kaabliga kinni. Kivisorteeria lülitatakse sisse ja välja fikseeritud asendiga lüliti abil. 4 Riistvara 1) 2 kahepoolse toimega silindrit 1A ja 2A 2) 1 ühepoolse toimega silinder 3A 3) 2 mõlemalt poolt pneumaatiliselt juhitavat 5/2 pneumojaotit 1V1 ja 2V1 4) 1 pneumaatiliselt juhitav 3/2 pneumojaoti 3V1 5) 1 manomeetriga rõhuregulaator P 6) 2 normaalselt suletud rullikuga 3/2 pneumojaotit 1S1 ja 2S1 7) 1 fikseeritud asendiga nupuga 5/2 pneumojaoti SS 5 Signaalide kirjeldus Algasendis kolvid 1A ja 3A on sissetõmbunud asendis ja 2A välja tõugatud asendis ja lüliti 1S1 on vajutatud. Kui keerata Start/Stopp lüliti Start asendisse, siis pneuomojaotid 1V1, 2V1 ja 3V1 lülituvad ümber. Kolvid 1A ja 3A lähevad väljatõugatud asendisse. Kolb 2A liigub sisse ja vajutab lülitit 2S1
välja liikuma, kuni 5 töötsüklit saab tehtud. Süsteemi käivitades peab silinder väljas oleku korral sisse liikuma. Ajaviiteid ja käikude arvu saab tarkvaraliselt muuta. Programmi tuleb kirjutada viies keeles: IL, ST, SFC, FBD, LD. [123] Programmi tööd tuleb kontrollida simulatsiooniga. Programm on mõeldud kontroller FEC- FC34-le, kus seda tuleb reaalselt ka katsetada. Lahenduskäik Riistvara Kahepoolse toimega pneumosilinder A1 Teekonnaandurid 1S1 ja 1S2 Kahe tööasendiga ja viie liiteavaga kahepoolse elektropneumaatilise juhtimisega jaoti J5/2 Pneumaatiline skeem Süsteemi põhimõtteline skeem 2 Algoritm 3 Kasutatavad muutujad ning nende tähendused: 4 Kasutuses olevad sisendid/väljundid: IN0_0 Startnupp - normaalselt avatud kontaktidega IN0_1 Stoppnupp - normaalselt suletud kontaktidega
printsiipe: · madalama energiaga orbitaalid täidetakse enne · ühele orbitaalile ei mahu üle kahe elektroni Pauli printsiip · sama energiaga orbitaalide puhul täituvad orbitaalid esmalt ühe elektroniga ja alles siis tulevad paarilised Hundi reegel Elektronvalemid Element Orbitaal Elektronvalem (jrk nr) 1s 2s 2px 2py 2pz 3s 3px 3py 3pz H (1) 1s1 C (6) 1s22s22p2 N (7) 1s22s22p3 O (8) 1s22s22p4 Na (11) 1s22s22p63s1 P (15) 1s22s22p63s23p3 S (16) 1s22s22p63s23p4
Vesinik Koostas: Brenda · Avastaja, avastamisaeg, koht: Henry Cavendish, 1766, London, Suurbritannia · Aatomnumber: 1 · Aatommass: 1,00794 · Klassifikatsioon: selemendid · Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%. Aatomi ehitus · Elektronvalem: 1s1 · Elektronskeem: +1|1) · Elektronite arv: 1 · Neutronite arv: 0 · Prootonite arv: 1 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I · Kristalli struktuur: heksagonaalne · Põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab. · Deetrium raske vesinik, aatommass 2 (1 prooton + 1 neutron) · Triitium - Üliraske vesinik, aatommass 3 (1 prooton + 2 neutronit) Vesiniku isotoopidest · Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2.
Vesinik · Järjenumber 1 · 1.perioodi element ja kuulub s-plokki · Paigutatakse erinevatesse rühmadesse. · Aatommass on 1,00797 · Elektronegatiivsus 2,1 · Elektronkonfiguratsioon 1s1 · Tavaliseim oksüdatsiooniaste on I, sest enamasti käitub redutseerijana loovutades ühe elektroni. · Isotoobid: · Prootium ehk tavaline vesinik. · Deuteerium ehk raske vesinik. · Triitium ehk üliraske vesinik. · Füüsikalised omadused: värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas, väikseima tihedusega gaas, lahustub vees halvasti, keemistemperatuur -253°C, sulamistemperatuur -259°C.
tähis koosneb mitmest tähest. A-Moodul B-Muundur C-Kondensaator D- Digitaalelement E-Seade F-Kaitse G-Toiteseade K-Relee,kontaktor L-Induktiivsus M-Mootor P-Mõõteseade Q-Lahutuseade R-Takisti T- Trafo U- Umformer V- Pooljuhtelement QF-Peakaitse KM-Jõukontaktor KA-Abirelee Takistuse näited: Sümbol + järjekorranumber F1; K4; S3 Grupi nr + Sümbol + Järjekorra nr 1S1; 3F10; 3M2 Lühismootoriga asünkroonmootorite käivitamisel tekiv paari esimese sekundi vältel tugev käivitusvool. = (4.5...6.5) I Kui sulavkaitse nimivool oleks võrdne mootori nimivooluga, siis rakenduks kaitse mootori käivitumisel. Kui sulavkaitse nimivool võrduk käivitusvooluga, oleks kaitse liiga tugev ja kaitseks mootorit halvasti.
200-300 kraadi juures läbib vesinik kergesti klaasi, veelgi kõrgemal temperatuuril ei 5 hoia teda kinni isegi mitte metallseinad. Tahke vesinik on helesinine, heksagonaalse molekulvõrega (väga kõrgetel rõhkudeläheb üle metallvõreks).Vesinikul on kõrge sidemeenergia, molekul on vähepolariseeritav dissotsiatsioonaatomiteks algab t°-üle 2000 K.Elektronkonfiguratsioon 1s1 Moodustab ühe kovalentse sideme (H2, HCl) või on ioonina (H+) elektronpaari aktseptoriks (H3O+). Keemilised omadused 1. Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: · 2H2+ O2 = 2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. 2. Kõrgel temperatuuril redutseeruvad metallid nende oksiidideks vesiniku toimel vabaks metalliks: · CuO + H2= Cu + H2O
VESINIK Grete Ojandu TT1 Olustvere TMK 2009a. Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1[1]. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element[2]. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma[3]. Elektronkonfiguratsioon on 1s1[4]. Vesinik on tüüpiline mittemetall[5]. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1.
(hüpoksia). 6 2.0 Mis on Vesinik? Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Elektronkonfiguratsioon on 1s1. Vesinik on tüüpiline mittemetall. Vesinik on Universumis kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1.
12 1s2 2s2 2p6 3s2 S2- 19 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 ÜLESANNE 6. (6 punkti) Õpilane kirjutas kontrolltöös alltoodud teksti. Parandage selles tekstis esinevad 6 viga (tõmmake vigadele joon alla ja kirjutage nende kohale parandus). HF molekulides on seotud kahe mittemetallilise elemendi aatomid ja seetõttu esineb nendes mittepolaarne kovalentne side. Ühise elektronipaari moodustavad vesiniku aatomi üksik elektron (1s1) ja fluori aatomi (1s22s22p63s23p5) väliskihi paardumata elektron. Kuna ühine elektronipaar on tugevamini tõmmatud vesiniku kui elektronegatiivsema aine poole, on HF molekulid polaarsed. HF molekulides esineb ka vesinikside, seepärast on HF keemistemperatuur oluliselt madalam teiste vesinikhalogeniidide keemistemperatuurist. 2 ÜLESANNE 7. (5 punkti) A. Millistes alltoodud ainetest esinevad vesiniksidemed (märkige lünka "+") ja millistes mitte (märkige lünka "-")?
paardumata el. paardunud el. · 2p alakihi energia on suurem kui 2s alakihi energia. · Elektronvalemi koostamine: IA VIIIA IIA IIIA IVA VA VIA VIIA 1s1 1s2 2s1 2s2 2p1 2p2 2p3 2p4 2p5 2p6 3s1 3s2 IIIB IVB VB VIB VIIB VIIIB IB IIB 3p1 3p2 3p3 3p4 3p5 3p6
paardumata el. paardunud el. · 2p alakihi energia on suurem kui 2s alakihi energia. · Elektronvalemi koostamine: IA VIIIA IIA IIIA IVA VA VIA VIIA 1s1 1s2 2s1 2s2 2p1 2p2 2p3 2p4 2p5 2p6 3s1 3s2 IIIB IVB VB VIB VIIB VIIIB IB IIB 3p1 3p2 3p3 3p4 3p5 3p6
Mg + Cl2= MgCl2 ; 2Mg+O2=2MgO ; Mg+S=MgS Reag. mittemetallidega: (aktiivsem mittemetall on oksüdeerijaks) Vesinikuga: (vesinik-redutseerija, teine mittemetall-oksüdeerija) H2+Cl2=2HCl; 2H2+O2=2H2O; H2+S=H2S; 3H2+N2=2NH3 Hapnikuga: (enamuses on O2 oksüdeerijaks, v.a. reag. fluooriga) S+O2=SO2 C+O2=CO2 2C+O2=2CO Reag. liitainetega: Veega: Cl2+H2O=HClO+HCl 2F2+2H2O=4HF+O2 (põleb vees) Halogeniididega: 2NaCl+F2=2NaF+Cl2 NaF + Cl2 Vesinik. H2 H+1/ 1) 1s1 H:H Isotoobid on elemendi teisendid, milles prootonite arv on sama, aga neutronite arv on erinev; seega ka massiarv erinev. Vesiniku isotoobid: Tavaline vesinik ehk prootium: Prootoneid 1, neutroneid 0, nende masside summa e.massiarv seega 1. Raske vesinik e. deuteerium (D): p+ on 1, n0 on 1, massiarv 2. Üliraske vesinik e
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deutee...
