DNA; geenid ja kromosoomid Sissejuhatus Põhimõisted · Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikust. Geneetika uurib geenide vanematelt järglastele ülekandumise seaduspärasusi ja uurib ka tunnuste avaldumise seaduspärasusi. · Pärilikkus organismi ja tema järglaste tunnuste sarnasus, mis ei sõltu kasvust ja arengukeskkonnast. Järglastele pärandatakse pärilik (geneetiline) informatsioon, mis koos keskkonnaga määrab nende tunnuste avaldumise. Pärilikkuse kandja on organismi geneetiline süsteem (geenid koos neid kopeeriva mehhanismiga. · Kromosoom on pärilikkuse info kandja mis asub rakku tuumas ja koosneb DNA molekulidest. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Selleks aineks on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Iga DNA ahel koosneb kahest pikast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. ...
1. bakteriraku ehitus 2. def. bakter üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada ja kes paljunevad pooldudes 3. arhed on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 4. bakterite kujud ja tüübid A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakterid) 5. miks mood. bakterid spoore Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. 6. bakterite jaotuvus temp. alusel 1) külmal...
Kõrgrenessanss Itaalias. Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A.PALLADIO Redentore kirik Veneetsias: palju sambaid, sarnasus antiiktempliga. Maal. LEONARDO DA VINCI maalija, skulptor, graafik, arhitekt, kirjanik, teadlane. Vähe maale, osad halvasti säilinud, maalid täiusliku kompositsiooniga. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"=,,Gioconda". MICHELANGELO BUONARROTI Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein. Maalid jõulised dramaatilised, dünaamilised. ,,Viimne kohtupäev". Ehitus - Veetsias olev Adrea Palladio - Redentore kirik. RAFFAEL fresko ,,Ateena k...
Lk 107---Mitoos 1. Mis on mitoosi põhieesmärk? Mitoosi eesmärk on tagada raku jagunemine nii, et uued rakud saaksid kogu geneetilise info. 2. Milles poolest erineb Karüokinees tsütokineesist? Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemin. 3. Mida nimetatakse rakutsükliks? Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõppu. 4. Missugused protsessid toimuvad raku interfaasis? DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine. 5. Kirjeldage kahekromatiidilise kromosoomi ehitust. Koosseisu kuulub kaks DNA molekuli ja tsentromeer. 6. Missugused nähtused toimuvad mitoosi faasides? Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad r...
DNA; geenid ja kromosoomid Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikust. Geneetika uurib geenide vanematelt järglastele ülekandumise seaduspärasusi ja uurib ka tunnuste avaldumise seaduspärasusi. Pärilikkus organismi ja tema järglaste tunnuste sarnasus, mis ei sõltu kasvust ja arengukeskkonnast. Järglastele pärandatakse pärilik (geneetiline) informatsioon, mis koos keskkonnaga määrab nende tunnuste avaldumise. Pärilikkuse kandja on organismi geneetiline süsteem (geenid koos neid kopeeriva mehhanismiga. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Selleks aineks on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Iga DNA ahel koosneb kahest pikast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Miks on valgud ka DNA ahel spiraalselt keerdunud? 1. Vähenevad DNA molekuli mõõtmed 2. Tagab parema kaitse kahjustavate mõjude eest. 3. Aitab päri...
Iseseisev töö õpiku abil 1) Missuguste tunnuste alusel jaotatakse organisimid eel- ja päristuumseteks? Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse organismid kahte rühma: eel- ja päris tuumsetekes. 2) Millised organismirühmad kuuluvad eukarüoodide hulka? Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. 3) Nimetage tsütoplasma peamised koostisained. Tsütoplasma peamiseks koostisaineks on vesi (60%-90%, olenevalt erinevatest rakkudest).Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono-ja oligosahhariide, orgaanilisihappeid jpm. Samuti on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. 4) Kirjeldage rakutuuma ehitust. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumamembraanid on ehituselt sarnased teiste rakumembraanidega....
KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS 1. MÕISTED 1. Tsütoloogia ehk rakuõpetus – uurib raku ehitust ja talitust 2. Rakuteooria – kõik organismid on rakulise ehitusega. 3 põhiseisukohta (vt 2.1) 3. Üherakulised – organismide liik (mikroskoopiliste mõõtmetega bakterid, pärmseened, algloomad) 4. Hulkraksed – organismide liik (loomad, kalad, linnud, taimed) 5. Prokarüoot – rakk, millel puudub kindlalt piiritletud tuum 6. Eukarüoot – rakk, millel on olemas rakutuum 7. Mükoplasma – kõige väiksem rakk 8. Tsütoplasma ehk rakuplasma – raku poolvedel sisu, milles paiknevad rakuosad ehk organellid (vesi 60-90%, mineraalained, orgaanilised biomolekulid) 9. Rakutuum – reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, osaleb päristuumse raku jagunemisel 10. Karüoplasma – tuumasisene plasma 11. Histoonid – kromosoomivalgud 12....
Kordamisküsimused loeng 5 kohta: 1. Mis on pärilikkuse molekulaarne alus? Pärilikkuse molekulaarne alus on geneetilise materjali kordistumine ning ülekanne ühe põlvkonna rakkudest teisele 2. Kirjelda katset ajaloost, mis näitas, et geneetilise info ülekanne toimub DNA abil? Looduses toimub DNA ülekanne surnud rakust elusrakku. 1928 F. Griffith; katse pneumokokiga (S. pneumoniae) - S tüüpi smooth limakapsliga rakud on patogeensed, R-tüüpi rough kapslita rakud ei ole. R elus ja S surnud rakkude seguga süstimisel hiired surid. Surnud rakud olid elus rakke muutnud e. transformeerinud patogeenseks. 1944 O. Avery jt. näitasid, et transformeeriv faktor oli DNA. Smooth rakkudest isoleeriti DNA, mida valikuliselt töödeldi DNA lagundavate ensüümidega. Transformatsiooni võime kadus. 3. Nukleotiidide ehitus DNA-s ja RNA-s? Nukleiinhapped koosnevad nukleotiid...
Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA 1)monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2)pentoos desoksüriboos riboos 3)N-alused A=T, G=C A=U, G=C 4)struktuur biheeliks , so kaks ahelat, üks ahel mis on kruvikujuliselt keerdunud 5)klassid - tRNA, rRNA, mRNA jt 6)ülesanne päriliku informatsiooni pärilikkuse realiseerimine säilitamine ja edasiandmine 7)leidmine tuumas, mitokondrites, tuumas, mitokondrites, kloroplastides klooplastides, ...
Kreeka nimi Rooma Päritolu ja ülesanne Sümbolid Tegevus nimi Zeus Jupiter Kronose ja Rea noorim poeg. Püha puu: tamm Nõrkus naiste vastu. Ilmajumal (tuule ja tormi Püha lind: kotkas Pani oma isa teisi lapsi jumal) Valitsuskepp; välja oksendama kujutatakse kukutas oma isa. välgukimbuga Hera Juno Zeusi õde, elas Olympose Püha loom: lehm Kiusas Zeusi armukesi; mäel. Taevakuninganna, Püha lind: kägu, vihkas Heraklest; andis abielu ja sünnitusjumalanna. paabulind Parisele kuldse õuna. Väga tülikas, r...
ÕENDUSTOIMINGUD I Mikrobioloogia. Sissejuhatus. Mikroorganismi elutsükkel. Biotsiidide toimemehhanismid Mikrobioloogia · On üks bioloogiateaduste erialades · Tuleneb kreekakeelsetest sõnades: Micros väike, Bios elu, Logos õpetus · On teadus, mis uurib mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat · meditsiiniline mikrobioloogia tegeleb nakkushaiguste ravi ja profülaktikaga, samuti inimese normaalse mikrofloora uurimisega; Mikroorganismid Mikroorganismid on suur grupp alamaid, enamasti üherakulisi organisme, nagu: · Bakterid · Seened · Viirused · Algloomad R. Kochi (1843 1910) postulaadid · Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema · See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri · Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tun...
