KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40...
Ülesanne 1 1. Leida Võnnu valla ja Tartu maakonna kui terviku kohta järgmised vastused. a. Kui suur on liivmuldade (lõimise tähistus "l" ja "pl" kokku) osakaal (%) alla 35 (kaasa arvatu b. Leida pindalaga kaalutud keskmine boniteet (kõik mullad, kõik boniteedid). 2. Koostada korrektselt vormistatud graafik, kus vallad on kahanevas järjestuses liivmu vald BONITEEmulla liilõimispind, haPseduoboniteet Haaslava vald 47 LP sl 210.1287 48 Rõngu vald 50 M3 t3 145.1387 51 Haaslava vald 44 LP sl 112.6342 45 Tartu vald 53 KIg ls1 99.76011 54 Mäksa vald 35 LPg- sl 94.98377 36 Vara vald ...
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 48 112 16 112 0 1 false 5.0 0.0 L 48 240 16 240 0 1 false 5.0 0.0 L 48 336 16 336 0 1 false 5.0 0.0 L 48 432 16 432 0 1 false 5.0 0.0 151 304 32 400 32 0 2 5.0 151 320 160 400 160 0 2 0.0 151 320 256 400 256 0 2 5.0 151 336 336 432 336 0 2 5.0 151 336 400 432 400 0 3 5.0 151 336 464 432 464 0 3 5.0 w 48 112 48 160 0 w 48 240 48 288 0 w 48 384 48 336 0 w 48 432 48 464 0 w 304 16 144 16 0 w 304 48 176 48 0 w 176 48 176 336 0 w 176 336 48 336 0 w 320 144 160 144 0 w 160 144 160 240 0 w 160 240 64 240 0 w 64 240 48 240 0 w 320 240 288 240 0 w 208 464 208 288 0 w 208 288 208 272 0 w 208 272 320 272 0 w 272 160 272 384 0 w 272 384 336 384 0 w 48 432 176 432 0 w 176 432 176 416 0 w 176 416 336 416 0 w 336 480 160 480 0 w 160 480 160 288 0 w 176 336 192 336 0 w 400 32 528 32 0 w 400 160 432 160 0 w 432 160 432 208 0 w 432 208 432 224 0 w 544 32 528 32 0 w 432 224 432 240 0 w 432 240 544 240 0 w 400 256 5...
Kuusk EESTI ÜMARPUIDU MAHUTABEL KUUSELE (A. Nilsoni järgi) Palkide maht on antud tihumeetrites Arvutusvalem: V=(d2L(0,07995+0,00016105L)+0,04948L2)/10000 d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeet Diameeter cm 30 42 48 51 54 60 14 1 15 6 1 16 4 1 17 6 4 18 3 5 19 2 4 20 1 21 3 2 22 3 2 23 2 3 24 1 9 25 ...
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 L -32 112 -80 112 0 1 false 5 0 L -32 192 -80 192 0 1 false 5 0 L -32 272 -80 272 0 1 false 5 0 L -32 368 -80 368 0 1 false 5 0 x -79 94 -66 97 0 10 X1 x -78 254 -65 257 0 10 X3 x -85 345 -72 348 0 10 X4 x -77 176 -64 179 0 10 X2 M 688 224 720 224 0 2.5 w -32 112 -32 32 0 w -32 32 64 32 0 w 64 32 64 64 0 153 64 48 160 48 0 2 0 5 153 608 224 688 224 0 3 5 5 153 64 144 160 144 0 2 0 5 153 64 384 160 384 0 2 0 5 w -32 368 64 368 0 w 64 368 64 400 0 w 64 240 64 272 0 w 64 128 64 160 0 w -32 192 -32 160 0 w -32 160 64 160 0 w -32 272 64 272 0 w 160 256 176 256 0 153 64 256 160 256 0 2 0 5 153 352 48 448 48 0 3 0 5 153 352 160 448 160 0 4 0 5 153 352 304 448 304 0 4 0 5 w -32 112 0 112 0 w 0 112 0 96 0 w 0 96 192 96 0 w 192 96 192 32 0 w 192 32 352 32 0 w -32 192 240 192 0 w 240 192 240 48 0 w 240 48 352 48 0 w -32 272 -32 224 0 w -32 224 -32 208 0 w -32 208 256 208 0 w 256 208 256 64 0 w 256 64 352 64 0...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Statistika Koostaja: Karin Kiilaspä 12a Viljandi 28.11.10 Andmete kirjeldus Minu töö eesmärgiks on uurida kõikide Päri Spordihoones käivate 18- aastaste tüdrukute kehakaalu. Kehakaal on arvuline ja pidev. Päri Spordihoones käivate 18-aastate kehakaalu tulemused on järgmised, kehakaal on kilogrammides: 1. Karin 57 26. Emmeliine 62 2. Mari 55 27. Margit 55 3. Kristi 48 28. Piret 59 4. Kerttu 50 29. Kätlin 52 5. Kaisa 60 30. Viktoria 52 6. Mariliis55 31. Debi 48 7. Gerli 62 32. Triin 48 8. Sille 58 33. Laine 63 9. Pille 54 ...
$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 150 256 48 448 48 0 3 0 150 256 128 448 128 0 2 5 150 256 192 448 192 0 2 0 150 256 256 448 256 0 3 0 150 256 336 448 336 0 2 0 152 480 192 592 192 0 5 5 w 480 160 480 48 0 w 480 48 448 48 0 w 480 176 448 176 0 w 448 176 448 128 0 w 480 192 448 192 0 w 480 208 448 208 0 w 448 208 448 256 0 w 480 224 480 336 0 w 480 336 448 336 0 I 128 352 256 352 0 0.5 I 128 304 256 304 0 0.5 w 256 304 256 320 0 w 144 304 144 256 0 w 144 256 256 256 0 I 128 208 256 208 0 0.5 I 128 32 256 32 0 0.5 w 144 128 144 240 0 w 144 240 256 240 0 w 224 352 256 352 0 w 144 304 128 304 0 w 144 128 144 48 0 w 144 48 256 48 0 w 224 64 256 64 0 w 128 32 160 32 0 w 160 32 160 112 0 w 160 112 256 112 0 w 160 112 160 176 0 w 160 176 256 176 0 w 240 256 240 144 0 w 240 144 256 144 0 w 240 256 144 256 0 L 128 352 32 352 0 1 false 5 0 L 128 304 32 304 0 1 false 5 0 L 128 208 32 208 0 1 false 5 0 L 128 32 32 32 0 1 false 5 0 M 592 192 6...
