Hüperaktiivne laps- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. AJALUGU Esimest korda kirjeldati 1902.a (Still)- lapsed vähese tähelepanuvõimega ning väga püsimatud. Kuni 1960ndateni peeti h.akt. peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks. Alates 1970 hakati suuremat tähelepanu hüperaktiivsusele panema ka Euroopas, varem ainult Ameerikas. Kõige tuntum hüperaktiivne nooruk on eesti kirjanduses tuntud Joosep Toots. PÕHJUSED 1. Närvisüsteemiga seotud 2. Pärilikud põhjused 3. Ümbritseva keskkonna mõjutused ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15
b) Kontakt välismaaga c) ENSVs alandati raamatute hindu ja suurendati tiraaže d) Sotsialistlik realism – kirjanik pidi ülistama riiki, selle juhte, õigustama töölisklassi ja parteisid jne. … • 1949 – nõiajaht eesti kultuuritegelastele • 1950 – puhastati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit nõukogudevaenulikest kirjanikest. • 1945-53 – kõige mustem periood eesti kirjanduses Pagulaskirjandus • Algselt tehti seda Saksa põgenikelaagrites • 1960ndateni oli see jõulisem kui kodu-eesti kirjandus • 1944-90ndatel anti välja 1818 luulekogu 75 autorilt, 267 romaani, 155 memuaarkirjanduse teost. • Palgulaskirjanikeks olid G. Suits, M. Under, K. Lepik, B. Kangro, I. Ivask jne Marie Under (1883 – 1980) • Eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. • Töötas 1901- 1902 ajalehe „Teataja” toimetuses • Kuulus Siuru rühmitusse • Oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid
regioonis. Nativistide tegevusele andis palju indu juurde 1924. aastal immigratsiooni kvoodid kehtestanud seadus, mis varjamatult kitsendas Lõuna- ja Ida-Euroopa elanike soovi immigreeruda, kehtestades mitmetele rahvusrühmadele sisserännukvoodid, mis lähtusid nende suhtarvust Ameerika rahvastikus 1890. Aastal, enne viimase immigratsioonilaine algust. See sisuliselt peatas sisserände Ameerika Ühendriikidesse kuni 1960ndateni. 1920. aastail polnud ameeriklased rahul kaasaaegse elustiiliga. Kuigi majandusel läks ajavahemikus 1923-1929 üsna hästi, olid siiski inimesed rahulolematud. Eriti poldud rahul sellega, mis puudutas perekoda ja religiooni. Tekkisid vastuolud pealesuruva linliku ja ilmaliku elukorralduse ning vanade, talupoeglike traditsiooniliste tõekspidamiste vahel. Seepärast loodi vanameelsete akstsioon, mis oli vastu evolutsiooniteooria õppimisele
Edasi keskendus luulele. Põhilisteks teemadeks, millest kirjutas olid algus perioodil kuni 1942. aastani inimeste suhtest kunstiga, sellest kuidas kunsti tuleb ülistada ja inimene ei tohi olla rahul keskpärasusega, vaid peab ikka täiuslikkuse poole püüdlema, ka siis kui tundub, et see on võimatu. Ta protsessib selle vastu, mis piirab inimese vaimuvabadust. Kunst oli tema jaoks kui ürgne tung, millega lahti seletada maailma asju. Tema loomingus tuleb paus 1942-1960ndateni, kuna kõik see, millest luuletaja kirjutada tahtis oli põlu ja keelu all. Tema loomingut mõjutab suurel määral tema mehe Siberisse saatmine ja surm. Hilisemas loomingus protesteerib ta kõige vastu, mis paistab lameduse, mõtte- ja vaimuloidusega. Ta suhtub üleolevalt keskpärasusse ja argipäeva. Tuntumad luulekogud: ,,Tolm ja Tuli" 1936; ,,Tähe Tund" 1966; ,,Luuletused ja poeemid"; ,,Lendav linn"; ,,Korallid Emajões"; ,,Teosed I" ja ,,Teosed II".
