rannalõigud · Taimekooslus on merevee otsese mõju tõttu soolalembene Ohud rannaniitudele · Ehitustegevus · Kuivendamine · Põllumaade laiendamine (ei ole tänapäeval otseseks ohuks) · Rannalähedaste põldude väetamine · Roostumine ja võsastumine · Väikekiskjate arvukuse tõus(mink, rebane, kährik) Levik Eestis · Peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel · Üksikuid Põhja-Eesti paerannal · Kokku mõnikümmend üle 10ha rannaniitu ning üle 10tk suuremad kui 100ha · Eesti ulatuslikumad rannaniidukompleksid asuvad Matsalu märgalal ning Hiiumaal Käina-Kassari piirkonnas · Majandatud rannaniitude pindala on viimase 50 aasta jooksul kahanenud 29 000 hektarilt 8 000 hektarile. · Rannaniitude üldpindalaks hinnatakse 18 000 ha · Kuid suurem osa neist on roostunud ning pole soodsas seisundis Kinnikasvanud rannaniit Manilaiul Materjal · http:// www.keskkonnaamet
Talupoegade kategooriad 8. Talupoegade õiguslik seisund Kõige aktiivsem Saksa ordu. Püha sõda Adratalupojad - Pidid maksma maaisandale või Talurahva õiguslik seisund halvenes. Sunnismaisus, paganatega. tema läänimeestele andameid ja kandma vaid linnad keeldusid. Põgenenud talupoegade Alistati Liivimaa, Preisimaa, siis Leedu. Kõige teokoormisi. (1 adramaa = u 10ha). väljanõudmiseks seati sisse adra- ehk haagikohtu rohkem kannatasid Läti alad. Ulatus ka Eesti Üksjalad - adratalunike pojad, kes asutasid külast amet. Liikumisvabaduse säilitasid vaid aladele. Idas piirnesid Saksa ordu ja Tartu piiskopi väljapoole uusi talusid, kuna isakodus ei jätkunud vabatalupojad. Koos teokohustuse kasvuga valdused Novgorodi ja Pihkva linnvabariigiga. elatist
Koos metsapõldude laienemisegakasvas vajadus teotöö järele Rendistruktuuris muutus Valdavaks muutus teorent Loonusrent absoluutsuurus kasvas, kuid selle osakaal vähenes Kümniseks maksti peaaegu ¼ saagist Raharendi osa kasvas Kujunesid erinevad talupoegade kategooriad Talupoegade kategooriad adratalupoeg talupoeg, kelle maa suuruseks oli üks adramaa = 1 adraga haritav maa, st külvi pind oli 10ha, isandale andamid ja teotöö üksjalg tavaliselt adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid ise oma väikese talu, väiksemad koormised, pidid mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas vabatalupoeg talupoeg, kes tasus koormisi rahas ja ei käinud teotööl maavaba talupoeg talupoeg, kes omas talu, ratsateenistuskohustus, olid isiklikult vabad, vabastatud koormistest, pidid ise oma maad harima, neil polnud sõltuvaid talupoegi
järgmised: muutuvkulud 2000 krooni ja püsivkulud 1520 krooni. Rukki realiseerimisega seotud kulud olid 0.10 kr/kg. Leida (NB! Kõigi näitajate juures tuua leidmise käik ja mõõtühik, mitte ainult lõppvastus): 1. rukki tootmisomahind = 3520 kr/2200 kg=1,6 kr/kg 2. rukki täisomahind = 1,6 kr/kg + 0,10 kr/kg = 1,7 kr/kg 3. ettevõtte kasum rukki müügist =1,80 kr/kg 1,70 kr/kg=0,10 kr/kg 0,10 kr/kg * 20000kg=2000 kr 4. kasum keskmiselt 1ha kohta =2000kr/ 10ha=200 kr/ha 5. kattetulu =3960 kr-2000kr=1960 kr 1,8 kr/kg*2200kg=3960 kr /ha 6. kulurentaablus =0,10 kr/kg : 1,7 kr/kg*100= 5,88% 2000kr/ 34000kr (20000*1,7)*100=5,88% 7. käiberentaablus =0,10 kr/kg : 1,8 kr/kg *100=5,56% 8. kaubalisus =20000kg/22000kg*100=90,01% Ülesanne 3 Ettevõte kasvatas 10 hektaril otra. Odra keskmine saak hektarilt oli 2500 kg. Kogu odra saagist 20 000 kg müüdi hinnaga 1
Autoga vees ja jääteel sõitmine ei ole avalik tegevus. Eraveekogu ääres olemiseks peab olema omaniku luba, lisaks peab olema ka luba, et olla eraomaniku purdel, sillal jne. Kaldaomanik peab lubama oma kallast kasutada igal inimesel, et ta saaks sealt mööduda. Kallasrada võib kasutada veepiirist 4m ulatuses, suurveeajal 2 m veepiirist ja 10 meetrit suurtes laevatavate veekogue ääres. Väikestel järvedel mis on alla 10ha on mootoriga sõiduvahend keelatud. Suurematel veekogudel , ehk piiriveekogudele mineka j atulek tuleb registreerida lähimaspunktis. Riigimets- RMK loodi 1999, levinumad puuiigid mänd, kask, kuusk Riigimetsa võimalused: matkarada, õpperada, looduskool, telkimisala, puhkerada jne. LÕKE tohib teha sellesk ettenähtud kohas, see ei tähenda seda, et kui ei ole keelatud, siis tohib teha. KORILUS on lubatud, kui omanik ei ole pannud selleks välja eraldi keelumärki. KOER võib
