKUM - noorem kiviaeg, eluviis oli paikne, savinõud, kivist, luust, puust ja sarvest esemed, küttimine, loomakasvatus, maaviljelus, keraamika AUSTRALOPITEEKUS - lõuna-ahv, u 5milj a tagasi ja aafrika HOMO HABILIS - osavinimene, u 3milj a tagasi ja ida-aafrika HOMO ERECTUS - sirginimene, u 2milj a tagasi ja euroopa, aasia ja aafrika HOMO NEANDERTHALENSIS - neandertaallane, u 250 000 a tagasi ja euroopast-lähis idani HOMO SAPIENS - tarkinimene, u 200 000 a tagasi, kogu maailm MONOTEISM - austada võid ainult ühte jumalat POLÜTEISM - austada võid mitut jumalat GILGAMES - akadi eepos, mis räägib Gilgamesi Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. SINUHE jutustus - Egiptuse üliku elust ja seiklustest Egiptuse jumalad - Peajumal AMON-RA
Vanaaegkonna alguses tekkisid esimesed maismaataimed- ürgraikad. Taimedest oli veel samblad, sõnajalad ja paljasseemnetaimed. Keksaegkonnas kujunesid esimesed katteseemnetaimed ehk õistaimed. Uusaegkonnas jätkus õistaimede areng, säilisid samblad , vähesed paljasseemnetaimed ja väiksemad sõnajalgtaimed. 15.Kuidas algas inimese areng? 60-70 miljonit aastat tagasi esimesed primaadid. 6milj. a tagasi eraldusid inimeste ja inimashvide arengu liinid 4milj a tagasi astralapoiteekused, 2milj a tagasi osavinimene, 1.8milj a tagasi püstiinimene, 100-200tuh. a tagasi neandertaalane, 4tuh a tagasi homo sapiens 16.Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest. Australopiteek-4milj a tagasi, kujunesid Aafrikas, kõndisid püsti maapinnal,elasid suurte karjadena,toitusid taimsest toidust, tohutu suured hambad ja lõuad,natukene üle meetri pikad , suhtlesid zhestidega
Tsivilisatsiooni teke (spikker) 1)Austrolopiteekus-(5milj.) väike aju(300-350cm), lai nägu, lühike kasv <1.5m, küttis väikseid loomi, kõndis püsti,ei valmistanud tööriistu, töötlemata kivid, puukepid, toruluud(nuiana),Aafrikas. ||| Homo habilis-(2.5milj.)Ajumaht(600-700cm), hakkas 1-na tööriistu tegema, põhitegevus küttimine ja korilus, otsast teritatud pihukirves,Ida-Aasia ||| Homo erektus-(2milj.)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat kasvu,laiaõlgsed,külm kliima,matsid surnuid,religiooni alged,pikk kuklaosa,massiivne alalõug,Euroopa ja Lähis-Ida ||| Homo sapiens(200K) 2)Anastav maj.-Põhitegevus küttimine,kalastamine,korilus.Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljelev maj
Darvinism- Darwini teooria, evolutsioon kui loodusnähtus. 3,5miljardit tagasi tekkisid esimesed eeltuumsed rakud. Elu sai tekkida vees. Esimeed biomolekulid oli valgud. Ürgeoon-arhaikm- 4,5 miljardit -2,5 miljardit aastat tagasi. Vanaaegkond: 545miljonit aastat tagasi. Kambrium- kambrimi plahvatus,toimus liikide diferentseerumine Ordoviitsium-elu jõudismaismaalne,eostaimed, Siluriajastu-kaladetekkimine luudeta kalad. Uusaegkonde. kainosoikum:Kvanternaar(2milj,a.tagasi) korduvad jäätumised põhjapoolkeral,inimühiskonnakujunemine) Neogeen- 25 miljonit a tagasi. Merede taanduiine ,mäestike teke kliima jahenemine, inimlaste ilmumine. Paleogeen , 65miljonit a. Tag. Mäestike teke,merede pealetund,kliima pehme, õistaimede leviine ja mitmekesistumine, pärisimetajate,lindude,luukalade,putukate levimine, mitmekesistumine. Keskaegkond e. Mesoikum- Kriidiajastu 136 miljnit a
