K. Päts – teataja peatoimetaja, valitsusjuht, parlamendi esimees, teenekas ning tuntud riigimees ning eesti vabariigi esimene president M. Under- eesti luuletaja, kuulus sirusse A.H.Tammsaare-nimekaim kirjanik, oli romaani kõrgaja üks tuntumaid kirjanikke, kirjutas teose “Tõde ja õigus” F. Tuglas- kuulus kirjanik, kuulus siuru liikmeskonda E.Aav- kirjutas Eesti esimese algupärase ooperi K.Palusalu- rahvuskangelane, maadleja, võitis 1936a Berlini olümpiamängudel 2 kulda P.Keres- maletaja, tõusis maailma tippu I. Duncan- tantsja, vabatantsu looja, tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid S. Dali- maailmakuulus Hispaania sürrealistlik kunstnik, tema maalid esitlesid vaatajate pööraseid unenäolisi kujutlemi, C. Chaplin- üks selle aja kuulsamaid lavastajaid- näitlejaid, tema komöödiad naerutasid miljoneid inimesi üle kogu maailma. Mängis draamakomöödia”Laps” 1921 E
SAKSAMAA II MS EELHTUL: HITLERI SISEPOLIITIKA:(1933-1945:kolmas riik). hepartieline ssteem(NSDAP) ja ks juht ehk "Fhrer". Isel. oli partei ja riigiaparaadi htesulandumine. Natside ideoloogia heks tugisambaks oli Aaria rassi listamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine. Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia). Nende lepingute alusel kujuneb kolmikliit
Saksamaa. Paari kuu pärast oli sõda läbi ja Etioopia kuulutati Itallastele. Mõisted: Agressor sõja algataja ja vallutaja Reparatsioonid kahjude täielik hüvitamine sõja võitjatele Versaille' rahuleping- sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis.Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud hertsog Franz Ferdinandi atentaadist Komiterni-vastane pakt- loodi 1936a. nov. Saksamaa ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi ette võitlust komiterni vastu. Berliini-Rooma telg- on 25. oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. 1920.aasta- Türgi valitsus sõlmi Antandi riikidega vaherahu. 28.juuli 1914-11.nov.1918- Esimene maailmasõda 1936-1939- Hispaania kodusõda A.Hitler-juhtis Natsionaalsotsialistliku Töölisparteid , oli hiljem ka Saksamaa diktaaror J.Stalin-oli NSVL diktaator. B
1936-võit Berliinis 1937- tuli Palusalu Pariisis Euroopa meistriks . Võimete tipul olevale mehele jäi see viimaseks suuremaks võiduks, kuna1938. aastal lõpetas treeningul saadud õlavigastus Palusalu sportlaskarjäär. § Saavutused: Eesti maadleja(Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse § Euroopa meister raskekaalus). § Olümpiavõitja Berliinis 1937 aastal Kreeka- 1936a. Nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse Rooma maadluse raskekaalus. raskekaalus. § Olümpiamängud 12-kordne Eesti Kuld meister. 1936 Berliin Kreeka-Rooma maadluse
Atlandi harta: 1941a. 14. aug Kirjutasid Roosvelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. KONVERENTSID: Teheran 28.nov-1.dets. 1943a. Potsdam 17. juuli-2.aug. 1945a. Jalta 4-11veebr. 1945a. LAHINGUD: Lahing Kurski all 1943a. Juuli-August. Stalingradi lahing 17. juuli 1942a. 2. veebr. 1943a. Midway mere lahing 3-7 juuni 1942 Moskva lahing 1941a. 1941a. MÕISTED: Komiterni-vastane pakt lood 1936a. nov. Sm ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi ette võitlust komiterni vastu. Molotovi-Ribbentropi pakt- Mitte kallalae tungi lepin, millele kirjutati alla 1939a. 23.aug. Moskvaks. Sm ja NSV Liidu vaheline.(vt. ülesse) MRP salajane lisaprotokoll- protokoll, milles piiritleti Nõukogude liidu ja Sm huvi piirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas. Holokaust- juutide hävitamine Massiküüditamine- repressioonid tippsündmus, inimeste vägivaldne, massiline, ilma