puukoore või muu sellisega. Tarandkalme – kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tasandit. Kivikirstkalme – kivihaud, mida ümbritsevad kivid ringikujuliselt. Vägi - kogu maailma ja kõike seal olevat täitev ja ergastav ebaisikuline jõud Adramaa – pinnamõõtühik, adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi (1adramaa=10ha) kihelkond – külakond, mis ühendas mitukümmend küla. rehielamu – eestlaste vana traditsiooniline elamu. Koosnes rehitoast, rehialusest ja kambritest linnus – muinas- ,vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid mõis – suur eesõigustega maavaldus ja toomisüksus, mille hulka kuuluvad väiksemad talud kümnis – maks, riigile/kirikule/peremehele
nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon viljaka mulla kadu, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, maalihked. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega 3. Põldude optimaalsed suurused 10ha 4. Viljavaheldus 5. Maatiku planeerimine st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed.
a. Etniline homogeensus: · Talupojad olid valdavalt eestlased (v.a. rannarootslased). b. Varanduslik ja õiguslik erinevus: Soodsamas olukorras nn vabad: · Maavabad ülikute järeltulijatest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergratsanikena. · Vabatalupojad olid end koormistest raha eest vabaks ostnud. Adratalupojad (arvukaim kiht): · Talukoha suurus 0,5-5 am (1am=10ha) · Kandsid koormisi aadlikule. Üksjalad- adratalunike pojad, · Rajasid talu väljaspoole küla, kus tingimused kellele isa-kodus elatist ei raskemad. jätkunud: · Väiksemad koormised (mõisas nn 1 jalapäev nädalas). Vabadikud: Maata ja palgatööst elatuvad talupojad. Träälid (kuni XV sajandini): Orjad (sõjavangid, võlgnikud) 3
LÄBIVUS Masina võime liikuda nõutava kiirusega pinnasel ja ületada takistusi, tõkkeid. Iseloomustab erisurve toetuspinnale,käiguosa haardevõime, kliirens, ratasmasinatel läbivuse piki ja põikiraadius, eesmine ja tagumine tõusunurk, käiguosa tüüp, läbilibisemistegur. BAASMASINAD Parameetrid: veojõud(6-10t), mootori võimsus(55-240kW), mass(5000-30000kg), kütusekulu Autodel: võimsus 55-130 kW, kandevõime : 2000-10000kg, kiirus kuni 100kmh ETTEVALMISTAMIS MASINAD, VÕSASTUNUD 10HA ALA, KIRJELDA MASINAID Võsalõikajad, puudelangetajad, juurijad ja juurijad-kogujad, kivide juurimise ja koristamise masinad Võsalõikajad: kasutatakse ehitusplatsi puhastamiseks puudest(kuni20cm) ja võsast, põõsastest. Masin on varustatud Atähe kujulise tööorganiga, mis on baasmasina külge kinnitatud tõukeraamiga ning on juhitav hüdrosilindritega. Tavaliselt roomiktraktorid. Võsalõ täitur on kahepoolne teradega hõlm, millega masin lõikab taimemassi maha ning lükkab kõrvale
tegevusi. Näiteks on keelatud veekogude risustamine, reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada, veekogude läheduses ei tohi kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid, sõnnikut ei tohi laotada lumele või külmunud pinnasele, põllumajanduses piiratakse väetiste kasutamist jmt. Mullakaitse 1. ainerined suletakse 2. mulla puverdusvõime suurendamine orgaanilise väetisea 3. põldude optimaalsed suurused 10ha (20..25 liiga suured) 4. viljavahetus 5. maastiku planeerimine- st haljastus, mkaitse ja vaheribad. Parim kaitse muldadele on taimed. Taimestiku kaitse Taimeliikide kaitse eesmäärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesisse liigilise koosseisu säilitamine. Kaitsealused taimeliigid jagunevad kolme katisekategooriuasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus, III kategooria liigid aga keskkonnaminister. Taimede kaitse alla võtmisel ja