Matemaatika ülesanne Kolmnurga lahendamine Tallinki laeva peal toimus füüsikute konverents. Juhuslikult oli sel õhtul merel üsna korralik torm, mis tõttu kaks füüsikut otsustasid läbi viia katse. Nad panid tühjas koridoris palli maha ning see hakkas veerema seinast seina liikudes praktiliselt muutumatute pikkustega diagonaalides.. Pall jõudis koridori teise otsa 50 seinapuudutusega. Kui pikk on see 1,5 meetrit lai koridor kui palli trajektooride vaheline muutumatu nurk on 67 kraadi? Kui kaua kulus pallil aega, et läbida koridori pikkus, kui keskmiselt läks lühemate diagonaalide läbimiseks 5 sekundit ja pikemate läbimiseks 6 sekundit? Kui pika maa läbis pall? NB! Pall pandi maha 3 meetri kaugusel koridori algusest. EBA = 180- (90+ 42 ) = 48 1,5 BA = 2(m) sin 48 DBC = 180- (67+ 48 ) = 65 CAB = 90- 42= 48 ACB = 180- (67+ 48 ) = 65 2 BC = sin 65 sin 48 BC 1, 64(m) DC = BA = 2(m...
$ 3 0.0000049999999999999996 0.0453089017280169 19 5 50 184 1408 136 1456 136 0 184 1408 328 1440 328 0 184 1216 456 1232 456 0 184 1216 664 1248 664 0 w 1104 856 1280 856 0 w 1280 856 1280 824 0 w 1104 888 1312 888 0 w 1312 888 1312 824 0 w 1280 856 1360 856 0 w 1360 856 1360 648 0 w 1360 648 1360 632 0 w 1360 632 1280 632 0 w 1280 632 1280 616 0 w 1312 616 1376 616 0 w 1376 616 1376 888 0 w 1312 888 1376 888 0 w 1360 296 1472 296 0 w 1504 296 1552 296 0 w 1376 616 1552 616 0 L 1104 856 1072 856 0 1 false 5 0 L 1104 888 1072 888 0 0 false 5 0 M 1536 696 1584 696 0 2.5 M 1536 728 1584 728 0 2.5 M 1536 760 1584 760 0 2.5 M 1536 792 1584 792 0 2.5 w 1536 136 1568 136 0 w 1568 136 1568 632 0 w 1568 632 1520 632 0 w 1520 632 1520 696 0 w 1520 696 1536 696 0 w 1536 328 1536 600 0 w 1536 600 1504 600 0 w 1504 600 1504 728 0 w 1504 728 1536 728 0 w 1344 456 1344 600 0 w 1344 600 1488 600 0 w 1488 600 1488 760 0 w 1488 760 1536 760 0 w 1344 664...
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 L 160 48 160 16 0 0 false 5 0 153 176 64 240 64 0 2 5 w 176 80 160 80 0 w 176 48 160 48 0 w 160 48 160 80 0 w 256 48 256 80 0 w 272 48 256 48 0 w 272 80 256 80 0 153 272 64 336 64 0 2 5 L 256 48 256 16 0 0 false 5 0 w 352 48 352 80 0 w 368 48 352 48 0 w 368 80 352 80 0 153 368 64 432 64 0 2 5 L 352 48 352 16 0 0 false 5 0 w 448 48 448 80 0 w 464 48 448 48 0 w 464 80 448 80 0 153 464 64 528 64 0 2 0 L 448 48 448 16 0 1 false 5 0 153 560 144 656 144 0 4 5 153 560 240 656 240 0 4 0 153 560 336 656 336 0 4 0 153 560 432 656 432 0 4 0 w 560 112 160 112 0 w 560 128 256 128 0 w 560 160 352 160 0 w 560 176 528 176 0 w 560 208 160 208 0 w 560 224 336 224 0 w 560 256 352 256 0 w 560 304 240 304 0 w 560 320 256 320 0 w 240 64 240 304 0 w 256 80 256 320 0 w 256 80 256 128 0 w 560 352 432 352 0 w 560 368 528 368 0 w 560 400 240 400 0 w 560 448 352 448 0 w 560 464 544 464 0 w 160 80 160 112 0 w 160 112 160 208 0...
n= 60 Andmed (165): Väärtus (xi) Kordusi (ni) ni*xi ni*xi^2 1 1 1 1 1 6 6 1 6 36 7 7 1 7 49 8 8 1 8 64 9 9 1 9 81 12 12 1 12 144 13 13 1 13 169 18 18 1 18 324 19 19 1 19 361 23 23 1 23 529 24 24 1 24 576 26 26 2 52 1352 26 33 1 ...
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 72 72 72 40 0 0 false 5.0 0.0 L 88 72 88 40 0 0 false 5.0 0.0 L 104 72 104 40 0 0 false 5.0 0.0 L 120 72 120 40 0 0 false 5.0 0.0 L 136 72 136 40 0 0 false 5.0 0.0 L 152 72 152 40 0 0 false 5.0 0.0 L 168 72 168 40 0 0 false 5.0 0.0 L 184 72 184 40 0 0 false 5.0 0.0 w 320 72 184 72 0 w 168 80 168 72 0 w 168 80 320 80 0 w 152 88 152 72 0 w 152 88 320 88 0 w 136 96 136 72 0 w 136 96 320 96 0 w 120 104 120 72 0 w 120 104 320 104 0 w 104 112 104 72 0 w 104 112 320 112 0 w 88 120 88 72 0 w 88 120 320 120 0 w 72 128 72 72 0 w 72 128 320 128 0 x 90 61 102 64 0 10 a1 x 122 60 134 63 0 10 a2 x 155 59 167 62 0 10 a3 x 51 61 63 64 0 10 a0 x 106 58 118 61 0 10 b1 x 140 62 152 65 0 10 b2 x 173 61 185 64 0 10 b3 w 184 72 184 152 0 w 168 80 168 160 0 w 152 88 152 176 0 w 136 96 136 192 0 I 48 232 48 248 0 0.5 I 88 232 88 248 0 0.5 I 128 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDN0100 Andmekaevandamine BÖRSIFIRMADE "SOTSIAALVÕRGUSTIKU" ANALÜÜS Kodutöö nr. 4 Tudeng: Vassili Ljahhovets Matrikli number: 093068 IABM Juhendaja: Innar Liiv Tallinn 2010 1 Autorideklaratsioon Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Vassili Ljahhovets Allkiri: 2 SISUKORD 1. Andmete kogumine..................
LABORATOORNE TÖÖ NR 1 ÜLDMÕÕTMISED Kreete Sepp 10.b Jrk Plaadi pikkus (a), Plaadi laius (b), Toru välis- Plaadi Toru sügavus, nr mm mm läbimõõt,mm pindala mm mm2 S=a x b 1 48 25 19 48x25=120 26 0 mm2 2 46 25 15 46x25=115 28 0 mm2 3 50 29 15 50x29=145 26 0 mm2 4 46 27 19 46x27=124 30 ...
Ülesanne 1 Alljärgnevalt on toodud Jüri ja Mari kontrolltööde punktid ühel aastal. Uuri punktide varieerumist mõlema õpilase korral. Leia punktide aritmeetiline keskmine ( vastus ümarda kümnendikeni ), standardhälve( kümnendikeni) ja vari Mari Punktid ( x ) Sagedus ( f ) f*x Standardhälve ülemine osa 33 1 33 114,49 35 1 35 75,69 39 1 39 22,09 40 1 40 13,69 42 3 126 8,67 45 2 90 3,38 46 1 46 5,29 47 2 94 21,78 48 1 48 18,49 49 2 98 56,18 50 ...
Kuupäev Veetase Vooluhul Nähtuse Ummistus Jäätumi Vesi Kallasjä Keskmin (H) cm kQ d allpool ne -I voolab ä - ) e või (m3/s) vaate jää tihe posti- < pinnal - hõljejää- II * ### 30 0.086 I 195 ### 30 0.099 I 195 ### 29 0.099 I 195 ### 30 0.11 I 195 ### 31 0.11 I 195 ### 32 0.12 II 190 ### 36 0.13 II 190 ### 40 0.16 I 195 ### 46 0.18 I 195 ### 48 0.18 I 195 ### 48 0.17 I 19...
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 193 560 -128 576 -128 0 0 193 560 48 576 48 0 0 193 560 288 640 288 0 0 193 560 448 592 448 0 5 w 560 480 480 480 0 w 560 320 480 320 0 w 560 80 480 80 0 w 560 -96 480 -96 0 R 416 608 272 608 1 2 100 2.5 2.5 0 0.5 w 480 -96 480 80 0 w 480 80 480 320 0 w 480 320 480 480 0 w 480 480 480 608 0 w 480 608 416 608 0 150 272 400 272 288 0 2 0 5 w 656 512 784 512 0 w 784 512 784 400 0 w 784 400 288 400 0 w 272 208 272 160 0 w 656 352 720 352 0 w 720 352 720 208 0 w 304 176 304 160 0 w 560 288 272 288 0 w 272 288 272 208 0 w 304 176 304 208 0 w 304 208 720 208 0 w 656 112 720 112 0 w 720 112 720 0 0 w 720 0 320 0 0 150 304 0 304 -128 0 2 0 5 w 288 48 288 0 0 w 560 -128 304 -128 0 153 1136 160 1344 160 0 4 0 5 w 656 48 656 80 0 w 656 80 1056 80 0 w 656 288 656 240 0 w 656 240 1040 240 0 w 1040 240 1040 176 0 w 1040 176 1136 176 0 w 1056 80 1056 144 0 w 1056 144 1136 144 0 w 656 -128 832 -128 0 w 656 448 880 ...
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 43 I 208 112 272 112 0 0.5 I 224 240 304 240 0 0.5 I 208 368 304 368 0 0.5 I 224 512 304 512 0 0.5 150 528 48 624 48 0 2 0.0 150 528 128 624 128 0 2 0.0 150 528 208 624 208 0 2 0.0 150 528 304 640 304 0 3 5.0 150 528 400 640 400 0 3 0.0 150 528 512 672 512 0 3 0.0 w 144 240 176 240 0 w 176 240 208 240 0 w 208 240 224 240 0 L 144 112 96 112 0 1 false 5.0 0.0 L 144 240 96 240 0 1 false 5.0 0.0 w 144 112 160 112 0 w 160 112 176 112 0 w 176 112 208 112 0 L 128 368 80 368 0 1 false 5.0 0.0 w 128 368 144 368 0 w 144 368 176 368 0 w 176 368 208 368 0 L 128 512 80 512 0 1 false 5.0 0.0 w 128 512 160 512 0 w 160 512 192 512 0 w 192 512 224 512 0 w 144 240 144 288 0 w 144 288 528 288 0 w 144 368 144 304 0 w 144 304 528 304 0 w 160 512 160 320 0 w 160 320 528 320 0 w 272 112 464 112 0 w 464 112 464 384 0 w 464 384 528 384 0 w 176 240 176 336 0 w 176 336 432 336 0 w 432 336 4...
$ 1 0.000005 5.93429503673921 50 5 43 156 80 352 112 352 0 5 156 256 352 288 352 0 0 156 432 352 464 352 0 5 156 624 352 656 352 0 0 R 48 288 -16 288 1 2 100 2.5 2.5 0 0.5 w 64 288 48 288 0 w 64 288 64 384 0 w 64 384 80 384 0 w 80 288 80 352 0 w 80 352 80 416 0 w 176 352 192 352 0 w 176 416 240 416 0 w 240 416 240 448 0 w 240 448 240 480 0 150 352 464 432 464 0 2 0 w 352 416 352 448 0 w 352 480 240 480 0 w 432 416 432 464 0 w 432 416 416 416 0 w 416 416 416 352 0 w 416 352 432 352 0 w 240 352 256 352 0 w 256 384 224 384 0 w 224 384 224 288 0 w 80 288 80 256 0 w 64 288 224 288 0 w 432 384 432 288 0 w 432 288 224 288 0 w 352 352 352 256 0 w 528 352 528 256 0 150 528 464 608 464 0 2 0 w 528 480 432 480 0 w 432 480 432 464 0 w 528 448 528 416 0 w 608 464 624 464 0 w 624 464 624 416 0 w 624 416 608 416 0 w 608 416 608 352 0 w 608 352 624 352 0 w 624 384 624 288 0 w 624 288 432 288 0 w 720 352 720 256 0 w 528 256 528 240 0 w 192 352 192 256 0...
08.02.2008 Pendli võnkumise uurimine Selles laboratoorses töös uurin välja, kuidas sõltub perioodi pikkus amplituudi pikkusest, pendli massist ja pendli pikkusest. Töövahendid: rull niiti, sekundikell, mõõtjoonlaud, erinevate massidega väikesed kerged esemed (väike kruvikeeraja, kerge kork, patarei, mänguauto mootor). Katse läbiviimiseks riputan pendli, mille pikkust ja raskust katse jooksul muudan. Katse käigus loen täisvõngete arvu mingis teatud ajahetkes, mõõdan võnkeamplituudi ning seejärel arvutan valemi abil ühe võnke aja ehk perioodi. Katsetele järgneb järeldus. 1.Võnke perioodi pikkuse sõltumine pendli amplituudist. (l = 42 cm) Tabel: Nr. Xo(m) N t(s) T(s) 1. 0,11m 47 30s 0,638s 2. 0,15m 48 30s 0,625s 3. ...
$ 1 5.0E-6 1.0312258501325766 50 5.0 50 L 80 96 48 96 0 0 false 5.0 0.0 150 432 64 512 64 0 2 0.0 150 432 160 512 160 0 2 5.0 150 432 240 512 240 0 2 5.0 150 432 336 512 336 0 2 5.0 150 432 432 512 432 0 2 5.0 152 656 240 736 240 0 5 5.0 w 432 48 144 48 0 w 144 48 144 96 0 w 112 96 112 128 0 I 128 128 192 128 0 0.5 w 144 96 112 96 0 w 112 96 80 96 0 w 128 128 112 128 0 w 432 416 208 416 0 w 432 320 208 320 0 w 432 224 208 224 0 w 192 128 208 128 0 w 208 128 208 224 0 w 208 224 208 320 0 w 208 320 208 416 0 L 112 192 48 192 0 1 false 5.0 0.0 I 128 176 192 176 0 0.5 w 128 176 112 176 0 w 112 176 112 192 0 w 192 176 336 176 0 w 336 176 336 80 0 w 336 80 432 80 0 w 112 192 112 256 0 w 112 256 432 256 0 L 96 320 48 320 0 0 false 5.0 0.0 L 112 400 48 400 0 1 false 5.0 0.0 I 112 320 176 320 0 0.5 w 112 320 96 320 0 w 176 320 176 208 0 w 176 208 352 208 0 w 352 208 352 144 0 w 352 144 432 144 0 w 176 320 176 352 0 w 176 352 432 352 0 w 432 448 ...
Mis on kaubaalus? Kaubaalus on kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav kindlates mõõtudes raamistik, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale- ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. Aluste ajalugu Vajadus aluste järele tekkis majanduse ja tööstuse arenedes. Mahud kasvasid ja nii nagu muud majandusharud arenesid 20 sajandi alguses hakkas kasvama vajadus suuremate kaubakoguste liigutamiseks. Aluste areng võimaldas ökonoomselt liigutada suurtes kogustes kaupasid ühest kohast teise. Alus võimaldab hõlpsasti liigutada 1000 kg-seid aluseid ja koguseid. Igal aastal toodetakse umbes 500 miljonit alust aastas ja ainuüksi 2 miljardit alust on kasutuses Ameerika Ühendriikides. Aluste liigutamine Aluseid on võimalik liigutada väga erinevate tõstukitega ja tõsteseadmetega, sh. tõsteseadmetega, mida on võimalik inimese jõul. Tõstukid maksavad tihtipeale sama palju kui mitmed korralikud autod, 250...
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 2 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 3 3 6 9 12 15 18 21 24 27 30 4 4 8 12 16 20 24 28 32 36 40 5 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 6 6 12 18 24 30 36 42 48 54 60 7 7 14 21 28 35 42 49 56 63 70 8 8 16 24 32 40 48 56 64 72 80 9 9 18 27 36 45 54 63 72 81 90 10 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 2 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 3 3 6 9 12 15 18 21 24 27 30 4 4 8 12 ...
