50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
myller13
Õppematerjali autor
Esimene slide näitab metsalindude arvukuse muutust. Käesoleval sajandil on Eestis toimunud suur metsalindude arvukuse langus. Miks see nii on? Teine slide käsitleb globaalset puidumajandust. Punane joon näitab erinevate tööstusharude ja ühiskondade vajadusest kokkupandud puidu vajaduse prognoosi. Hall toon näitab seda, mis metsast võtta on. Musta joonte vahe näitab, mil määral on mets võimeline puiduvaru taastama. Eesti ekspordib puitu päris palju, raiega hävitame lindude elukohti. Looduskaitse puudutab ökosüsteeme, kaitsealuseid loomi ja taimi… Kõik põhineb sisendenergiast ehk peamiselt päikeseenergia. Taimi söövad 1. järgu konsumendid ja neid jälle 2. järgu konsumendid ja nii edasi ja energia/ aine kadu sealt vahepealt läheb laguahelatesse. Meil on piiratud sisend kogu süsteemis. Inimene on tõhus konsument. Mingisugune osa primaarsest puhasproduktsioonist on ühik, mis kajastab inimkonna ja ökosüsteemi tarbimist (HANPP). Põhimõtteliselt on see see os
Esimene slide näitab metsalindude arvukuse muutust. Käesoleval sajandil on Eestis toimunud suur metsalindude arvukuse langus. Miks see nii on? Teine slide käsitleb globaalset puidumajandust. Punane joon näitab erinevate tööstusharude ja ühiskondade vajadusest kokkupandud puidu vajaduse prognoosi. Hall toon näitab seda, mis metsast võtta on. Musta joonte vahe näitab, mil määral on mets võimeline puiduvaru taastama. Eesti ekspordib puitu päris palju, raiega hävitame lindude elukohti. Looduskaitse puudutab ökosüsteeme, kaitsealuseid loomi ja taimi… Kõik põhineb sisendenergiast ehk peamiselt päikeseenergia. Taimi söövad 1. järgu konsumendid ja neid jälle 2. järgu konsumendid ja nii edasi ja energia/ aine kadu sealt vahepealt läheb laguahelatesse. Meil on piiratud sisend kogu süsteemis. Inimene on tõhus konsument. Mingisugune osa primaarsest puhasproduktsioonist on ühik, mis kajastab inimkonna ja ökosüsteemi tarbimist (HANPP). Põhimõtteliselt on see see os
Mõisteid ja kordamisküsimusi 1. Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitseteadus on veelgi interdistsiplinaarsem kui looduskaitse bioloogia. Tegemist on teadusega (mille rakendus kestab evolutsioonilises ajaskaalas), mis sünteesib erinevate teadusvaldkondade teadmisi (loodusteadused, sotsiaalteadused, majandusteadus) looduskaitseliste küsimuste lahendamiseks. Pakub teadmispõhiseid ja tarku lahendusi inimtegevuse kahjuliku mõju väl
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praegusek
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
Inimkond hakkas ökoloogiliste probleemide tõsidust tajuma 1960-ndatel aastatel. 196870 tekkis liikumine, mida võiks nimetada "üldine hoolitsus ümbritseva keskkonna eest". Kõigil oleks nagu tekkinud üldine huvi ökoloogiliste probleemide vastu. Ühiskondlik huvi suunas ka akadeemilise ökoloogia arengut (huvi=raha). Seni vaadeldi ökoloogiat lihtsalt bioloogia ühe osana ja ökoloogiat õpetati peamiselt bioloogidele. Kuigi ka praegu on ökoloogia juured bioloogias, moodustab ta silla loodusteaduste ja ühiskonnateaduste vahel. 60-ndatel ennustati, et inimühiskond puutub tõsisemate ümbritsevat keskkonda puudutavate probleemidega kokku 3035 aasta pärast ja tõest ei oldud kaugel: praegu on probleemiks kliima soojenemine, augud osoonikihis, vete reostumine, nälg, toiduainete reostumine, liigirikkuse vähenemine, vihmametsade hävimine, muldade erosioon jne.
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid