Tallinna Tehnikaülikool Teine kodutöö Mõõtmises ISS0050 Nr.2630 Aruande koostanud: Üliõpilane: Haigo Hein Matrikli nr.: 082052 Kuupäev: 23.04.2009 1.Ülesanne Määrata silindrilise paagi ruumala V ja selle mõõtemääramatus V Antud: Mõõtelindiga mõõdeti silindrilise paagi: ümbermõõt p = 7,33 m ja kõrgus h = 3,55 m Mõõtmisel pingutati mõõtelinti ja see venis 0,5 %:
Tabel 1.4 Graniidi tihedus ja poorsus Graniidi Poorsus Jrk. nr. tihedus % kg/m3 1 2640 0,38 2 2630 0,75 3 2650 0,00 4 2630 0,75 5 2620 1,13 6 2660 0,00 7 2610 1,51 8 2630 0,75
Mootori võimsus, kW 66 Mootori pöördemoment, Nm 203 Nm @ 2200 rpm Sõiduki mõõtmed: - pikkus, mm 4490 - laius, mm 1710 - kõrgus, mm 1425 - teljevahe (baas), mm 2630 - rööbe ees, mm 1480 - rööbe taga, mm 1445 - kliirens, mm 155 Sõiduki massid : - tühimass, kg 1195 - täismass, kg 1830 - maksimaalne esitelje koormus, kg 1010
1: (m1−m) ρv (3.1) w k= ∗100 V kus m – kuiva proovikeha mass [g] m1 – proovikeha mass veega immutatult [g] ρ v – vedeliku tihedus, vee tihedus 20°C juures on ρ v =998 kg /m3 V – kuiva proovikeha maht [g/cm3] Näide: Silikaattellise proovikeha veeimavuse määramine mahu järgi (5541−5010) 0,998 w k= ∗100=20,2 2630 4.3 Materjali survetugevuse määramine: Silikaattellise survetugevus määratakse nii kuiva proovikeha kui ka veega immutatud proovikeha puhul. Proovikeha asetatakse hüdraulilise survepressi alla. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Press kuvab ekraanile purustava jõu suuruse. Survetugevus leitakse valemi 4 abil: F f s= (4) S kus f s – proovikeha survetugevus [N/mm2]
11 2429 36 2543 198,22 17 -84,22 08 2578,6 1171,0 12 2678 37 2593 50,78 08 -34,22 08 664,60 13 2630 38 2653 2,78 7,7284 25,78 84 104,44 18983, 14 2617 39 2765 -10,22 84 137,78 33 - 22266, 7019,0 15 2478 40 2711
ja efektiivselt selleks kohandada. videofunktsioonidega ekraan Värviline GreenStar 3 puutetundlik ekraan 2630 Cat IV tagumine rippsüsteem (8310R, 8335R ja 8360R standardvarustuses) Eksklusiivne sõltumatu vedrustusega esisild
Björn Kristian Ulvaeus (rootsi keeles: [l'ves]; sündinud 25. aprillil 1945 Göteborgis Rootsis) on rootsi muusik. Tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena. Göran Bror Benny Andersson (sündinud 16. detsembril 1946 Stockholmis Rootsis) on rootsi muusik. Tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena. Agnetha Åse Fältskog (sündinud 5. aprillil 1950 Jönköpingis Rootsis) on rootsi poplaulja, kes on tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena. Enne ABBAga ühinemist tegi Agnetha Rootsis edukat soolokarjääri mitmete singlite ja albumitega. Anni-Frid Synni Lyngstad (esinejanimega Frida; sündinud 15. novembril 1945 Ballangeni vallas Norras) on rootsi laulja. Tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena. Lauljakarjääri alustas Anni-Frid 1958. aastal dzässilauljana, olles sellal 13-aastane. Ta moodustas bändi nimega Anni-Frid Four. 18-aastaselt abiellus ta bändi bassisti Ragnar Fredrikssoniga. Abielust sündis 2 last, paar lahutas 1960. aastate lõpus. Aastal 1972 liitus ...