$ 1 5.0E-6 7.010541234668786 50 5.0 50 193 896 160 944 160 0 0.0 193 896 304 928 304 0 5.0 193 896 448 928 448 0 0.0 193 896 592 944 592 0 5.0 w 992 448 992 416 0 w 992 592 992 560 0 w 992 304 992 272 0 w 992 160 992 128 0 L 576 688 528 688 0 1 false 5.0 0.0 w 880 688 880 624 0 w 880 624 896 624 0 w 880 624 880 480 0 w 880 480 880 336 0 w 880 336 880 192 0 w 880 192 896 192 0 w 880 336 896 336 0 w 880 480 896 480 0 150 800 80 704 80 0 4 0.0 w 800 128 800 112 0 w 992 128 880 128 0 w 800 96 992 96 0 w 992 96 992 128 0 w 800 64 1008 64 0 w 1008 64 1008 448 0 w 1008 448 992 448 0 w 800 48 1024 48 0 w 1024 48 1024 592 0 w 1024 592 992 592 0 x 802 39 950 43 0 15 väärtuse 1011 detektor w 832 688 864 688 0 w 864 688 864 592 0 w 864 592 896 592 0 w 992 560 832 560 0 150 784 544 784 480 0 2 5.0 w 832 560 800 560 0 w 800 560 800 544 0 w 768 544 768 688 0 w 768 688 832 688 0 w 784 480 784 448 0 w 784 448 896 448 0 150 720 416 720 352 0 3 0.0 w 704 ...
Sissejuhatus Tegemist on kursusetööga ,,Hoone välispiirde ehitusfüüsikaline analüüs" aines ehitusfüüsika. Töö eesmärgiks on näidata kuidas erinevad materjalid sobivad välisseinaks kasutamiseks ja mis materjalid sobivad või ei sobi soojustamiseks. Materjalide sobivus oleneb muidugi, kus hoone asub, tuule kiirusest, välis- ja sisetemperatuuridest, hoone mugavusklassist, siseruumis ja väljas olevast niiskusest jne. Antud juhul asub hoone Narvas, tuule kiirus on 4,0 m/s, hoone mugavusklass on C, sisetemperatuur on 22oC, siseruumi niiskuseks on 45% ja väljas olev niiskus on 80%. Variant A, milleks on olemasolev välissein, koosneb kuivkrohvist (13 mm) ja põlevkivituhkgaas- betoonist (300 mm). Variant B-s lisandub sissepoole soojustuseks kivivill (100 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant C lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole kivivill (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant D lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole vahtpolüster...
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=shr A (nihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L -704 -176 -704 -224 0 0 false 5 0 L -656 -176 -656 -224 0 0 false 5 0 L -608 -176 -608 -224 0 0 false 5 0 L -560 -176 -560 -224 0 0 false 5 0 x -727 -260 -682 -257 4 24 B(3) x -681 -259 -636 -256 4 24 B(2) x -629 -260 -584 -257 4 24 B(1) x -577 -259 -532 -256 4 24 B(0) x -337 -259 -292 -256 4 24 A(0) x -389 -260 -344 -257 4 24 A(1) x -441 -259 -396 -256 4 24 A(2) x -487 -260 -442 -257 4 24 A(3) L -320 -176 -320 -224 0 0 false 5 0 L -368 -176 -368 -224 0 1 false 5 0 L -416 -176 -416 -224 0 1 false 5 0 L -464 -176 -464 -224 0 0 false 5 0 154 -176 -96 -32 -96 0 2 0 5 150 -32 -144 48 -144 0 2 0 5 w -32 -128 -32 -96 0 150 -32 -48 48 -48 0 2 0 5 w -32 -96 -32 -64 0 w -32 -160 -176 -160 0 w -176 -160 -176 -112 0 w -176 ...
Korrastatud variatsioonirida: 1; 6; 7; 8; 9; 12; 13; 18; 19; 23; 24; 26; 26; 33; 34; 35; 35; 38; 39; 39; 41; 44; 44; 45; 45; 45; 46; 47; 48; 48; 48; 54; 56; 58; 58; 58; 59; 60; 61; 62; 66; 68; 68; 69; 71; 71; 74; 75; 76; 77; 80; 86; 88; 89; 89; 90; 94; 94; 97; 99. Eksete hindamine 𝑥3 −𝑥1 Min 𝑅𝑙𝑜𝑤 = 𝑥 = 0.06452 < 0.265 𝑛−2 −𝑥1 𝑥𝑛 −𝑥𝑛−2 Max 𝑅ℎ𝑖𝑔ℎ = 𝑥𝑛 −𝑥3 = 0.05435 < 0.265 DCRIT(0.05; 60)= 0.265 Järeldus: Eksed puuduvad, sest nii Rlow kui ka Rhigh on väiksemad kui DCRIT. Tõenäosus, et partiis n=60 esineb vähemalt 2 erinevat väärtust 𝑣äℎ𝑒𝑚𝑎𝑙𝑡 2 𝑒𝑟𝑖𝑛𝑒𝑣𝑎 𝑎𝑟𝑣𝑢 𝑒𝑠𝑖𝑛𝑒𝑚𝑖𝑠𝑒 ℎ𝑢𝑙𝑘 46 𝑃(𝑣äℎ𝑒𝑚𝑎𝑙𝑡 2 𝑒𝑟𝑖𝑛𝑒𝑣𝑎𝑡 𝑎𝑟𝑣𝑢) = = ∗ 100% =76.67 % 𝑘𝑜𝑔𝑢 𝑟𝑒𝑎 𝑎𝑟𝑣𝑢𝑑𝑒 ℎ𝑢𝑙𝑘 60 Tabel 1...