Pärilikkus on organismide omadus säilitadaja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi. Pärilik ehk geneetiline info. Rakutuumas paiknevad kromosoomid, kromosoom sisaldab sisaldab raku elutegevuseks vajalikku informatsiooni . Kromosoom koosneb DNA (desoksuribonukleiinhape) molekulist, mis on valgu molekulidega kokku pakitud, sest DNAmolekulid on raku mootmetega vorreldes väga suured. DNA molekuis on on kaks spiraalselt teineteise umber keerdunud ahelat. Geen on DNA loik, mis osaleb organismi uhe voi mitme tunnuse kujunemises. Organismi koigis keharakkudes on uhepalju kromosoome (46) sugurakkudes (23)igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomuik kuju. Uhel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleli. See alleel, mis valitseb teise ja mille poolt määratu tunnus organimil avaldub imetatakse dominantseks alleeliks ning allasurutud aleeli nimetatakse retsessiivseks alleeliks.
BIOLOOGIA KÜSIMUSTE VASTUSED 2.Sekundaarstruktuur annab valgule keerdunud või kokku volditud ruumilise vormi.Tertsiaarstruktuur annab valgule keraja kujuga ruumilise vormi-nimetatakse gloobuliks. 3)Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 4)Denaturatsioonis hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.Renaturatsioonis kõrgemat järku struktuurid taastuvad. 5)Süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist.See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklisemolekulid esmalt eri pikkusega oligosahhariidideks ja seejärel tärklise monomeerideks-glükoosi molekulideks.Samal ajal ei laguna amülaas toidus leiduvaid teisi orgaanilisi ühendeid.Selles väljendub valkude ensümaatiline funktsioon. 6)HIV on AIDS-i lõppstaadium.AIDS-i põhjustab HIV viirus,mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes,mis tähendab,et inimene haigestub järjest sagedamini mitmesugustess...
PUUVILL Karl Parts 9c Mis on puuvill? · Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvilla põõsa liikidelt. · Koosneb tselluloosist, veest ja ka vähesel määral muudest ainetest (rasv, proteiinid) · Kasvab troopilistel ja lähistroopilistel aladel · Kujult on ta spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Looduslik värv on valge või kreemikas. Kasutamine · Puuvilla kasutatakse suurel hulgal tekstiilitoodete valmistamiseks. Näiteks tehakse teksapükse, hommikumantleid, aluspesu, voodipesu, lõnga. · Lisaks rõivatööstusele kasutatakse ka kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu valmistamisel ja raamatute köitmisel. Ajalugu · Esimesed tõendid puuvilla kasutamisest pärineva Mehhiko haudadest ja need on u 7000a vanad. · Puuvilla hakati kasvatama u 6000a tagasi Indias, Egiptuses ja Hiinas. · Kuni 19.saj oli puuvill luksuskaup. Valmimine · Sel...
Liblikad 1 Liblikad jagunevad Hämarikuliblikad Päevaliblikad Öise eluviisiga Päevase eluviisiga Tavaliselt tuhmi Tiivad erksavärvilised hallikaspruuni värvi Jässakama kehaga 2 Liblikate kehaehitus Pea kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega ehk lamenenud karvadega.Karvad aitavad säilitada kehasoojust. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. 3 Toitumine Liblikad on taimtoidulised. Liblikad toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalselt kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keer...
1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist. Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab t...
Lk 55-Päristuumne rakk 1. Missuguste tunnuste alusel jaotatakse organismid eel-ja päristuumseteks? Rakud jagatakse ära tuuma alusel, kas see on olemas, siis on päristuumne ja kui tuum puudub, siis on eeltuumne. 2. Millised organismirühmad kuuluvad eukarüootide hulka? Eukarüootide hulka kuuluvad päristuumsed organismid, näiteks imetajad 3. Nimetage tsütoplasma peamised koostisained. Tsütoplasma koosneb 60%-90% ulatuses veest ja lisaks veel 10% hulgas erinevad orgaanilised ja anorgaanilised ained. 4. Kirjeldage rakutuuma ehitust. Rakutuum koosneb kahest membraanist, kus on poorid. Tuumases on lisaks veel ka karüoplasma, kromosoomid ning tuumakesed. 5. Mis tähtsus on rakutuumal? Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 6. Kirjeldage nukleosoomse fibrilli ehitust. Nukleosoomne fibrill on DNA, mis on keerdunud ümber histoonide (kromosoomi valgud) 7. Milliseid kromosoome nimetatakse homoloog...