5.2Neivatihedusemaeramine Tabel 5.2.l. Killustiku 4-8mm diiva tihedusemdiramine Katse Mass Tiheduq Mass,g m vees,g kdm' 1 200,0 r23-7 26212 2 200.0 124,3 2642,0 keskmine: 2630 on PsK=2630$. N:iirtihedus Tabel5.2.2.Killustiku 8-16mmndivatihedusemAaramine Katse Mass Tihdqs, Mass,g llt vees,g kd-' 200,2 124.5 2644,6 2 200,4 124,3 2624.4
Saksamaa Eesti Zimbabwe Afganistaan USA 1498000 2630 him ühik: mln) USD 1232000 Saksamaa Eesti Zimbabwe Afganistaan
1,1 2988 3322 11 21,2 1,2 2643,5 2024 2260 12 22,1 2,1 2770 3062 11 20,1 12 22 2,2 2616,3 2212 2454 11 20,9 3,1 2418 2728 13 23,4 3,2 2599,5 2330 2630 13 23,5 2 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevus määratakse pooleks tehtud silikaattellisega, mille pooled asetsetakse üksteise peale. Enne katsetamist määrati survepinna mõõtmed. Tellis asetsetakse pressi keskele ja viiakse kokkupuuteni ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt purunemiseni. Katse tulemus on toodud tabelis 4.3
Arheoloogid nimetavad selliseid ehitisi mastabadeks, sest need näevad välja, nagu madalad istepingid ehk mastabad, mida on leitud mõnedes Egiptuse koduõuedes. Mastaba ühes küljes oli niöö, kus toimusid ohverdamis rituaalid. Tihti ümbritseti niöö müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis. Aastal 2630 eKr otsustas vaarao Dzoser traditsioone murda. Ta hülgas Abydose ja tegi ehitusmeistrile nimega Imhotep ülesandeks ehitada Põhja- Egiptuse Sakkarasse kõrbekalmistule kivist hauakamber. Hauakamber oli algselt mastaba. Ent aja jooksul Imphotep muutis järjest oma plaane, kuni algsest mastabast sai kuueastmeline püramiid. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema väga kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida
grupi). [12 punkti] A. Mis on pildil? B. Mis kultuurist kujutatu pärineb? C. Mis ajastust kujutatu pärineb? D. Mida kujutatu meile mineviku kohta räägib ehk mille kohta me ajaloolastena neilt infot saame, miks on need ehitised või asjad MEIE jaoks olulised? 1. Pildil on Džoseri astmikpüramii, pärineb Egiptuse kultuurist. Ehitati u. 2650-2630 eKr ehk Varadünastilisel ajastul, see on Giza püramiidide eelkäija ja näitab meile kuidas vanad egiptlased alustasid püramiidide ehitamist, millised esimesed püramiidid välja nägid ning selle järgi saab teha järelduse, et nad suutsid teha koostööd, tööjaotust (töölised, juhendajad jne). 2. Piltidel on erinevad bareljeefid, pärinevad Mesopotaamia kultuurist, Uus-Assüüria ajastust. Bareljeefid
Vees Proovike Proovikeha materja s Õhus parafiini ha maht tihedus l ga [cm3] [kg/m3] 92.30 57.40 34.90 2645 1.31 112.3 69.60 1.87 0 42.70 2630 66.60 40.70 25.90 2571 4.07 93.20 56.40 36.80 2533 5.49 100.2 graniit 60.80 5.11 0 39.40 2543 66.00 40.90 25.10 2629 1.9 33.80 20.70 13.10 2580 3.73 75.20 46.70 28.50 2639 1.53
