Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid pr...
Baudelaire oli prantsuse luuletaja, kes sündis(1821, suri 1867) ning kasvas üles Pariisis ja õppis õigusteadust. Kõige otsesemaid mõjutusi sai ta E. A. Poe loomingust, mida ta ka tõlkis ning analüüsis. Baudelaire`le tõi kuulsuse pärast surma avaldatud luulekogu ,,Kurja lilled", mis ilmus 1857. aastal (e. k. osaliselt 1967, 2000), suur osa selles sisalduvaid luuletusi valmis 1850ndate alguses. Baudelaire`i kummitas maise elu ängistus ja surm. Ta kirjeldas naturalistlik-anatoomilistes üksikasjades rusuvat maist tõelust, sealjuures kaasaegset olu enda ümber vältimata (tsükkel ,,Pariisi pildid"). Baudelaire'i luule isikupära sugenes sellest, et tema enda tunded maise maailma ees olid heitlik-närvilised: maisus kord paelus ja ahvatles teda, koguni äratas imetlust ja pani kaasa elama; kord aga tõukas eemale, pani tajuma füüsilist mandumist, elu mõttetust.
järjekindla eesti kirjaviisi nn vana kirjaviisi. Vana kirjaviis muutus üldiseks 18. sajandi algul. Eduard Ahrens soovitas eesti keele jaoks kasutusele võtta uue kirjaviisi. Eduard Ahrens: Baltisaksa päritoluga kirikutegelane. Eesti keele uurija ning korraldaja. Kirjutas esimese eesti keele grammatika, mis ei püüdnud suruda eesti keelt ladina ja saksa keele grammatika raamidesse. Fr. R. Kreutzwald asus uut kirjaviisi toetama ja selle eest võitlema. 1850ndate keskel ja umbes kümne aasta pärast olid uue kirjaviisi pooldajad juba ülekaalus. Friedrich Reinhold Kreutzwald: Oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos ,,Kalevipoeg" sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Tema looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Ilmus K. A. Hermanni grammatika, mis kujunes tolle aja tähtsaimaks grammatikaks. Karl August Hermann: Oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.
Enamik kunstnikke eelistas joonistada ja kujutada modelle kaunites poosides. Kuid Degas pidas vajalikuks näidata, kuidas inimesed tegelikult liiguvad, tabada neid vabades ja loomulikes poosides, mida teised ametivennad püüdsid vältida. Edgar Degas, Bellelli perekond. (1858-1860. 200 x 258 cm. Õli ja lõuend. Orsay muuseum, Pariisis.) Degas käis Itaalias 1850ndate lõpus. Ta oli Firenzes koos perekond Bellelliga ning järgides vanade meistrite tavasid, tegi ta selle perekonnaportree tarvis hulganisti visandeid. Sellel elusuuruses grupiportreel avaldub Degasi´i sügav huvi inimsuhete vastu ja tema peen inimloomuse tunnetus. Selle pildi teemaks on pinged Degas´i tädi Laure´i perekonnas. 1. Füüsiline kontakt Ainukeseks kontaktiks pereliikmete vahel on lõdvalt tütre õlale asetatud käsi. Meeleolu on külm ja range. 2. Laure Bellelli
ja romantism. Nende suundumuste vahel oli teatud võitlus, täheldatav ka ühinemise printsiip. S.Kierkekaard, kes mõjutas oma vaadetega näiteks Ibsenit, aga ka 20.sajandit NORRA KIRJANDUS B.Björnson (1832-1910) - Norra sõltumatuse ja iseseisvuse eest võitleja.(1859.a. kirjutas Norra rahvushümni sõnad). B. tegutses teatri- ja kirjanduskriitikuna, teatri juhatajana, organiseeris rahvuskoolide tööd. Avaldas oma esimesed luuletused ja talupojateemalised jutustused 1850ndate lõpul ja säilitas loomingulise viljakuse elu lõpuni. Oma jutustustes kujutas kodukandi rahva elu, kirjutas ka ajaloolisi näidendeid. HENRIK IBSEN (1828-1906) Teda peetakse üheks tuntumaks teatrigeeniuseks. 1851-57 oli I Bergeni Norra teatris kunstiline juht ja lavastaja - tutvus ta lähedalt teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisidele Kopenhagenisse, Berliini ja Dresdenisse. Valmis ka rida näidendeid: komöödia "Jaaniöö"(1853), aj