• Atraktiivsed majandid – eluase ja sissetulek; • Asustussüsteemi muutused - Väikelinnad vs majandikeskused 3. Loomade arvu ja loomakasvatussaaduste tootmise dünaamika Eestis: 1950-ndatel piimatoodang langes. Kuid alates 1960-ndatel hakkas see tõusma, kuni 1990- ndateni. Siis hakkas aga jällegist langema – 2000ndatel oli toodand natukene rohkem kui 1950ndatel aastatel. Pärast 2000ndaid on see jällegi tõusnud. Veisekasvatus kuni 1960ndateni oli stabiilne, siis on hakanud tõusma tasapisi kuni 1990ndatel aastatel see langes pea poole võrra. Lambakasvatus on aastataega pidevalt tasapisi langenud, kuid 2000ndatel veidi tõusnud. Seakasvatus aga vahelduvaeduga koguaeg pidevalt tõusnud kuni 2000ndate aastateni ning siis jällegi on hakanud tõusma. 4. Põllumajanduse osatähtsus tööhõives, % (2008): Suurbritannias ja Luksemburgis on osatähtsus kõige väiksem – 1,4%. Rootsis 2,1%. Eestis on
kommunismivaenulikkus ning Nõukogude luureorganite katsed kultuurisidemeid Läänest salajase info hankimiseks ära kasutada. A. Alliksaare luulekogu ,,Olematus võiks ju ka olla olemata" ilmus postuumselt aastal 1968, poeedi eluajal levisid tema luuletused käsikirjaliselt ja autori esituses suuliselt. Pagulaskirjandus Arenes väljaspool okupeeritud Eestit 1944-1990. Sai alguse Saksa põgenike laagris. Selle keskuseks sai pärast II ms Rootsi. 1960ndateni oli pagulaskirjandus elujõulisem Eesti NSV kirjandusest, säilitades sõnavabaduse eelise ka hiljem.Aastatel 19441990 anti paguluses välja 267 romaani ja 181 luulekogu 75 autorilt, palju kirjutati ka memuaarkirjandust 90 autorilt ilmus ligi 155 teost. 1950ndatel hakkas osa pagulaskirjanikke kirjutama teoseid asukohamaa keeles. Tuntuimad pagulaskirjanikud on Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl
Esimene raadio ei olnud elektrooniline. Raadio leiutasid Popov, Marconi. Marconi hakkas raadiot ka edasi arendama, läks Itaaliast Londonisse, kus hakati tootma. Esimeses raadios oli saatjaks säde. Vastuvõtjad olid metallipuru ja nim. Kohereer. Sellega anti morsetehnikat. Diood leiutati 1904 aastal ja selleks oli elektronvaakumdiood. Triood leiutati 1907-1910 aastatel. Triood oli juba dioodi edasiarendus ehk siis triood juba ka võimendas. Elektronlampe kasutati kuni 1960ndateni. Peale seda hakkas transistori võidukäik. Transistor leiutati küll 1949, kuid õiged transistorid tekkisid alles 1960ndatel. Elektroonika oli lampelektroonika 1910-1960 Transistorelektroonika1960 kuni tänaseni, kuid 1960 1970 diskreetsed transistorid 1970 kuni tänaseni integraallülitused, mikroskeemid (IC)(1970l oli 10 transi, kuid 2000 10 miljonit transistori)
1940. aastal elas Eestis 1054,4 tuhat inimest, millest linnades elas 33,6 protsenti. Eesti NSV ajal kasvas pidevalt linnas elavate inimeste osakaal kogu elanikkonnas. 1960 elas ENSVs 1209,1 tuhat inimest, millest linnas elas 57,1 protsenti ja 1978. aastal elas ENSVs 1459,4 tuhat inimest ja 69,3 protsenti elas linnades. 1989. aastaks oli linnarahvastiku osakaal tõusnud 71,6 protsendini. Rahvastiku iive oli ENSVs positiivne ja tõusva trendiga kuni 1960ndateni. Kõrgeim oli see 1955. aastal 6,2 inimest tuhande elaniku kohta (sündimus 17,9, suremus 11,7) ja madalaim 1966. aastal (3,7 inimest 1000 elaniku kohta: sündimus 14,3 ja suremus 10,6). Viimane kõrgseis oli 1971, mil loomulik iive oli 5,1 inimest tuhande elaniku kohta (sündimus 16,0, suremus 10,9). ENSV rahvaarv kasvas ka mehaanilise iibe teel. Kui näiteks 1976. aastal oli iive kokku 9,2 tuhat inimest, millest loomulik iive oli 4,3 tuhat inimest ja mehhaaniline 4,9 tuhat inimest
a. tervisepsühholoogia kui termin. * tervisliku käitumise liikumine. * 1978 asutati APA juurde tervisepsühholoogia haru * 1984 Esimene rahusvaheline tervisepsühholoogia sümpoosium Havannas * 1997 tunnustas APA tervisepsühholoogiat kui omaette spetsialiteeti. Tervisepsühholoogia erinevad valdkonnad. * psühhosomaatika valdkond arenes välja psühhoanalüütilisest paradigmast. Puudub kehaline/orgaaniline vastus sümptomile või häirele, siis saab seda anda teadvuse kaudu. 1960ndateni oli kogu psühhosomaatiliste uurimuste pagas valdavalt psühhoanalüütilise suunitlusega. Püüti seletada astmat, haavandeid. RHK-s on psühhosomaatiline nimetatud psühhofüsioloogiliseks. S.t. psühhosomaatiline meditsiin on seotud psüüholiste, füsioloogiliste ja sotsiaalsete teguritega. * klliniline psühholoogia käsitleb isiksuse kohanemist haigusega ja käitumuslikke reaktsioone mis haigusega kaasnevad. Peamiselt tegeletakse vaimsete probleemidega. Eesmärk on käitumise muutmine
koguda. Testi võivad läbi viia vaid need, kes on selleks vastava väljaõppe saanud. Samuti võivad tulemusi näha vaid need, kes teavad kuidas skoore lugeda. Inimesel on õigus teada saada oma testi punkte, aga mitte vastuseid. Intelligentsuskvoot IQ J.Allik jt, Psühholoogia gümnaasiumile, lk 209-212 Binet-Simoni test Vaimne vanus ja kronoloogiline vanus; objektiivsus Testi palju uuendatud, mitmekülgne, kasutati kuni 1960ndateni; praegu populaarne Stanford-Binet' skaala William Stern (1871-1938) ja IQ võimaldab võrrelda vanusegrupiti; võtab arvesse indiviidi vaimset ja kronoloogilist vanust. Vaimne vanus (vastava testi punktid) IQ = -------------------------------------------------- x 100 2 Kronoloogiline vanus (eluaastad) Kui vaimne vanus vastab kronoloogilisele vanusele IQ väärtuseks 100.