juures. Algsest ehitisest jäi alles vaid tänapäeva turiste paeluv astanguline püramiidium. Röövlite saagiks langes ka püramiidi tipuplokk ja ülemised kivikihid, mistõttu ulatub Cheopsi püramiid tävapäeval mitte 146,6 vaid 137,3 meetri kõrgusele, ning selle tippu on moodustunud ligikaudu 10-meetriste külgedega ruudukujuline platvorm. Püramiidi kompleks: Egiptuse valitsejad ehitasid püamiidikujulisi hauamonumente aastatel 2630-1640 eKr seega ligikaudu 1000 aastat. Kuid püramiid oli vaid osa suuremast hauaansamblist. Kohe püramiidi kõrval asus kaheosaline hauatempel. Sissepääsuvärav viis templi välimisse sammasõue, sisemuses aga paiknes ruum kus olid valitseja raidkujud ning hoiti hauatahuseks eluks vajalikke lauvarusid. Preestrid tõid iga päev templisse hõrgutavaid ohvriande, et valitseja saaks igavikus meeldivat elu nautida. Templi kõrval hoiti uhket paati, mis oli tema liikumisvahend
77,2 - 30,0 - - 47,2 - Graniit 2590 3,36 36,0 - 21,8 - - 14,2 2540 47,2 - 28,8 - - 18,4 2570 49,8 - 30,3 - - 19,5 2550 57,5 - 35,6 - - 21,9 2630 113, - 69,8 - - 44 2590 8 47,6 - 34,4 - - 13,2 - 86,0 - 52,9 - - 33,1 2600 33,4 - 20,5 - - 12,9 2590 8 65,2 - 40,6 - - 24,6 2650 77,4 - 47,4 - - 30,0 2580
8. Katsetulemused Tabel 8. I Puistetihedus 1 1789,9 1510 215,9 1000 L580 2 1793,9 1580 Tabel8.2 Ntiiv tihedus 1 345 2630 250 2s0 26s0 2 344 2rt60 Tabel8.3 1580 2650 40,4 Tabel 8.4 Kruusaterade hulk liivas Jiirelikult kruusaterade hulk liivas : 0,65t1,5 5 :2,2Yo Tabel 8
6 5.2. Ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse tabelid Tabel 5.2 Ebakorrapärase kujuga mittepoorse graniidi tiheduse ja poorsuse katsetulemuste tabel Jrk Tihedus, Poorsus, Absoluutne nr p tihedus [kg/m3] [%] 2624 2,08 1 2610 2,61 2 2590 3,35 3 2550 4,85 4 2630 1,86 5 2650 1,11 6 2547 4,96 7 2639 1,52 8 2617 2,35 9 2647 1,23 2680 10 2644 1,34 11 2610 2,61 12 2653 1 13 2625 2,05 14 2658 0,82 15 2600 2,98 16 2608 2,68 17 2637 1,60 18 2623 2,12 19
3 graniit 111,3 68,9 42,4 2625 2,1 4 graniit 67,4 41,7 25,7 2623 2,1 5 Graniit 91,8 93,4 57,2 57 34,6 2653 1,0 Keskmine 2630 1,5 2700 2653 2637 2643 2625 2623 Tihedus [kg/m3] 2500
3000 2 172 3000 2 3000 5 172 3000 4 172 3000 1 3000 12 162 3140 1 3000 2 166 3140 2 3140 2 166 3140 10 181 3140 7 3040 1 2800 1 3000 1 203 3500 1 222 3500 1 222 3500 1 3500 1 3500 1 3500 1 3500 1 3500 1 222 3500 1 222 3500 2 2450 1 3000 1 2450 1 2580 1 3500 1 2630 1 2400 1 2450 1 2450 1 2450 1 2570 1 2570 1 2500 1 2500 1 2750 1 3500 1 2430 1 2570 1 2550 1 3375 1 3020 1 3500 1 2520 1 2440 1 3500 2 3080 1 2790 1 2440 1 2630 1 2600 1 2520 2 2790 3 3500 1 2600 1 2520 1 2600 1 2790 1 2600 1 2790 1 2600 1 2790 2 2630 1
Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Nimi Aastane brutopalk kuupalk päevapalk tunnipalk minutipalk Kalle Kaalikas 13000 Heli Kopter 10500 Rama Sara Sahara Liiv 15670 Marta Maasikas 9000 Malle Kaalikas 2630 Maarika Kibuspuu 20360 mumi. Tööandja Töötaja töötus- Kohustuslik Tulumaks Sotsiaalmaks töötuskindlustus- kindlustus kogumis-pension makse Palgakulu kokku