Ülesande püstitus (üldosa): Mäluga skeem - 4-bitine loendur või nihkeregister Ülesande variandi info: Paralleelülekandega loendur mooduliga 13, -1 $ 1 5.0E-6 4.621633621589249 50 5.0 50 156 608 448 656 448 0 5.0 156 608 64 672 64 0 5.0 156 608 320 672 320 0 5.0 156 608 192 768 192 0 0.0 w 832 176 832 320 0 w 592 64 592 128 0 w 592 128 608 128 0 150 752 320 832 320 0 4 0.0 150 320 160 224 160 0 4 0.0 150 320 288 224 288 0 3 5.0 152 272 48 368 48 0 2 0.0 150 320 416 224 416 0 2 5.0 150 432 208 432 288 0 2 5.0 w 320 432 320 512 0 w 320 512 384 512 0 w 224 512 320 512 0 w 224 512 224 528 0 w 320 400 336 400 0 w 336 400 336 432 0 w 336 432 704 432 0 w 704 432 704 448 0 w 704 432 736 432 0 w 272 64 192 64 0 w 192 64 192 160 0 w 192 160 224 160 0 w 320 128 368 128 0 w 368 144 368 304 0 w 320 304 368 304 0 w 368 304 704 304 0 w 704 336 752 336 0 w 368 128 368 144 0 w 320 288 336 288 0 w 336 288 336 400 0 w 336 288 336 144 0 w 320 144 336 1...
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H Mõõteskeem 1 Mõõtetulemused Mõõtmistulemused Nurkade Summ. Nurk 1 2 3 Keskm. summa viga 48°36' 48°12' 49°12' 48°40' 130°60' 131°56' 131°28' 131°28' 360°14' 0°14' 96°02' 95°50' 96°18' 96°03' 84°02' 84°02' 84°04' 84°03'
Sheet1 y=3-2x Y=-48/x x -3 -2 -1 0 1 y1 9,000 7,000 5,000 3,000 1,000 y2 16 24 48 #DIV/0! -48 Riik Pindala km2 Rahvastik Tihedus in/km2 Andorra 453 0,067 147,9029 Belgia 30519 10,246 335,7253 Eesti 45227 1,433 31,68461 Hispaania 505992 39,466 77,99728 Iirimaa 70282 3,795 53,99676 Soome 338145 5,177 15,31 Norra 323877 4,48...
OLEMASOLEVAD MATERIAALSED PÕHIVARAD (turuväärtuses) (Asutatava ettevõtte puhul omanike mitterahaline sissemakse omakapitali) Maa Hooned 0 Masinad ja seadmed 0 Bürootehnika 0 Mööbel ja muu inventar (rühmitatult) 0 Muud väikevahendid (rühmitatult) 0 Kasulik eluiga, aastat Amortisatsioonikulu aastas (krooni) 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 ...
jrk ni xi ni * xi ni 2 1 1 2 2 2089.25 2088.49 0.04 4 2 1 4 4 1910.42 1909.69 0.08 7 3 1 7 7 1657.17 1656.49 0.12 8 4 1 8 8 1576.75 1576.09 0.16 9 5 1 9 9 1498.34 1497.69 0.2 13 6 1 13 13 1204.67 1204.09 0.24 18 7 1 18 18 882.59 882.09 0.28 24 8 1 24 24 562.09 561.69 0.32 26 9 1 26 26 471.25 470.89 0.36 34 10 1 34 34 187.92 187.69 ...
$ 3 5.0E-6 1.500424758475255 50 5.0 50 150 1104 16 1200 16 0 2 0.0 150 1104 72 1200 72 0 2 0.0 150 1104 128 1200 128 0 2 0.0 150 1104 184 1200 184 0 2 5.0 L 968 0 888 0 2 1 false 5.0 0.0 L 968 112 888 112 2 1 false 5.0 0.0 I 968 0 1040 0 0 0.5 I 968 112 1040 112 0 0.5 w 1040 0 1104 0 0 w 968 200 1104 200 0 w 1104 88 968 88 0 w 968 112 968 88 0 w 1104 0 1104 56 0 w 1104 112 1088 112 0 w 1040 112 1088 112 0 w 1088 112 1088 32 0 w 1088 32 1104 32 0 w 968 112 968 200 0 w 968 0 968 32 0 w 968 32 1056 32 0 w 1056 32 1056 144 0 w 1056 144 1104 144 0 w 1056 144 1056 168 0 w 1056 168 1104 168 0 152 1072 664 1072 728 1 4 0.0 150 1024 600 1024 648 1 2 0.0 150 1056 600 1056 648 1 2 0.0 150 1088 600 1088 648 1 2 0.0 150 1120 600 1120 648 1 2 0.0 w 1024 648 1056 664 0 w 1056 648 1064 664 0 w 1088 648 1080 664 0 w 1120 648 1088 664 0 w 1264 648 1232 664 0 w 1232 648 1224 664 0 w 1200 648 1208 664 0 w 1168 648 1200 664 0 150 1264 600 1264 648 1 2 0.0 1...
JKN Sugu Haridus Vanus 1n kesk 55 1. Leia naiste ja meeste arv 2n kõrgem 42 2. Leia meeste ja naiste osatähts 3n kõrgem 46 4. Leia meeste ja naiste kesmine 4n põhi 37 5m kesk 39 Mida saab järeldada? 6m kesk-eri 42 Vastus: Keskmine vanus on ho 7n kesk 41 5. Jaga töötajad hariduse järgi gru 8n kesk 44 6. Kujuta see graafiliselt diagram 9n põhi 48 Kas saab väita, et mida vanem in 10 m põhi 32 Vastus: Ei saa, sest lähteülesa 11 n kesk 48 Kokku: 15 p 12 m kesk-e...
$ 3 0.0000049999999999999996 10.200277308269968 50 5 50 152 1080 64 1096 64 1 4 0 150 1040 16 1056 16 1 2 0 150 1040 48 1056 48 1 2 0 150 1040 80 1056 80 1 2 0 150 1040 112 1056 112 1 2 0 150 1040 496 1056 496 1 2 0 150 1040 464 1056 464 1 2 0 150 1040 432 1056 432 1 2 0 150 1040 400 1056 400 1 2 0 150 1040 368 1056 368 1 2 0 150 1040 336 1056 336 1 2 0 150 1040 304 1056 304 1 2 0 150 1040 272 1056 272 1 2 0 150 1040 240 1056 240 1 2 0 150 1040 208 1056 208 1 2 0 150 1040 176 1056 176 1 2 0 150 1040 144 1056 144 1 2 0 w 1080 80 1072 80 0 w 1080 72 1064 72 0 w 1064 72 1064 80 0 w 1064 80 1056 80 0 w 1072 80 1072 112 0 w 1072 112 1056 112 0 w 1080 56 1064 56 0 w 1064 56 1064 48 0 w 1064 48 1056 48 0 w 1080 48 1072 48 0 w 1072 48 1072 16 0 w 1072 16 1056 16 0 w 1072 144 1056 144 0 w 1072 176 1072 144 0 w 1080 176 1072 176 0 w 1064 176 1056 176 0 w 1064 184 1064 176 0 w 1080 184 1064 184 0 w 1072 240 1056 240 0 w 1072 208 1072 240 0 w 1064 ...
$ 3 0.0000049999999999999996 10.200277308269968 50 5 50 152 1080 64 1096 64 1 4 0 150 1040 16 1056 16 1 2 0 150 1040 48 1056 48 1 2 0 150 1040 80 1056 80 1 2 0 150 1040 112 1056 112 1 2 0 150 1040 496 1056 496 1 2 0 150 1040 464 1056 464 1 2 0 150 1040 432 1056 432 1 2 0 150 1040 400 1056 400 1 2 0 150 1040 368 1056 368 1 2 0 150 1040 336 1056 336 1 2 0 150 1040 304 1056 304 1 2 0 150 1040 272 1056 272 1 2 0 150 1040 240 1056 240 1 2 0 150 1040 208 1056 208 1 2 0 150 1040 176 1056 176 1 2 0 150 1040 144 1056 144 1 2 0 w 1080 80 1072 80 0 w 1080 72 1064 72 0 w 1064 72 1064 80 0 w 1064 80 1056 80 0 w 1072 80 1072 112 0 w 1072 112 1056 112 0 w 1080 56 1064 56 0 w 1064 56 1064 48 0 w 1064 48 1056 48 0 w 1080 48 1072 48 0 w 1072 48 1072 16 0 w 1072 16 1056 16 0 w 1072 144 1056 144 0 w 1072 176 1072 144 0 w 1080 176 1072 176 0 w 1064 176 1056 176 0 w 1064 184 1064 176 0 w 1080 184 1064 184 0 w 1072 240 1056 240 0 w 1072 208 1072 240 0 w 1064 ...
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 1 Töö pealkiri: Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 22.02.2012 Stalagmomeeter Töö ülesanne: Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpidevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpidevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töö käik: Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistasin pindaktiivse aine vesilahused. Pindpidevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpidevusjõuga F. Teoreetilised...
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 154 272 320 320 320 0 2 5.0 150 320 480 368 480 0 2 5.0 w 192 304 240 304 0 w 208 336 192 336 0 w 240 304 272 304 0 w 208 336 272 336 0 w 240 464 320 464 0 w 320 496 208 496 0 w 320 320 336 320 0 w 352 320 352 336 0 w 368 480 432 480 0 w 432 480 432 464 0 w 432 464 448 464 0 w 336 320 352 320 0 w 624 368 688 368 0 w 576 432 640 432 0 w 656 320 672 320 0 w 624 368 512 368 0 w 672 336 688 336 0 w 672 320 672 336 0 w 640 320 656 320 0 w 528 496 528 336 0 w 640 496 528 496 0 w 560 464 640 464 0 w 528 336 592 336 0 w 560 304 592 304 0 w 528 336 480 336 0 w 512 304 560 304 0 152 736 448 784 448 0 3 5.0 150 640 480 688 480 0 2 0.0 150 640 416 688 416 0 2 5.0 154 688 352 736 352 0 2 5.0 154 592 320 640 320 0 2 0.0 154 1232 320 1280 320 0 2 0.0 154 1328 352 1376 352 0 2 0.0 150 1280 416 1328 416 0 2 0.0 150 1280 480 1328 480 0 2 0.0 152 1408 448 1456 448 0 3 0.0 w 1152 304 1200 304 0 w 1168 336 1120 336 0 w...
Meeterkeere nurk 60° B.S.(British Standard) keere nurk 55° MEETERKEERE 60° WW 55° U.S.A. UN-keere keermeid tolli B.A. 47.3° nurk 60° -ASA B. 1.1 NIMIMÕÕT KEERME SAMM Vastavu JAPY Gage nurk 55° kohta Keermeid Suu NIMIMÕÕT s Nimi- Vastavus tolli kohta Vastavus Keermeid ...
Varad/Assets = KOHUSTISED / LIABILITIES + OMAKAPITAL/OWNER'S EQUITY Pikaajalised Põhivara / kohustised / Kuupäev / ...
Antud:
[S]=2
Mõõtmed: 30*30*3
L=750mm
E=210GPa
y=355MPa
1.Tuvastan nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid.