Tema suurim välivaatlus oli India kastisüsteemi kohta. UUS-EVOLUTSIONISM, KULTUURIÖKOLOOGIA JA UUS-MARXISM Kõige rohkem antropolooge on USAs. Kultuuriökoloogia, peamiselt Põhja-Ameerikas, kasvas välja Steward'i ja White'i õpetustest. Nad näitasid kollaboratsiooni antropoloogia ja bioloogia vahel. SÜMBOOLNE JA KOGNITIIVNE ANTROPOLOOGIA Neid teooriaid on pärast II MS korduvalt arendatud. Juhtiv teoreetik Clifford Geertz. Briti sotsiaalantropoloogia oli kuni 1960ndateni valdavalt sotsioloogiline. Alates 1970ndatest hakkas veelgi agaramalt levima hoopis feminism. Sümboolne antropoloogia sisaldab sügavalt universalismi. Noam Chomsley generatiivne grammatika püüdis leida sarnasusi keelte vahel. 3 VÄLIVAATLUS JA SELLE TÕLGENDAMINE VÄLIVAATLUS Etnograafiline välitöö on kõige olulisem allikas, mille kaudu uuritakse ühiskondi ja kultuure. Paljud antropoloogid teevad seda ise. Välitöölisi koheldakse erinevalt. VÄLIVAATLUSEL
Ligilähedane olukord kestis 1940ndateni (Kukk, Kull 1997). Käesolevas töös kasutatud vanimad allikad "Vene 1- verstane" kaart ning 1905. a. topograafiline kaart näitavad ilmselt kasutuses olnud niidupindala maksimaalset seisu. Kogu niidukoosluse pindala suuruseks hinnati ca 457 ha (tabel 2). Halliste puisniitu on heinamaana kasutatud arvatavasti aastatuhandeid. Ümbruskonna asulate heinamaad asusid enamasti Halliste jõe kaldail, seda kuni 1950.- 1960ndateni. Sellest annab tunnistust ka matkakirjeldus 1960ndatest: "Kahel pool jõge, niikaugele kui silm ulatub, aina küünid, lausa küünide külad (Tamm, 1967)." Eestis vähenes pool-looduslike rohumaade pindala 1950ndate aastate 1,5 miljonilt hektarilt 1990. aastaks 0,3 miljonile hetarile (Mander, 1994). 1950ndatel oli Halliste luht sealsete kolhooside tähtis loomasöödabaas. Näiteks sai Viljandi rajooni "Valguse" kolhoos kogu sööda sealsetelt luhaniitudelt
Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" kajastub kodumaa kaotamise traagika 22 Eesti pagulaskirjandus ehk väliseesti kirjandus ehk eksiilkirjandus (ladina exilium 'pagenduses olemine') oli kirjandus, mis levis väljaspool okupeeritud Eestit aastail 1944(1941)1990. Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris. Teise maailmasõja lõppedes sai keskuseks Rootsi. 1960ndateni oli pagulaskirjandus jõulisem kodueesti kirjandusest. Aastatel 19441990 anti paguluses välja 267 romaani ja 181 luulekogu 75 autorilt, palju kirjutati ka memuaarkirjandust 90 autorilt ilmus ligi 155 teost. 1950ndatel hakkas osa väliseesti kirjanikke kirjutama teoseid asukohamaa keeles. Tuntuimad väliseesti kirjanikud on Gustav Suits, Marie Under, Karl Ristikivi, August Gailit, Henrik
Kuna nad olid palgatööl, siis teosed polnud nagu väga head loominguks ikkagi vähe aega. Oli ka Väliseesti Kirjanike Liit. Paljuski kirjutati meenutusi Eestist. Wiki. Eesti pagulaskirjandus oli kirjandus, mis arenes väljaspool okupeeritud Eestit aastail 19441990. Oma iseloomult on pagulaskirjandus 1940. aastani Eestis loodud ja väljaantud kirjanduse jätk. Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris. Teise maailmasõja lõppedes sai keskuseks Rootsi. 1960ndateni oli pagulaskirjandus elujõulisem Eesti NSV kirjandusest, säilitades sõnavabaduse eelise ka hiljem. Aastatel 19441990 anti paguluses välja 267 romaani ja 181 luulekogu 75 autorilt, palju kirjutati ka memuaarkirjandust 90 autorilt ilmus ligi 155 teost. 1950ndatel hakkas osa pagulaskirjanikke kirjutama teoseid asukohamaa keeles. Tuntuimad pagulaskirjanikud on Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, August
annaabi.ee 