III Õenduse pime periood 1500-1850 Kloostrite sulgemine- nunnad ja mungad hooldustegevuses tagaplaanil Hooldus ettevalmistuseta alamklassi naiste pärusmaaks, tänu sellele tegevuse mitte väärikaks pidamine Materiaalsus ühiskonnas esikohal, meditsiini kiire areng Arstid kuulusid ja ravisid kõrgklassi, alamatele jäid meditsiinisaavutused kättesaamatuks Hooldustegevus kiriklik valdkond, hariduse üldine areng õendust ei puuduta IV 1850ndate revolutsiooniline mõju õendusele 1836-Saksamaal asutati Kaiserwerthi Diakonisside Instituut- murdepunkt õenduse arengus Eesmärgiks parandada hoolduskvaliteeti Krimmi sõja (1853-1856) oluline mõju õenduse arengule 400 000 ohvrit, sh 143 000 KIA, 80 000 WIA Suurte sõdade mõju õendusele 1859 ,,Notes of Nursing"- aluseks õenduses senini 1886 alustas ilmumist I õendusalane ajakiri Nightingale
sõdade käigus saadud Poolale ja Soomele ka Konstantinoopol ning hiiglaslikud territooriumid Balkanil. Vältimaks niisugust jõudude tasakaalu nihkumist, asusid Austria, Prantsusmaa ja Suurbritannia teatud mõttes opositsiooni Venemaa suhtes. Eriti hoogustus see vastuseis keiser Nikolai I valitsemisajal (18261855), kes siseriiklikult oli asiaatlik despoot ning välissuhetes täis sõjakaid ambitsioone. Nõnda viisid riikidevahelised erimeelsused 1850ndate algul sõtta ühelt poolt Venemaa ja teiselt poolt Türgi, keda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Krimmi sõda kestis 18531855/1856 ja lõppes Vene vägede lüüasaamisega. Venemaale sunniti peale Pariisi rahu, milles uuel keisril Aleksander IIl tuli loobuda oma õigustest Mustal merel, sealhulgas ei tohtinud Venemaa rajada Musta mere äärde kindlusi. Kitsamas mõttes tähendas Krimmi sõda Venemaa teatavat tagasitõmbumist Euroopa poliitika küsimustest,
etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870) ja korraldas 1869. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Tegelased Rahvusliku liikumise alguseks Eestis peetakse 19. sajandi 1850ndate lõppu või 1860ndate algust. Eesti rahvus oli kujunemisstaadiumis ning tolle aja haritlaskonna, kirjanduse ja ajakirjanduse ülesanne oli äratada eesti rahva rahvuslik teadvus; Jannseni eestvõtmisel pandi alus püsivale eesti ajakirjandusele, Peterburis hakkasid 5 tegutsema eestimaalaste õiguste eest võitlev rühm, küla- ja kihelkonnakoolide rajamine sai hoo sisse jne.
etapiks. Veel pärisorjuse ajal sattus sinna oma härrat saates eestlastest teenijaid, sinna saadeti neid ka mõnda ametit õppima, sinna hakati pärisorjusest vabanemise järel ise minema tööd ja teenistust otsima ning õppima. 19. sajandi keskpaiku, enne massilise väljarände algust, on eestlastest maaelanike arvu Peterburi kubermangus hinnatud ca 2500-le. Peterburi linnas aga elas samal ajal juba ligi 6000 eestlast. Just 1850ndate aastate lõpus kujunes esimestest eesti kõrgharitlastest Peterburi patriootide rühmitus, mille mõju ärkavale eesti ühiskonnale oli suurim 1860.-80. aastail. Peterburis kujunes kaks suurt eesti etnokonfessionaalset kogukonda – luterlik (esimene iseseisev – Jaani kogudus 1842-43 ja kirik 1852-60) ja õigeusklik (kogudus 1894, kirik 1907). Eesti Jaani kogudus kasvas jõudsasti – eriti sajandi vahetuse paiku, suurenedes aastail 1884-1906 kahekordseks, 22 00-ni
,,Põgenikud" Kivi on siin taas omaks võtnud suure tragöödia stiili, astunud Shakespeare ja Schilleri jälgedesse ja mugandanud klassikalise tragöödia võimsa masinavärgi omapäraselt Soome oludele vastavaks. Lisaks kirjanduslikele teatritrikkidele on siin ka palju värsket ja algupärast ainest. On ka luule ja proosa vaheldumine. Kivi peateos on ,,Seitse venda", mis ilmus 1870 aastal ,,Novelli-kirjavaras", mida ta oli plaanitsenud kirjutada juba 1850ndate lõpust peale. Oli küpsenud soome kunstproosa esimene klassik. Seitse venda sattus A. Ahlqvisti terava kriitika alla, rünnak kohutas ära ka Soome Kirjanduse Seltsi, ja lükkas romaani ilmumist edasi, kuni see ühes köites 1873 avalikkuse ette jõudis. Praegu on ,,Seitse venda" Soome tuntuim ja armastatuim raamat, mille peeglis näevad end tänapäeva soomlasedki ja mille ütlemisi tsiteeritakse kui üldlevinud kõnekäände.
