1905. AASTA REVOLUTSIOON VENEMAAL Revolutsiooni põhjused Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid- revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Revolutsiooni ajend Verine pühapäev Peterburis (9. jaanuar 1905. a) Revolutsiooni käik Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas)
B) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi (sellega seoses tugevnesid rassistlikud arusaamad) C) tugevnes ja levis Lääne-Euroopale omane liberaal-demokraatlik ühiskondlik ja poliitiline korraldus ( ehk isikuvabadustel, eraomandil ja turumajandusel ning demokraatial põhinev ühiskond). D) vähemarenenud maades hakati Lääne-Euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ( likvideeriti liikumispiirangud, tsunftikorraldus, seisuslikud privileegid ja loodi valitavaid võimuorganeid). 1.2. Eluolu 20.sajandi algul (teaduse/tehnika areng): · Tööstuse arengu kiirenemine tõi kaasa: urbaniseerumise (eriti Lääne-Euroopas ja USA idarannikul) agraarühiskonna lagunemise arenenud riikides · Urbaniseerumisega arstiabi kättesaadavus kasvas, keskmise eluea kasv pani aluse kiirele rahvaarvu kasvule (demograafiline plahvatus).
· 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. · Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa 1905.a. revolutsioon: · Põhjused: Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. · Ajend- Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt
Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. · Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust. 1905.a. revolutsioon: Põhjused: · Soov laiendada kodanikuvabadusi. · Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. · Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. · Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. · Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Ajend: Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt. õpik lk.43)
Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. · Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust. 1905.a. revolutsioon: Põhjused: · Soov laiendada kodanikuvabadusi. · Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. · Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. · Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. · Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Ajend: Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) Käik:
näiteid). Selgita: revisionism, enamlus, anarhism, antisemitism. - *Proletariaad palgatööliskond, mis hakkas oma õigusi suurendama. *Marksism kutsub palgatöölisi ühinema, eraomandi ära võtmine. *Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. *Enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Venesotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus teesotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. *Anarhism riigivõimu eitav poliitiline vool. *Antisemitism juudivastasus. 6. Millal ja millistel asjaoludel moodustus Saksa Keisririik? Milline oli Saksamaa välispoliitiline suund Wilhelm II ajal? - Ühendamine toimus kahes faasis. Esiteks toimus Põhja-Saksa liidu loomine pärast Saksa- Austria sõda 1866.a, misjärel asutati järgmisel aastal põhiseadusega Preisi liitriik. Teiseks loodi Saksa Riik pärast Prantsuse-Saksa sõda 1870/71.
sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: hiljem toimunud tööstuslik pööre = tehnoloogia uuem, arenevad just uued tööstusharud - keemia-, auto-, elektroonikatööstus), toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine ( kas kolooniatesse või raha lihtsalt tarbiti ära), tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud argaarmaa, kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel (Prantsuse) kapitalil. SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL(§ 3-5, lk.22-48) Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: Riigikorralt parlamentaarne monarhia. 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna
Rahvuseliku majanduse edukas areng ning elutaseme tõus.III vabariik. Kirik lahutati haridussüsteemist, mõne mungaordu ja kirikukoguduse tegevus sattus keelu alla ning sõjaväekohustus laienes.välis:suudeti lõpetada koloniaalpoliitikast oõhjustatud rivaalitsemine inglismaaga ning saavutada nn südamlik kokkulepe.venemaa rev.põhjused:poliitilised põhjused, majanduslikud probleemid, sotsiaalsed põhjused, rahvuslikud põhjused. Tulemused: ajakirjanduses vabanes tsensuuri alt. Riigiduuma valimised. Aktiivselt hakkaisd tegutsema poliitikad.USA sise-.presidentaalne vabariik. USA-d iseloomustad kiire,majanduslik ja poliitiline areng ning ühiskonnas valitses optimistlikud meeleolud. Raudteede ehitamine, põllumajandustoodede kokkuost ja töötlemisi ning pangalaenude süsteemi arenemine.välis:USA leidis, et kõik riigid peaksid liberaalse turumajandusliku kapitalismi mängureeglitest kinni pidama ning loobuma äri takistamist majanduslike meetoditega. Jõulike sekkumine Kesk-
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgestamisest. Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. Koloniaalvallutused ja imperialism: Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Imperialism- Suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. Inglismaa ja Prantsusmaa Tänu Edward VII paidlikule ja seltskondlikule suhtlemisele hakkas vaenulikkus Prant
Demokraatlik vabariik. USA huvi tekkis Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdas suhteid Jaapaniga. USA jäi neutraalseks esimese maailmasõja ajal 1917 aastani. Venemaa: Keiser omas piiramatut võimu. Vene õigeusu pealesurumine teiseusulistele toimus. Venestamine ehk kiusati juute jne. Majanduslikult väga maha jäänud ning tööstused olid ainult mõnedes piirkondades. Rahvaarvu kiire kasv ja enamus inimesi elas maal. Venemaa tähtsus teiste riikide hulgas vähenes kõvasti. 1905 toimus revolutsioon ning selle põhjustasid soov laiendada kodanikuvabadust, viletsad majanduslikud olud. Selle ajendiks oli Verine pühapäev Peterburis. Erinevates kohtades puhkesid tööliste streigid, mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades, talurahvamässud ja mõisate põletamised. Sellega oli ka midagi head, sest laienesid siiski kodanikuvabadused, paranes tööliste ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine.
panustatakse hobuste võiduajamisse. · Spordiüritused polnud tsirkusest veel lahutatud, näiteks esitas Georg Lurich oma jõuvõtteid veel tsirkuses. 3. Linnastumine ehk urbaniseerumine Agraarühiskondpõllumajandusühiskond (1800 Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa) Tööstusühiskond industriaalühiskond, postindustriaalühiskond (järeltööstusühiskond) Infoühiskond Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Linnastumise alused: 1. Tööstuslik revolutsioon 2. Üleminek masinalisele tootmisele KOSPEKT: EESTI VENE IMPEERIUM KOOSSEISS 20 SAJ. ALGUL 1. Taustad. 1. Vene impeeriumi kiire majandusareng algas 19.saj. lõpul 20.saj algul. Väljavedu: teravili, nafta jt loodusvarad. Import: prantsuse kapital saksa tööstustoodangu (eriti masinaehitus). Eriti kiire arengu tegid läbi Balti kubermangud.
Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades. 41* vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks. 2.1.2. Veebruarirevolutsioon: 20* 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstartsioonid, loosungiks "Maha sõda! Maha isevalitsus!". 21* Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril v.k.j. (8.märts-naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 22* 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. 2.1.3
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