DNA JA RNA DNA ülesanne: Säilitab rakus pärilikku infot. Raku jagunemisel annab täpselt edasi. RNA ülesanne: DNA-s oleva päriliku info kopeerib. Selle vajalikku kohta toimetab. (Teostab valgusünteesi) Ehitusüksusteks on nukleotiidid: suhkur (RNA- riboos; DNA- desoksüriboos), fosfaatrühm, lämmastikalus. DNA RNA A- adeniin A- adeniin T- tümiin U- uratsiil NB! C- tsütosiin C- tsütosiin G- guaniin G- guaniin Komplementaarsus: Lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil A-T *2 sidet* C-G *3 sidet* (DNA) /// A-U *2 sidet* C-G *3 sidet* (RNA) DNA kahekordistumine ehk replikatsioon- (...
Teod ja karbid Teod • Üle poole teadaolevatest limuste liikidest on teod • Suurem osa on mereteod, kes elavad merepõhjas • Maismaal leidub tigusid metsakõdus ja mullas, aias ja põllul • Tigudele ei sobi kuivad kohad • Teod tegutsevad peamiselt hämarikus ja öösel Pilt 1. Kiritigu Tigude toitumine • Suurem osa tigudest on taimetoidulised • Teod söövad lehti, taimede vilju, puukoori ja kõdu • Teo suus on paljude väikeste hammastega hõõrel toidu söömiseks Tigude ehitus • Tüüpilise teo tunneme ära spiraalselt keerdunud koja järgi • Teo koda kaitseb teda röövlindude eest ja ohu korral tõmbab ta kiiresti pea ja jalad sinna varju • Lühikeste kombitsatega tigu kombib ja maitseb • Pikkade kombitsate tipus on teol silmad • Nälkjatel pole koda Pilt 2. Teo ehitus Karbid • Enamik karpe on paikse eluviisiga ja elavad nii soolastes kui magedates veekogudes • ...
Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest algusest teise rakujagunemise lõpuni, jaguneb: interfaas, mitoos. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nim mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim interfaasiks (suureneb organellide arv, toimub ATP süntees). Mitoosi jaguneb: 1. karüokinees- tuuma jagunemine 2. tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Mitoosi tähtsus: 1. toimub kromosoomide jagunemine tütarrakkude vahel 2. tütarrakud on geneetiliselt identsed 3. suureneb rakkude arv ja sellega tagastatakse organismi kasv 4. vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Mitoosi faasid · Profaas- kromosoomid keeruvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentroolipaarid liiguvad vastassuunas- selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustav...
MITOOS Uued rakud tekivad rakkude jagunemisel ja neid kutsutakse tütarrakkudeks Tsütokinees - rakutuuma jagunemine Mitoos päristuumsete rakkude jagunemine viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, koosneb karüokineesist ja tsütokineesist Mitoosi alguses keerduvad kromosoomid kokku, kromatiidid on ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab iga kromatiidi kaheks ja neid nimetatakse kromosoomi õlgadeks ning need ei pruugi olla ühepikkused Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, millega rakk valmistub järgmiseks jagunemiseks, raku mõõtmed suurenevad, enne jagunemist toimub DNA kahekordistumine Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja ...
Organismide koostis Keemiline koostis · ained · keemilised elemendid Anorgaanilised Orgaanilised Mineraalained Süsinik, vesinik, hapnik Hapnik CHO, Sellest moodustab peamiselt vesi. 1. Anorg. Vesi- lahusti reagtsioonid- oksuteerumine(hingamine) 2. Kaalium-naatriumioonid- närviimpulss- 3. Kaltsium- luude tugevus- haprus- 4. Magneesium- DNA ja RNA 5. Raud- Punaliblede koostisosa- Hemoklobliin- higamisel vajalik hapniku siduja 6. Anioonid- Karbonaat- hingamise läbi viiad 7. joodid- kilpnääre 8. orgaanilised ained- süsinik, vesinik, hapnik 1. Sahariidid 2. Elipiidid 3. Ribonukleiinhape RNA SÜSIVESIKUD ehk Sahhariidid Koosneb süsinikust, vesikust ja hapnikust. Jaotatakse neid monosahhariid, klükoos, fruktoos, Oligosahhariidid, maltoos, sahharoos, laktoos. Süsivesiku ühest grammist saab 17,6 k/j. ...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium TEOD Referaat Sissejuhatuseks: Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on suurim limuste klass siia kuulub umbes 60 00070 000 liiki. Liigirikkuse poolest jääb see loomade klass alla vaid putukatele. Eestis elab umbes 80 liiki maismaatigusid. Suurem osa neist on väga väikesed, peidulise eluviisiga ja ei torka oma igapäevase aeglase askeldamisega sugugi silma. Ometi on meie tigude seas ka hästi märgatavaid ja suisa kurikuulsaid tegelasi, kes paljudele aiapidajatele peavalu ja meelehärmi valmistavad, kippudes massiliselt paljunema just seal, kus neid kõige vähem näha tahetakse.Tigusid võib leida peaaegu kõikjalt: neid on nii aedades, mudalompides, mägedes, jõgedes, meredes jne. Ehitus: Teod on asümmeetrilise kehaehitustüübiga. Tigude iseloomulikuks tunnuseks on seljapoolel asuv koda, mille sees on nende sisused. Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja jalg. Peas asuvad mi...
Geneetika- teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega. DNA- pärilikkusaine, mis on rakutuumas paiknevates kromosoomides. Säilitab pärilikku informatsiooni. DNA molekulid on väga keeruka ehitusega. Koosneb kahest ahelast, mis on paralleelselt spiraalselt keerdunud. Geen- üks lõik DNA- molekulist. 1 geen määrab ära või mõjutab üht organismi tunnust, sest 1 geeni põhjal toimub ühe valgu süntees. Kromosoom- kehake, mis moodustub pärilikkusainest ja valkudest. Pärilikkusaine keerdub ümber valkude ja pakitakse koku. Igal organismil ja igal liigil on kindel arv kromosoome. Inimestel 46. Diploidne kromosoomistik- kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses. Haploidne kromosoomistik- kõik kromosoome on 1. Esineb sugurakkudes. Polüloidne kromosoomistik- kromosoome on rohkem kui kahes korduses (taimedel) Alleelsed geenid- on paarilistes kromosoomides, ühtedes ja samades kohtades paiknevad ning sama tunn...
22.-23. Ussid ja limused. Kontrolltöö 1. Kuidas usse rühmitatakse ( 3 ) Lameussid,ümarussid ja rõngasussid. ? Kirjelda lühidalt iga rühma esindajaid ja too üks näide.Lame ja pehme naad ei vaja vereringet.Näiteks planaar. Silindriline keha mis on mõlemast otsast ahanev. Näiteks solge. Pikk lühike keha mis on paindlikum ja liikuvam.Näiteks vihmauss. 2. Kuidas limuseid rühmitatakse ( 3 )? Teod,karbid ja peajalgsed. Kirjelda lühidalt iga rühma esindajaid ja too üks näide.Spiraalselt keerdunud koda.Näiteks kiritigu.Karbi koda koosneb kahest poolmest.Näiteks südakarp.Suure peaga ja jalag on muundunud suud ümbritsevateks kombitsateks.Näiteks kaheksajalg. 3. Iseloomusta limuste elupaiku koos näidetega.Näiteks neid leidub mere ja ookeani pinnal kui ka põhjas.Enamus elab soolases vees. 4. Miks loetakse rõngusse kõige arenenumateks ussideks? Mineta üks rõnguss.Kuna nei on väga hästi arenenud k...
Ergonoomia Ergonoomia on teadus, mis uurib tervislikke eluviise, tervislikku töökeskkonda ja tervislikke töövahendeid. Ergonoomia on aktuaalne mitte ainult töökohtades, vaid ka igapäevaelus. Ergonoomiliselt töötades suudab inimene olla kaua terve ja töövõimeline. Töökoha kujundamine · Tööandja kujundab ja sisustab, et vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime · Töötaja seab töökoha nii, et seal töötamine oleks ergonoomiline · Tööpäeva jooksul muutub töövõime · Väsimus on organismi füsioloogiline pidurdusseisund, mis väljendub väsimustundena · Väsimus võib olla füüsiline või vaimne · Füüsilist väsimust aitab leevendada vaimne tegevus ja vastupidi Ergonoomia kasulikkus ettevõttele · Tööõnnetuste ja nendega kaasnevate kulutuste alanemine · Haiguspäevade arvu langus · Tootlikkuse kasv läbi inimeste töö produktiivsuse...
1. Iseloomusta INTERFAASI: · DNA replikatsioon kahekordistumine · Rakuorganellide arvu suurendamine · Sünteesitakse maksoergilisi ühendeid (ATP) · Tsentrioolide kahestumine · Kromosoomid keerduvad kihti 2. Mitoosifaasid: rakutsükkel = interfaas + mitoos · PROFAAS kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Lõpus tuumamembraanid lagunevad · METAFAAS kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid ts...
Bioloogia uurib elu; organismide koostis. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine....
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 19 Töö pealkiri: ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 07.03.2012 Tööülesanne: Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik: Nummerdatud kolbidesse pipeteeritakse 10 ml ettevalmistatud zelatiinilahust ning vastavalt tabelile 1 ülejäänud koostisosad järgides põhimõtet ,,hapet vette". Tabel 1 Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 1 4 1 0, - - - - - 0 5 KOH maht - - - - - 1 3 6 10 ml Vee kogus ml - 6 99, 1 9 7 4 - 5 0 Mõõdetakse ...
DNA,GEENID JA KROMOSOOMID SANDRA IVANOV 9.a TALLINNA BALLETIKOOL Pärilikkus: See on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi Seega ei ole järglastel otseselt vanemate tunnused, vaid geneetiline info koos keskonnaga määrab nende tunnuste kujunemise Dna säilitab pärilikku informatsiooni DNA DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE DNA on kõikides organismides Alates baketeritest Organismi paljunedes kandub Infot sisaldav DNA edasi järglastele DNA koosned 2 pikast ahelast, mis on teineteise ümber keerdunud. Dna molekulid on raku mõõtmetega suured ja seepärast on DNA rakutuumas mitmesuguste valkude poolt kokku pakitud 1 valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi Lihtsalt üks vahva pilt J Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Nahk · Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne taga...
Erituselundkond Erituselundkond koosneb neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 neer erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad eema...
MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemise viis, kromosoomide arv tütarrakkudes püsib sama. Diploidsed rakud, kus on 2n-46 kromosoomi. rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- toimub enne mitoosi! Organellide arv suureneb, toimub ATP süntees, tsentrioolid kahekordistuvad. Raku mõõtmed suurenevad. DNA kahekordistub. Kromosoomid on lahtikeerdunud- neid pole näha. Iga kromosoomi ehituses on interfaasi lõpus 2 DNA molekuli. Rakud diferentseeruvad (omandavad mingi vastava koe kuju, talitluse) Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi ...
KIRITIGU Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui munarakud. Ta hingab kopsudega ja ta erituselundiks on neer. Teo vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Ning ta juhtivateks meelteks kompimis- ja maitsmismeel. Kiritigu on suure kojaga liik. 5,5-e kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 1825 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall. Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht- ja segametsades, parkides, aedades, surnuaedades. Viimastel aastakümnetel on selle liigi levila Eestis märgatavalt laienenud ja ta on aiakahjuriks ...
Meeleelundid 1. Analüsaatori mõiste Analüsaator on ühtne funktsionaalne üksus, mis koosneb kolmest osast: 1) Retseptoorne osa võtab ärritust vastu 2) Juhtiv osa pea- või seljaaju sensoorne närv 3) Tsentraalne osa suuraju poolkerade koore vastav väli 2. Kõrva ehitus Kõrv koosneb sise-, kesk- ja väliskõrvast. a) Väliskõrv kõrvalest, välimine kuulmekäik b) Keskkõrv trummiõõs, kuulmeluuke, kuulmetõrv c) Sisekõrv luulaburünt, kilelaburünt, perilümf (vedelik) 3. Kuulmisanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa kuulmerakud, mis erutuvad ja puudutavad kattelestet b) Juhtiv osa VIII peaajunärv (esikuteonärv) c) Tsentraalne suuaju poolkerade oimusagara koor 4. Tasakaaluanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa lookjuhade ampullid ja sisekõrva esik b) Juhtiv osa VIII peaajunärv ja seljaajunärvid c) Tsentraalne osa väike- j...