tehastest Laoseis:1)Hiigellaod, täis detaile ja tooteid 2)minimaalne, õigeaegne tootmine, müük Kvaliteedikontroll:1)Detailide saambumisel 2)Pidev kvaliteedijuhtimine Juhtimine:1)Liiderfirma 2)Ühtne meeskonnatöö Töötajate osalemine arendustöös:1)Puudub, kindel tööoperatsioon 2)Osalevad tootearenduses Allhankijate paiknemine:1)Palju, geograafiline lähedus pole oluline 2)Palju, samas piirkonnas Oluline:1)Suur käive, ~2milj. autot aastas 2)Turundus ja tootearendus Kergetööstus. Moe muutus on peamine tegur mis mõjutab tekstiili- ja rõivatööstuse toodangu ostsmist ja õhutab inimesi üha enam tarbima. Suurimad tekstiilitoodete eksportijad on Hiina, Lõuna-Korea, Taiwan ja Usa. Euroopas on 1 suurimaid tekstiilivabrikuid Kreenholmi Manufaktuur Narvas. Rõivatööstuses on suurim hõive Hiinas (1.6milj töötajat), Usa-s(770 000), Venemaal ja Jaapanis. Aasias on veel
Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala tead lased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud.Esi-e muinasaeg(5-6milj)Ajalooline aeg(5000a.t) Vanaaeg(5000a.t- 5.saj(476pk))Antiikaeg(8.saj ekr-5saj pk)Keskaeg(5saj-15/16saj) Uusaeg(15/16saj- 20saj)Lähiajalugu(+20saj)Hominiidid e inimlased(5-6mil a.t)Australopiteekused(Australopithecus anamensis 5-2milj a.t)Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suurust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdle misel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähele panekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inim tüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tark inimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne
KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD 150 milj a tagasi · lennuvõime · püsisoojasus INIMENE- ~2milj a tagasi · Elu on alguse saanud lihtsa ehituse ja talitusega olestest · Evolutsiooni vältel on ilmunud Maa elukonda üha keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismid · Kõrvuti uute liikide tekkega toimub paljude liikide väljasuremine · Eri organismirühmade vahel on olnud vahepealsete tunnustega üleminekuvorme · Keskkonna on hõivanud järjest rohkem organisme
!!!!!!!Me elame paisuvas Universumis!!!!!!!! Kirjedage spiraalsete galaktikate ehitust. (Linnutee galaktika- spiraalharud) Kirjeldatähtede liikumist spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates? -kaootiliselt, spiraalharudes tekib rotatsioon. Mis on kasarid? Universumi majakad, suure heledusega, mis kiirgavad raadiokiirgust. Head objektid selleks, et mõõta Univ. mõõtmeid. Kirjelda galaktikate ruumijaotust? Galaktikad moodustavad galaktikaparvi (üle 2milj. galaktika). Kõik Galaktikaparved moodusatavad mesilaskärje, mille vahele jäävad tühimikud. 6
AJALOO KT muinasaeg Eesti muinasaeg: Kiviaeg - keskmine kiviaeg - uuem kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg - vanem rauaaeg (eelrooma, rooma rauaeg) - keskmine - noorem - viikingiaeg - hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei leidunud, kasutamine), neoliitiliine kammkeraamika võis tulla koos ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri seostatakse lõuna poolt sisserännanud
intressimäära? 1. Andmed: liitintress 15%; oodatav tulu 12 milj kr, millest 6 milj kr laekub 2a lõpus ja teine 6milj kr 5nda aasta lõpus; Kulutused- kohe 4 milj kr, 1a lõpus 2 milj kr ja 3a pärast veel 3 milj kr. 1) Et leida võimalikku kasumit, arvutan kulude ja tulude nüüdisväärtuse: 0a 1a 2a 3a 4a 5a 6000000 -4milj -2milj +6milj -3milj +6milj PV6 milj = = 2983060,4(kr ) (1 + 15%) 5 3000000 PV3milj = = 1972548,7(kr ) (1 + 15%) 3
Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning süg sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Suveräänsusdeklaratsioon 1988. Aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestavat suunda (RR, ERSP, EMS) 16. Novembril 1988. Aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 23. Augustil 1989. Aastal korraldati Moskvale surve avaldamiseks enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660km, 2milj. Inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil 1989. Aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. Aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. Kodanike Komiteede Liikumine 1989. Aasta Jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega anti eesti keelele riigikeele staatus. 24. Veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni torni heisati eesti lipp. pandi alus Kodanike Komitee liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine
Leningradi blokaad terve aeg piiramisrõngas (kuni 1944); o 1941 algab El-Alamen (Põhja-Aafrikas), 1942 Rommelil rida kaotusi, edasi võite pole. 1943. Mai rinna lõppeb, liitlased korraldavad dessandi Itaaliasse, saavutavad kontrolli P-Aafrikas; o Nov.1942-veerb 1943, Stalingradi lahing (murrang sõjas): Volga ääres, 2milj meest, sõjalistes jõudes tasakaal, verine lahing. 19.nov saksa väed piiramisrõngas (üle 300 000 mehe, 90 000 sõjavangi jäi ellu), Saksa väejuht Paulus võeti vangi ( Vene väejuht Zukov), Gurdriani tankivõitlus; o 1943. Juuli pööre sõjas Kurski lahing (50 päevases lahingus oli vastamisi 5,5 miljonit
Sõda hakkas tõsiselt kurnama ka Rootsit ennast. 1718 sõjakäigul Norrasse Karl XII langes. Rootsi ülemjuhatus püüdis jätkata võitlust Venemaaga, kuid 1720 saadud kaotus otsustavas merelahingus jättis maa ranniku vastase sõjajõududele avatuks. Seepärast sõlmiti 1721 Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eest, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga; Rootsile anti tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning makti 2milj riigitaalrit kahjutasu + Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA o Sõjast laastatud maa. Venemaa poolt ,,akna raiumine Euroopasse" maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Pärast sõjategevuse lõppu elas Eestis inimesi vähem kui XIII saj alguses. Rahvapärimused kõnelevad metsa kasvanud kirikutest, jalajälgedest, mille abil inimesed olid üksteist
KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD 150 milj a tagasi · lennuvõime · püsisoojasus INIMENE- ~2milj a tagasi · Elu on alguse saanud lihtsa ehituse ja talitusega olestest · Evolutsiooni vältel on ilmunud Maa elukonda üha keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismid · Kõrvuti uute liikide tekkega toimub paljude liikide väljasuremine · Eri organismirühmade vahel on olnud vahepealsete tunnustega üleminekuvorme · Keskkonna on hõivanud järjest rohkem organisme EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Mõisted:
Riiki kimbutas rahapuudus. Sõda hakkas tõsiselt kurnama ka Rootsit ennast. 1718 sõjakäigul Norrasse Karl XII langes. Rootsi ülemjuhatus püüdis jätkata võitlust Venemaaga, kuid 1720 saadud kaotus otsustavas merelahingus jättis maa ranniku vastase sõjajõududele avatuks. Seepärast sõlmiti 1721 Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eest-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga; Rootsile anti tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning makti 2milj riigitaalrit kahjutasu + Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. Kasutatud kirjandus 1. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I#P.C3.B5hjas.C3.B5da Peeter I, 11.10.2012 2. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I#P.C3.B5hjas.C3.B5da Peeter I, 11.10.2012 3. URL= http://www.annaabi.com/ Peeter I , 20.10.2012 4. URL= http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pohjasoda1_evelin.htm Põhjasõda, 20.10.2012 5
Riiki kimbutas rahapuudus. Sõda hakkas tõsiselt kurnama ka Rootsit ennast. 1718 sõjakäigul Norrasse Karl XII langes. Rootsi ülemjuhatus püüdis jätkata võitlust Venemaaga, kuid 1720 saadud kaotus otsustavas merelahingus jättis maa ranniku vastase sõjajõududele avatuks. Seepärast sõlmiti 1721 Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eest-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga; Rootsile anti tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning makti 2milj riigitaalrit kahjutasu + Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA o Sõjast laastatud maa. Venemaa poolt ,,akna raiumine Euroopasse" maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Pärast sõjategevuse lõppu elas Eestis inimesi vähem kui XIII saj alguses. Rahvapärimused kõnelevad metsa kasvanud kirikutest, jalajälgedest, mille abil inimesed olid üksteist otsinud ja leidnud
KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD 150 milj a tagasi · lennuvõime · püsisoojasus INIMENE- ~2milj a tagasi · Elu on alguse saanud lihtsa ehituse ja talitusega olestest · Evolutsiooni vältel on ilmunud Maa elukonda üha keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismid · Kõrvuti uute liikide tekkega toimub paljude liikide väljasuremine · Eri organismirühmade vahel on olnud vahepealsete tunnustega üleminekuvorme · Keskkonna on hõivanud järjest rohkem organisme EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Mõisted:
Inimene põhjustab ohtlikke keskkonna- ja sotsiaalprobleeme. Inimese bioloogilise loomuse uurimine on vajalik: keskkonnakaitses, rahvastikuteaduses, meditsiinis, poliitikas, kriminoloogias, õigusteaduses, sotsiaalteaduses, majandusteaduses, äris ja paljus muus. · Millised on evolutsiooniliste kohastumiste keskkonna (EEA, Environment of Evolutionary Adaptedness) kontseptsiooni (ehk käsituse) põhiseisukohad? 1) Inimene kujunes välja pleistotseenis 2milj. - 10000 aastat tagasi. 2) Oleme veetnud 90% oma evolutsioonilisest ajaloost Sahhara-taguses Aafrikas küttide ja korilastena. 3) Need mõned tuhanded aastad, mis meid kiviajast lahutavad, ei ole olnud piisavad, et looduslik valik oleks jõudnud muuta meid kohasemaks oma tänapäevasele keskkonnale. 4) Valikusurve, mis kujundas kiviaja inimeste käitumisviise, erineb oluliselt sellest, mis oleks meile kasulik tänapäeval.
· Immigratsioon vähenes Immigratsiooni I laine (1820-1880) · 1821-1840: 751 000 · 1841-1860: 4,3 milj. · 1865-1880: ½milj. Eurooplast rändas igal aastal · Immigrandid pärinesid Lääne- ja Põhja-Euroopa aladelt · Inglismaalt, Iirimaalt, Saksamaalt, Skandinaaviast · ,,Vanad immigrandid", ,,õiged" ja soovitud ameeriklased olid protestandid (va iirlased): WASP · 1830. Aastatel 1/3 on iirlased, 1840-1844: 250 000, 1851: 250 000 , 1840-1870: 2milj iirlast · Rajavad perefarmid · 1848-1855 rändamise põhjuseks näljahädad (iirimaa), poliitilised rahutused- repressioonid (saksa aladel) · 1840. Aastatest alates levib Euroopas müüt Ameerika kuldmaast (vvärismetallide leiud eriti peale kodusõda) · Homestead act (1862): (uutel Kaug-Lääne) aladel uusasunik saab (põllu)maad tasuta 64 ha eeldusel, et ta tasub 10 dollarit ja elab valdusel vähemalt 5 aastat.
annaabi.ee 