Pärast seda, kui sidemest osavõtvad aatomid on jaganud oma elektronpilvi ja on moodustunud kovalentne side, on tekkinud molekuli (aatomite paari) energia väiksem kui lähteaatomite energiate summa elektronide vahel toimuva koosmõju tõttu ja tekkinud struktuur on stabiilsem. 3.3.1. Kovalentne side, konkreetsed näited (joonis 2.25, 2.26, 2.27) Kovalentse sideme lihtsaim näide on H 2 molekul, kus 2 vesiniku aatomit moodustavad kovalentse sideme ühitades enda 1s1 elektronid ühisesse elektronipaari. Molekuli moodustumine on kujutatav järgnevalt 1s1 elektronid elektronpaar kovalentne side H + H H:H Vesiniku aatomid vesiniku molekul Kuigi selline punktesitus on tihti kasutatav kovalentse sideme kujutamiseks, ei anna ta informatsiooni elektronpilvede tiheduse jaotuse kohta molekulis. Joonisel 2.26 on esitatud
· Elemendi maksimaalne negatiivne oksüdatsiooniaste mittemetallidel võrdub rühma number miinus kaheksa (näiteks lämmastik III). Metallid Paiknevad perioodide alguses, välimisel elektronkihil enamasti 1-3 elektroni. Aatomiraadiused suuremad, aatomid loovutavad kergesti elektrone moodustades positiivselt laetud ioone katioone. Kõige tüüpilisemad metallid on leelismetallid (ns1) ja leelismuldmetallid (ns2). Vesiniku asukoht Paljud autorid paigutavad vesiniku (1s1) tema keemiliste (mittemetall) ja füüsikaliste omaduste (H2 on gaas) alusel 7A rühma. Mittemetallid Paiknevad perioodide lõpus, välimisel elektronkihil enamasti 4-8 elektroni. Aatomiraadiused väiksemad kui sama perioodi metallidel, elektronid tuumale lähemal, aatomid liidavad kergemini elektrone, moodustades negatiivselt laetud ioone - anioone. Tüüpilised mittemetallid on halogeenid ns2np7 (7A rühm). Raskete elementide omadused 6. ja 7
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1
film actionas divertingthe courseof the riverawayfrom the village .. (Ss'ownanswers) Suggested AnswerKey A:...with a funny,well-writtenscript. B: lsthefilmrecommended? A: saysit'sa filmwellworthwatching. Yes.lt B: OKthen.Where isthefilmon? A:AttheOdeon. B:Andwhattimedoesit start? A: At7:45. B: We'dbetterhurryup,then. 1s1(r) 10 Matchthe columns to formcompoundnouns, then usethemto completesentences Cinema 1-6. magaztne 12 a. Inpairs,
film actionas divertingthe courseof the riverawayfrom the village .. (Ss'ownanswers) Suggested AnswerKey A:...with a funny,well-writtenscript. B: lsthefilmrecommended? A: saysit'sa filmwellworthwatching. Yes.lt B: OKthen.Where isthefilmon? A:AttheOdeon. B:Andwhattimedoesit start? A: At7:45. B: We'dbetterhurryup,then. 1s1(r) 10 Matchthe columns to formcompoundnouns, then usethemto completesentences Cinema 1-6. magaztne 12 a. Inpairs,
film actionas divertingthe courseof the riverawayfrom the village .. (Ss'ownanswers) Suggested AnswerKey A:...with a funny,well-writtenscript. B: lsthefilmrecommended? A: saysit'sa filmwellworthwatching. Yes.lt B: OKthen.Where isthefilmon? A:AttheOdeon. B:Andwhattimedoesit start? A: At7:45. B: We'dbetterhurryup,then. 1s1(r) 10 Matchthe columns to formcompoundnouns, then usethemto completesentences Cinema 1-6. magaztne 12 a. Inpairs,
film actionas divertingthe courseof the riverawayfrom the village .. (Ss'ownanswers) Suggested AnswerKey A:...with a funny,well-writtenscript. B: lsthefilmrecommended? A: saysit'sa filmwellworthwatching. Yes.lt B: OKthen.Where isthefilmon? A:AttheOdeon. B:Andwhattimedoesit start? A: At7:45. B: We'dbetterhurryup,then. 1s1(r) 10 Matchthe columns to formcompoundnouns, then usethemto completesentences Cinema 1-6. magaztne 12 a. Inpairs,
annaabi.ee 