4. Hõljuvaineid 5. Sulfaate 6. Ühe-ja kahealuselisi fenoone 7. Naftat 8. Heitvett Keskonnakaitse nõuded · Lubatud loomakoormus · Sõnniku ja virtsa hoidlad - alates 10 LÜ (loomaühik) - 8 kuu mahtuvusega veisefarmides - 10 kuud sea-ja linnufarmides 19 - · Veekaitse ribad ja vööndid - rannavööndi laius vähemalt 100m - >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m - 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m - <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1. Koduloomade madal arvukus haritava maa kohta 2. Vähenenud mineraalväetiste absoluutkogused ja nende otstarbekam kasutamine 3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5
4. Hõljuvaineid 5. Sulfaate 6. Ühe-ja kahealuselisi fenoone 7. Naftat 8. Heitvett Keskonnakaitse nõuded · Lubatud loomakoormus · Sõnniku ja virtsa hoidlad - alates 10 LÜ (loomaühik) - 8 kuu mahtuvusega veisefarmides - 10 kuud sea-ja linnufarmides 19 - · Veekaitse ribad ja vööndid - rannavööndi laius vähemalt 100m - >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m - 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m - <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1. Koduloomade madal arvukus haritava maa kohta 2. Vähenenud mineraalväetiste absoluutkogused ja nende otstarbekam kasutamine 3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5
64. Muldade reostumine (CTB), degradatsioon. Muldade kaitse. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Muldade kaitse: 1)Aineringed suletuks 2)mulla puhverdusvõime suurendamine org. väetistega 3)põldude optimaalsed suuruse-10ha(20..25ha on juba liiga suured) 4)viljavahetus 5)maastiku planeerimine-st.haljastus,kaitse-ja vaheribad Parim kaitse mullale on taimed CTB-Keemilised elemendid ohustavad lisaks mullale vett ja elustikku.Muld kogub või akumuleerib saasteaineid.Paljud mineraalid ja orgaanilised ühendid võivad mullas käituda kui keemilise viitsütikuga pomm-CTB-raskmetallid,fenoolid jt.Kogunevad mulda ja saastama hakkavad alles mõne aja möödudes. 2 65. Vee globaalne olukord. Vee reostumine ja risustumine
tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega 3. Põldude optimaalsed suurused 10ha 4. Viljavaheldus 5. Maatiku planeerimine st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. Taimestiku kaitse Roheline taim on toodang kõigile loomadele, inimestele, tööstusele. Roheline taime tagab puhta vee ja õhu, tekitab mulda, eslukeskkonna, on ilus st. Esteetiline, moodustab toidu ja energiavarud. Taimi ohustavad: 1. Inimtegevus põllumaj. Ja turism 2. Introdutseeritud ehk sissetoodud liigid võivad osutuda konkurentideks 3
Vanu vihmutussüsteeme pole otstarbekas taastada, sest seal kasutatav tehnika on tehniliselt ja moraalselt vananenud. Ka olemasolevad süsteemid lähevad kiiresti kasutusest välja tehnika vananemise tõttu. Eesti taludes on mõeldav vihmutuse rakendamine aianduses, köögiviljakasvatuses ja kultuurkarjamaadel. Talude vihmutussüsteemid tulevad teisaldatavad voolikvihmutusseadmetega, need süsteemid tasuvad end ära vähemalt viie aastaga. Talude vihmutussüsteemid on valdavalt väiksed (alla 10ha), seetõttu pole veehankimisega probleeme olemasolevate veehoidlate (89tk), järvede, jõgede ja ojade ääres. Üldse oleks Eestis võimalik vihmutada ilma äravoolu reguleerimata 110tuh/ha. Lähemal ajal on täiesti reaalne 10tuh/ha. Suurtalude (karjakasvatus) puhul on vaja karjamaid vihmutada suurematel pindadel (50ha 100 pealise piimakarja jaoks). See tingib juba täiuslikuma ja kallima süsteemi rajamist, mis meie oludes tasub end ära 6-8 aastaga IV Teema
annaabi.ee 