309 335 46 5411 3214 1132 283 506 168 4167 2391 917 380 486 177 8307 4531 1853 335 319 64 10332 4567 2419 331 788 403 7296 4003 1551 463 382 138 9263 5508 1847 263 279 73 8214 3760 2279 383 354 79 6322 3979 1222 205 577 354 4735 2435 899 492 687 420 10768 5371 2380 551 1016 564 5969 3543 730 564 323 42 13079 7301 2630 373 311 65 10159 4375 2269 187 575 185 5656 2206 1540 362 397 155 7658 3292 1718 473 653 327 7926 4094 1540 583 891 535 8487 4763 1499 106 216 75 3276 1853 700 239 285 38 6471 3234 1711 307 268 79 7982 4232 1993 562 388 132 9814 5733 1038 395 244 4 9904 3966 2865 392 746 392 7556 3843 2089 307 398 93 5411 3214 1132
Y-pot en. 90. Kiirus ja kiirendus on vektorid, mis suunas üks ja teine osutab? Kas saavad olla samasuunalised? Põhjenda! Ajaühikus läbitud teepikkus (üles)/ ajaühikus toimunud kiiruse muutus (alla). 91. Arvuta ligikaudu keskm kasvu inimese keha S ja V V=4/3pii*r3 S=r3. 92. Õppuri energiakulu w-des....: ΔE=100W*5a=100W*5*365*24*3600=1,58*10a10J m=(1,58*10a10J*1cal/4,2J)/2*10a6cal/kg= 1880kg. el.en hind: 1,58*10a10J*0,6eek/1000W*3600s=2630 93. paigalt startis auto 1. ja 3. sek..: 108km/h=30m/s a=30(m/s)/10s=3m/s2. Esimese sekundiga: s=at2/2=(3m/s2*1s)/2=1,5m 2s=6m 3s=13,5. Kolmanda sekundiga: s3- s2=7,6m. Kui suur töö tehakse seejuures õhutakistuse ületamiseks? 94. Liikumise impulssi mõõdetakse. +ühik. E liikushulk: võrdub keha ja massi kiiruse korrutisega. p=mv ühik kgm/s 95. Pot energia sõltub ruumi koordinaatidest. Keemilisete reaktsioonide isel kasut koordinaate, mille argumendiks on r.konst
309 335 46 5411 3214 1132 283 506 168 4167 2391 917 380 486 177 8307 4531 1853 335 319 64 10332 4567 2419 331 788 403 7296 4003 1551 463 382 138 9263 5508 1847 263 279 73 8214 3760 2279 383 354 79 6322 3979 1222 205 577 354 4735 2435 899 492 687 420 10768 5371 2380 551 1016 564 5969 3543 730 564 323 42 13079 7301 2630 373 311 65 10159 4375 2269 187 575 185 5656 2206 1540 362 397 155 7658 3292 1718 473 653 327 7926 4094 1540 583 891 535 8487 4763 1499 106 216 75 3276 1853 700 239 285 38 6471 3234 1711 307 268 79 7982 4232 1993 562 388 132 9814 5733 1038 395 244 4 9904 3966 2865 392 746 392 7556 3843 2089 307 398 93 5411 3214 1132
Toitained annavad energiat järgmiselt: 3 süsivesikud, välja arvatud polüoolid 4 kcal/g või 17 kJ/g polüoolid 2,4 kcal/g või 10 kJ/g valgud 4 kcal/g või 17 kJ/g rasvad 9 kcal/g või 37 kJ/g orgaanilised happed 3 kcal/g või 13 kJ/g etanool 7 kcal/g või 29 kJ/g. Teades keemilist koostist on toidu energiasisaldust kerge välja arvutada. Inimese keskmine päevane energiavajadus on 2630 kcal (400x4+100x4+70x9). See oleneb eluviisist, soost, vanusest jt. teguritest ning võib kõikuda 2000-st kuni 4000 kcal-ni. Kõrgema energiasisaldusega on vähese veesisaldusega ja rasvarikkamad toiduained. 1.4.Toidukauba märgistamine Toidukauba müügipakendil esitatav teave on järgmine. Toidukauba nimetus. Võidakse anda teavet selle valmistamisel kasutatud töötlemisviisi kuivatamine, suitsutamine, külmutamine, kontsentreerimine, taastamine jt