Ungarlastega asustatud alad anti Ungarile. 1939 vallutasid sakslased terve Tšehhoslovakkia, väites, et riik on lagunemas; Tšehhimaa kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks, Slovakkias aga moodustati Saksamaast sõltuv vasallriik. Suurbritannia ega Prantsusmaa ei teinud midagi ning kokkulepe osutus Tšehhoslovakkia reetmiseks, sellal kui Hitler esines "rahu kaitsjana" ning saavutas Saksamaa eesmärgid sõjalise jõuta. Komiterni-vastane pakt - loodi 1936a. nov. Saksamaa ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi ette võitlust komiterni vastu. Kolmikpakt loodi aastal 1940 – Saksamaa sõlmis Jaapani ja Itaaliaga pakti, kus siis üksteist lubati igati toetada. Saksa okupeeritud riigid: 1939-1941 1) Poola „koridor“ 28.09.1939 2) Taani 1940 3) Norra 1940 4) Hollandi 1940 5) Luksemburg 1940 6) Prantsusmaa 1940 (Jagati kaheks osaks. Põhja osa läheb saksamaale ja lõuna osa saab Vichy vabariigiks) 7) Jugoslaavia 1941 8) Kreeka 1941
14)Millal ja kus algas ``Vaikiv ajastu``? 1934a septembris alanud Riigikogu istungjärgul kritiseeriti riigivanemat ja leiti et kaitseseisukorda ja valimise edasilükkamist polnud tarvis.15) Millised olid ``Vaikiva Ajastu`` tunnused Eestis? Valitsus jätkas tegevust ilma parlamendi kontrollita,Valimise liikmed olid vastutatavad ainult riigivanema ees.16)Mis andis võimaluse ``Vaikiva Ajastu `` tekkimiseks? selleks oli 1933 a. Põhiseadus :17)Millal ja miks moodustati Eesti Rahvuskogu? 1936a. veebruaris korraldatud rahvahääletusel andis Eesti rahvas riigivanemale õiguse kokku kutsuda rahvakogu,kelle ül oli otsustada riigikorralduse ülesehituse muutmine.19)Millised muudatused viidi riigivalitsemisse sisse 1937a. põhiseadusega? Uue põhiseadusega kehtestati presidendi ja valitsuskeskne valitsemisviis. 20). Kas 1987 a põhiseadus nägi ette parlamentaarse või presidentaalse riigikorra? presidentaalse21.Millise põhiseadusega loodi presidendi ametikoht
Reparatsioon: kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Rahvasteliit: Pariisi rahukonverentsil loodud org, eesmärgiks riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine; rahvusvaheline koostöö. Diktatuur: mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Propaganda: uudised, teave ja kihutustöö, eesmärgiks panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Agressor: sõjaalgataja ja vallutaja. Compiegne'i vaherahu: lõpetas sõja. Berliini-Rooma telg: 1936a sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis- poliitiline liit. Roosevelt: 1932a valiti USA presidendiks. Tegi suuri ulatuslikke reforme(kehtestati kontroll panganduse üle, riik hakkas reguleerima põllumajandust(maksti et põllumehed oma vilja hävitaksid), korraldati hädaabitöid, üritati luua uusi töökohti, riik hakkas hoolitsema abivajajate eest). 1933a hakkas USA majanduslik olukord paranema. Meeldisid ajalugu ja keeled. 1881 jäi lastehalvatusse. Sellegipoolest valiti teda 4x presidendiks
J.Keegan ,,Teine Maailmasõda" Hitler ja kindralid Sõjaväekohustuste taaskehtestamine andis H.-le 1936a. 36 diviisi suuruse tuumikuga sõjaväe, mis oli Reichswehr´i 7 deviisist 5korda suurem. H. oli Versaille´i poliitika vastane. Soovis taasmilitariseerida Reinimaa(ootas kuni suutis leida ajendi). Selleks oli Prantsuse parlamendi otsus märtsis 1936 ratifits. vastastikuse abistamise pakt Nõukogude Liiduga. Prantsusmaa ei tohi kunagi alustada sõjaväetegevust Saksamaa vastu, v.a vastavalt Rahvasteliidu( Saksamaa astus 1933 R.-ist
vihikust) Mis toimus Eesti kultuuri ja hariduselus ning majanduses aastatel 1918-1940? KULTUURI- JA HARIDUSELU *Eestikeelse Tartu Ülikooli avamine 1. dets. 1919 tugev rahvusülikool. *1928 esietendus esimene eestikeelne ooper ,,Vikerlased". *Tegutses Eesti Kultuurkapital. *Toimusid edasi üldlaulupeod ja -tantsupeod. *Esile kerkis suur hulk haritlasi, kes jõudsid küpsesse loomeikka 30ndatel. *Tuntuimaks kirjanikuks Tammsaare. *Tulemuslikud spordis 1936a. SuveOM Berliinis väga edukad MAJANDUS *Vabadussõja järel majandus halvas seisus. *20ndate aastate kekspaigaks majandus Otto Strandmanni poolt ümber korraldatud *1928. aastal võeti markade asemel rahaühikuks EEK. *Ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse 1930. *Majanduslangus põimus poliitilise kriisiga, mis lõppes autoritaarse riigipöördega 1934. *30ndate II pool oli majanduses edukas. *Peamised väljaveokaubad põllusaadused. *Kaubanduspartnerid
märtsil ennetava sõjaväelise riigipöörde: arreteeriti vapside liidrid, suleti nende organisatsioonid ning 6ks kuuks kuulutati välja kaitseseisukord põhjendusel, et olevat lavastatud vapside võimuhaaramise kaitse. Septemberis (kui 6 kuud möödus) pikendati kaitseseisukorda aasta võõra. Riigikogu saadeti määramatuks ajaks puhkusele algas nn vaikiv ajastu. 1936ndal aastal asendus demokraatia riigikord Pätsi juhitava autoritaarse diktatuuriga. 1936a algul sai Päts referendumil loa moodustada organ uue PS-e moodustamiseks. Uue PS-e väljatöötamiseks moodustati kahekojaline Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937 veebruaris ja võttis vastu uue PS-e 24.juulil 1937 ja see jõustus 01.01.1938. rahvuskogu eeskujul valiti kahekojaline riigikogu. Vastavalt uuele PS-le sai Eesti endale presidendi ja valimised toimusid 24.aprillil 1938. Presidendiks sai Päts.
1936.a. Viis Hitler oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. Lepituspoliitika Lääneriikide tegevus, ehk lepituspoliitika, põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Saksamaal "lubati" Versailles' rahu rikkuda, kuna arvati, et siis ta sõda ei alusta. 1938 a. anslussi küll tauniti, ent ka selle suhtes ei tehtud midagi. Usuti ka, et diktatuure on võimalik üksteise vastu mängida. Esialgu näis, et see poliitika on edukas 1936a. Sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu, kommunismivastase katte varjus. Hiljem liitus sellega veel teisigi riike. Müncheni kokkulepe Septembris 1938 a. hakkas Hitler endale nõudma Tshhoslovakkiale kuuluvat Sudeedimaad. Ettekäändeks kasutati seal elavate sakslaste väidetavat tagakiusamist. Lääs lootis endiselt Hitleriga kokku leppida. Kutsuti kokku konverents Münchenis, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa
Tegemist oli äärmiselt kõrgetasemelise propagandariigiga: Goebbelsi Rahvahariduse ja Propaganda Riigiministeerium (1933). Kogu Saksamaa kultuuri- ja hariduselu allus Goebbelsile. Meedia (ajalehed, raadio, film jne) oli natsiideoloogia teenistuses: valvamine ja suunamine (ühtlustamine). NB! Toodeti palju eskapistlikke muusikafilme. Soodsa meeleolu loomine massipsühholoogia võtetega. Vapustavad hiigelspektaaklid: Igaaastased Nürnbergi parteipäevad (nt 1936a saabus pool miljonit vaatajat ja pool miljonit osalejat). Berliini olümpiamängud 1936. Natside massiorganisatsioonide (nt Hitler-Jugend, Töörinne, Vabaajaorganisatsioon) unifitseeriv ajuloputus. Natsiideoloogia vaimsed vastased, Weimari Vabariigi juhtivad kultuuritegelased lahkusid Saksamaalt (Mann, Brecht jne). Probleem: Roomakatolikus ja evangeelses kirikus on tegelasi, kes ei aktsepteeri uuspaganlikku, juudivastast natsireziimi. Tulemus 1933-39: Vaimne tasalülitamine õnnestus
Aastatel 1929-1933 toimus ylemaailmne majandus kriis, mi sai alguse USAs. Kriisi peapõhjuseks oli ületootmine, kriis puudutas ka valusalt Eesti majandust. 1930ndatel aastadel tekkisid maailmas mitmeid sõjakolded, mis viisid välja teise maailmasõja valla pääsemisemini · 1931a tungis Jaapan kallale Hiinale vallutas Manzuria · 1933a tuli saksamaal võimule Hitler, kes vasrti hakkas rikkuma Versai lepingut. · 1935-1936a vallutas Itaalia riigi Etioopia keisririigi Aafrikas · 1936-1939a toimus vähemalt 1 000 000 ohvirit nõudnud Hispaania kodusõda, mille võitis kindral Franco, vabariik hävitati. Vabariiki toetas Nõukogude liit ja maailma avalik arvamus. Kindral Francod toetasid Saksamaa ja Itaalia. Kodusõda Hispaania oli teise maailmasõja eelprooviks, polügooliks, kus katesetati uut relvastust
mida teised arvavad (kas käituvad moraalselt, hierarhia), häbi sai maha pesta ainult verega (enesetapp?). Gregory Bateson (1904-1980) – uuris inimestevahelisi suhteid, võttis kasutusele mõiste eetos (väärtushinnangud sunnivad maailma vaatama mingil viisil, kultuurispetsiifiline), tegi välitööd Uus-Guineas iatmulide juures. Kirjutas keerulise raamatu nende rituaalist 1936a. Meadi ja Batesoni välitööd Bali saarel, 1936-1938, esimest korda kasutati projektis süstemaatiliselt nii filmi kui ka fotograafiat, oli üles ehitatud visuaalse värgi kasutamisel. 25 000 fotot ja 15 tundi filmi. Eesmärgiks oli kirjeldada visuaalselt Bali inimeste eetost, näidata nende mitteverbaalset käitumist ja selle läbi uurida abstraktseid kontseptsioone. Mead sidus oma lastekasvatusmeetoditega (kuidas last kujundab vanemate kasvatusviis). Mead arvas, et kui pildi peal
KEHAKULTUUR JA SPORT Olid tugevad spordiseltsid ja ringid nind neid tekkis juurde. Koondavaks said 1922a loodud Eesti Spordi Keskliit- tuntumateks klubideks kujunesid „Kalev“ ja „Sport“ ning „Tartu Akadeemiline Soprdi Klubi“ Tänu suurele liikmeskonnale korraldati spordipidusid- Eesti Mängud (1934 ja 1939) Alates 1920a osalesti Eesti sportlased olümpiamängudel. Erilist populaarsust pävis Kristjan Palusalu kes täi 1936a kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõitluses ja pronksis. Rohkesti korraldati mavõistlusi koos lähinaabritega Soome, Läti, Leeduga. Jalgpall sai kergejõustiku kõrval populaarsemaks spordialaks, lisandusis ka korvpall, tennis, male ja laskmine. Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres. PUUDU ON PG 5-8 JA 1-4 ON IMELIKULT KIRJUTATUD (RAAMATU II OSA)
annaabi.ee 