ix = iy = imin = 1,08 cm
A = 3,01cm2
2.Leian piirsaleduse
E=sqrt(S*pi^2*E/ y)=sqrt((2*3,14^2*210*10^9)/355*10^6)=~108
3. Arvutan ohtliku saleduse iga varda jaoks
Redutseerimistegurid kinnitusviiside jaoks:
1=1 2=2 3=0,5 4=0,7
Varraste nõtkepikkused:
LE = *L
LE1 = 1*L = 1*0,75 = 0,75m
LE2 = 2*L = 2*0,75 = 1,5m
LE3 = 3*L = 0,5*0,75 = 0,375m
LE4 = 4*L = 0,7*0,75 = 0,525m
Varraste suurimad lubatud saledused:
= LE/imin
= 0,75/(1,08*10^-2) =70
= 1,5 /(1,08*10^-2)=139
= 0,375/(1,08*10^-2)=34
= 0,525/(1,08*10^-2)=48
4. Nõtketegurid varraste kinnitusviiside suhtes:
Leian kriitilise koormuse alanemistegurid:
Kui >E siis n=1,92
Kui
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 144 32 80 32 0 1 false 5.0 0.0 L 144 112 80 112 0 1 false 5.0 0.0 L 144 192 80 192 0 1 false 5.0 0.0 L 144 272 80 272 0 1 false 5.0 0.0 I 144 32 272 32 0 0.5 w 256 112 144 112 0 I 256 112 320 112 0 0.5 w 272 32 320 32 0 150 336 80 416 80 0 2 0.0 w 320 112 320 96 0 w 320 96 336 96 0 w 320 32 320 64 0 w 320 64 336 64 0 w 224 192 144 192 0 I 224 192 288 192 0 0.5 w 288 272 144 272 0 150 320 224 416 224 0 2 0.0 w 288 192 288 208 0 w 288 208 320 208 0 w 288 272 288 240 0 w 288 240 320 240 0 w 144 272 144 304 0 w 144 304 192 304 0 I 192 304 256 304 0 0.5 w 144 112 144 144 0 w 144 144 448 144 0 w 256 304 448 304 0 w 320 32 448 32 0 150 496 64 576 64 0 3 0.0 w 448 32 448 48 0 w 448 48 496 48 0 w 448 64 496 64 0 w 448 304 464 304 0 w 464 304 464 80 0 w 464 80 496 80 0 w 288 272 496 272 0 w 448 144 496 144 0 150 528 160 608 160 0 2 5.0 w 496 144 528 144 0 w 496 272 496 176 0 w 496 176 528 176 0 w 464 304 4...
Tallinna Tehnikaülikool 2015/16 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 5 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Michael Felert Rühm: MATB11 Esitatud: 08.12.2015 Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise metoodika, olmus ning tähtsuse lühike kirjeldus: karastamine kuumutamine üle faasipiiri ja kiire jahutamine, noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri, temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Karas...
NÄIDE 1 Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku Varud kokku (kr) liikumise kohta ühikute arv (tk) soetusmaksumus (kr) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (kr) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 kr/tk = 480 kr NÄIDE 2 Info Ostetud/müüdud Ühiku soet Partii soet Müüd...
Ülesanne 1 x - x1 y - y1 = 1.1 Graafikul kujutatud funktsioon on sirge ( x 2 - x1 y 2 - y1 ), seega p - 150 q-0 = 0 - 150 350 - 0 150 p=- q + 150 -150q=350p-52500; 350 1.2 Graafikul on esitatud nõudlusfunktsioon, kuna hinna kasvades nõudlus kahaneb. 150 p = 150 - 210 = 60 1.3 q=210, 350 V: 210 toote laskmisel on toote tükihind 60. 150 p=- 0 + 150 = 150 1.5 Piirhind on 350 1.6 Turu tasakaalupunkt 150 p=- q + 150 350 q 1 150 p = + 50 q = 100 : + = 201,92 15 , avaldame 15 350 , seega p=63,46 V: turu tasakaalupunkt on (63,46; 2...
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 0 1 2 3 4 1 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D P F 10 1 1 2 3 4 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 2 2 4 6 8 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 3 3 6 9C 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 4 4 8 C 10 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 5 5A F 14 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 6 6 C 12 18 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 7 7E 15 1C 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 8 8 10 18 20 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 9 9 12 1B 24 A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 A A 14 1E 28 B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1A B B 16 21 2C C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1A 1B C C 18 24 30 D E F 10 11 12 12 14 15 16...
Võrkplaneerimise ülesande koostamine ja lahendamine Koostan võrkgraafiku tööde koordineerimiseks seoses ajalehekioski ehitamise ja avamisega. Tööde tegemise aluseks on projekt, milles sisalduvad ajalehekioski avamiseks vajalikud sündmused ning neid ühendavad tööd. Sündmused: 0 – idee avada ajalehekiosk 1 – välja valitud koht 2 – partneriga kohavalik läbi arutatud 3 – krundi ostmiseks pangast laen saadud 4 – ehitamiseks krunt ostetud 5 – ajalehekioski projekt koostatud 6 – ajalehekioski projekt kooskõlastatud, ehitus- ja tegevusluba saadud 7 – kioski ehitamiseks ja haljastamiseks töömehed palgatud 8 – ajalehekiosk ehitatud 9 – kioski ümbrus korrastatud ja haljastatud 10 – klienditeenindajad palgatud 11 – vajalik kaup hangitud 12 – töötajad välja koolitatud 13 – ajalehekiosk sisustatud ja kaup välja pandud 14 – ajalehekioski avamise kohta reklaam tehtud 15 – kiosk avatud Tööd ...
Tabel 1. Algandmed Arvesti näit, kWh Temperatuur vannis, oC Keeduklaasi mass, kg Suhkru kogus, kg Destilleeritud vesi, ml Suhkur+vesi keeduklaasis, kg Lahuse temperatuur, oC Kolvi mass tühi, kg, 11 Kolvi mass tühi, kg, 21, kondensaadi oma Kolvi mass Kg, 21 koos kondensaadiga Kolvi mass Kg, 11 koos kontsentreeritud lahusega F-lahuse algmass L-Lahuse lõppmass W Kolb 21 vahe med Tabel 2. Suhkrulahuse kontsentratsiooni määramine Lahus Murdumisnäitaja tabelis Alglahus 1.339 0.224 Lõpplahus 1.355 - - 0.838 tabelis lahust, ml 600 0.252 0.280 vaakumi rõhk 0.9 0.712 0.432 0.614 Wtegelik 0.432 0.180 Wkadu 0.002 ...
annaabi.ee 