912 975 Jakobsoo Tanel Tartu 03:51:38 M21 54 17 Jakovels Gints Läti 02:55:35 M21 1586 1480 Janson Jürgen Pärnu 04:25:06 M21 484 2667 Jansons Krisjanis Läti 03:30:03 M21 2449 1949 Jets Marko Harju 07:18:08 M21 695 627 Jogminas MindaugasLeedu 03:40:42 M21 1304 1536 Johanson Rene Tallinn 04:10:42 M21 1636 1552 Joonasson Raul Tartu 04:28:11 M21 1928 2630 Joonsalu Madis Tartu 04:47:55 M21 1904 2264 Joost Eddi Tallinn 04:46:19 M21 Oksana Perova 13.11.2009 1360 2099 Juhkam Erki Harju 04:12:47 M21 2418 2064 Jukk Rasmus Tartu 06:20:54 M21 725 814 Junkin Priit Tartu 03:42:25 M21
(x)=(N-väetis) Kg Summaarne Keskmine Astmeline (AE) kg/ha (SE) (KE) 0 1850 0 0 - 20 2880 1030 51,5 51,5 40 3640 1790 44,8 38 60 4160 2310 38,5 26 80 4480 2630 32,9 16 100 4660 2810 28,1 9 120 4650 2800 23,3 -0,5 3) kasvav tootlikkus (algul kasvab, siis kahaneb) Muutuv sisend Hektarisaak Enamsaak, kg (x)=(N-väetis) kg Summaarne Keskmine Astmeline (AE) kg/ha (SE) (KE)
2623. You don't love a woman because she is beautiful, but she is beautiful because you love her." 2624. Kunagi ära ole oma valuga üksi , sest kui kellegile räägid , on valutum.. 2625. Viha on lühike hullumeelsus. 2626. Vahel naeratad ka siis , kui su süda tegelikult nutab . 2627. Ma pean naeratama kuigi süda nutab. 2628. the best thing for being sad... is to learn something. 2629. vihka teda täiega , sest äkki sa ei saa teda enam kunagi vihata .. 2630. ära nuta tema pärast , sest on paremaid , kes meelega haiget ei tee . 2631. sõber ei tee haiget nii et sa kukud , ta teeb haiget nii et sa enam ei suuda tõusta 2632. I would die for you.. if you would live for me 2633. How could you look in her the eyes and tell her nothing but lies? 2634. Soe ja armas naeratus toob iga inimese südamesopist välja väikese päikese! 2635. Every moment spent with you is a moment I treasure. 2636
369 2562 7/31/2012 Critical 17 370 2563 11/18/2010 Not Specified 12 371 2563 11/18/2010 Not Specified 33 372 2593 9/3/2010 High 5 373 2593 9/3/2010 High 15 374 2595 12/13/2011 Not Specified 13 375 2595 12/13/2011 Not Specified 4 376 2595 12/13/2011 Not Specified 29 377 2626 9/7/2011 Not Specified 16 378 2628 10/21/2010 Low 14 379 2628 10/21/2010 Low 29 380 2630 10/23/2012 Low 31 381 2631 9/23/2010 Low 27 382 2656 5/3/2010 Critical 3 383 2656 5/3/2010 Critical 29 384 2657 10/16/2011 High 30 385 2657 10/16/2011 High 37 386 2658 9/22/2011 Medium 34 387 2658 9/22/2011 Medium 32 388 2659 12/17/2010 Not Specified 50 389 2688 1/23/2012 High 31 390 2688 1/23/2012 High 7
833 Hunter (RGJõgevaSAI 2008 2816 3.085 Magma (NP JõgevaSAI 2008 2371 3.61 Mozart (DSJõgevaSAI 2008 2417 2.9 NEX 160 JõgevaSAI 2008 2075 3.203 Trapper (NJõgevaSAI 2008 2716 3.581 Kaliber (N JõgevaSAI 2008 2921 3.608 Osorno (N JõgevaSAI 2008 2923 3.669 Sinika JõgevaSAI 2008 3092 3.384 Ortego JõgevaSAI 2008 2781 3.087 RG407/04 JõgevaSAI 2008 2887 2.832 RG407/07 JõgevaSAI 2008 2630 3.319 RG407/10 JõgevaSAI 2008 2720 3.685 RG407/13 JõgevaSAI 2008 2434 3.541 RG408/04 JõgevaSAI 2008 2780 3.765 RG408/05 JõgevaSAI 2008 2121 4.025 Larissa (R JõgevaSAI 2008 2841 3.272 Proximo ( JõgevaSAI 2008 2680 3.913 RG4607 JõgevaSAI 2008 2660 3.055 RG4801 JõgevaSAI 2008 2223 2.967 RG4802 JõgevaSAI 2008 2576 4.054 RG4803 JõgevaSAI 2008 2264 3.315 Mirco CL ( JõgevaSAI 2008 1701 4.381
annaabi.ee 