keerulisemaks. Kehaline kasvatus Tsehhimaal: 1881. a toimus Prahas esimene suurem võimlemispidu (SLJOT), kus esines 1600 võimlejat. Miroslav Tyrs sokolite võimlemisrühmade organiseerija, Praha ülikooli õppejõud. Töötas välja oma võimlemissüsteemi. Lindid, linikud, pärjad, rõngad on pärit tema ajast. Välja töötatud harjutusi iseloomustas sirgjoonelisis, ulatuslikkus, nurgelisus ja kiire tempo. sokolite võimlemisliikumine- loodi 1850ndate keskel vastukaaluks turnerite-liikumisele. Püüeldi nii neidudele kui noormeestele sobiva, rahvuslikku joont kajastava võimlemissusteemi loomise poole ning valmistada neid ette vabaduse kättevõitmiseks. Peamiseks kujunes tegevuse väline külg (riietus, dekoratiivsed vahendid, asendite ja liigutuste ilu). Harjutused jagunesid nelja rühma: harjutused vahenditeta, vahendite kasutamisega, rühmaharjutused ja võitlusharjutused. Kujunes välja harjutuste terminoloogia
Projitseeritud on see kuju Puskini Dubrovskile. Dubrovski oli aadlik, kes hakkas röövliks ja tahtis kätte maksta ebaõigluse eest. Poeg on ka kaardimängija, aga temas puudub õilsus. Selle tegelase projitseerib T Gogoli Hlestakovile. Tolstoi arvab, et tema ajastu esindajad on omakasupüüdlikud, ebaausad ja kuivad, ilma ideaalideta inimesed. Ideaal nihkub minevikku, eelkõige 18. sajandisse. Tolstoid ei rahulda ka kaasaegne kirjanduslik situatsioon. 1850ndate lõpul otsustab ta kirjandusest lahkuda. 1857. külastab ta esmakordselt Lääne-Euroopat. Üsna pea saabub pettumus. Poliitiline anarhism hakkab kujunema Lääne-Euroopas. Tolstoi ei poolda ühtegi poliitilist korda. Lühikeseks ajaks tekib tal suur sümpaatia Turgenevi vastu. Ta püüab Turgenevilt midagi õppida. Turgenevi mõju all on kirjutatud jutustus ,,Albert". ,,Luzern. Vürst ... märkmed" siin sõnastab T esmakordselt oma vaated kaasaegses tsivilisatsioonis.
Kokkuvõttes: kas naised on agendid või subjektid? Rachel Bowlby 1985 Just Looking -- Commerce and Femininity Naiste töö oli esialgu ostlemine. Seega ühelt poolt: Kuna tootjad konnotatsioon on maskuliinne, siis müümine tähendab tootjalt tarbijale, ehk mehelikkuse atraktiivseks tegemine naiselikkuse jaoks. Mida passiivsem naine on, seda parem. Kogu kapitalism põhines sellel. Teiselt poolt: naine ise peab näitama üles aktiivsust, kodune emantsipatsioon. 1850ndate kongressmeni naine - osta pliit mehe eest salajas, kui ta näeb, et sa oled puhanud ja kook on parem, siis kõik järgneb sellele. Ehk naine vajab tarbimisühiskonna pakutavat samapalju kui käsitööline vajab oma riistu - see on tema poolt pakutava a ja o. Kuid see on ikkagi emantsipatsioon kodus, isegi kui see hõlmas tänavale minemist ja seal ostlemist. Naine=tööline on väga sarnane Engelsi teooriale (Perekonna, Eraomandi ja Riigi
annaabi.ee 