Bioloogia kt 3.1-3.6 raku ehitus ja talitlus I , I rida 1. selgita mõisteid: eukarüoot- organism, mida iseloomustab rakutuuma ja memraansete organellide esinemine. nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, (kareda-siledapinnalised) tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mmitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. polüsoom-ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. 2.kas esitatud laused on tõesed või väärad? vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamat. iga rakk on ümbritsetud rakukestaga. (õige-rakumembraaniga) mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine ensüümidega. (energiaga...
SÕNAJALGTAIMED Sõnajalgtaimed U. 400 mln aastat tagasi VANAAEGKOND- Paleosoikum Hiidsõnajalgadega metsad Sõnajalad on arenenumad kui samblad Neil on olemas organid: juured, varred ja lehed Neil on olemas algeline torujate rakkude ehk soonte süsteem- juhtkude Puitunud kestaga rakud, mis aitavad püsti püsida. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenud juhtkoega taimi nimetatakse SOONTAIMEDEKS Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad … Kollad,osjad, sõnajalad Nad paljunevad ja levivad eostega Vajavad suguliseks paljunemiseks vett sõnajalad - 12 000 liiki kollad - 1000 liiki osjad - 30 liiki KOLLAD Mitmeaastased, igihaljad, roomavate vartega madalad taimed. Eosed arenevad varte tippudes eospeadest Eosed idanevad väga kaua ja taim kasvab aeglaselt Eestis on kuus kollaliiki (karukold, kattekold, ungrukold, harilik sookold, mets-v...
1. Mis on mitoosi põhieesmärk? Mitoosi eesmärk on tagada raku jagunemine nii, et uued rakud saaksid kogu geneetilise info. 2. Milles poolest erineb Karüokinees tsütokineesist? Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemin. 3. Mida nimetatakse rakutsükliks? Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõppu. 4. Missugused protsessid toimuvad raku interfaasis? DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine. 5. Kirjeldage kahekromatiidilise kromosoomi ehitust. Koosseisu kuulub kaks DNA molekuli ja tsentromeer. 6. Missugused nähtused toimuvad mitoosi faasides? Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, pai...
Hulkraksed vetikad niitvetikad 8 klass 2006 1 · Vesijuus kuulub rohevetikate hulka, kasvab jahedaveelistes jõgedes ja ojades. · Tema pikad juuksetaolised niidid on väga pikad ja peenikesed, on need vastupidavad isegi tugevale veevoolule. · Ühe taimeniidi läbimõõt on alla 0,05 mm. 2 · Veekogudes on vesijuus hästi nähtav tänu sellele, et tavaliselt kasvab koos sadu vesijuukseid, mis kinnituvad otsapidi veealustele esemetele ja hõljuvad veevoolus. 3 · Vesijuus võib paljuneda nii suguliselt kui ka vegetatiivselt. · Inimesele on vesijuus tähtis veekogude puhastaja. Selle taime abil saab hinnata ka veekogu puhtust. · Kui veekogus on toitaineid palju, siis vesijuus seal ei kasva. 4 · Keermikvetikas rakud moodustavad pikki niite. · Erinevalt vesijuukse niitidest ei kinnitu keermikvetikas ...
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
RAKU EHITUS JA TALITLUS Kõik organismid on rakulise ehitusega. Raku teooria üks põhiseisukoht on, et iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakud tekivad ainult rakkudest. Uued rakud tekivad ainult jagunemise teel. Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. Veel üks põhiseisukoht on, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Neli põhilist koetüüpi on: 1)Epiteelkude rakud on tihdealt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub, kaitseb teisi kudesid keskonnamõjude eest. 2)Sidekude rakud asetsevad hajusalt, neid ümbritseb enamasti palju rakuvaheainet, siia kuuluvad näiteks luukude,rasvkude ja veri, sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed phtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. 3)Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad müofibrille, eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelih...
Mitoos e. keharakkude jagunemine-on päristuumsete rakkude jagunemise viis millega tagatakse kromosoomide arv püsivus tütarrakkudes.(Koosneb karüokineesist ja tsütokineesist) (mitoos on diploidne 2n) · Karüokinees-rakutuuma jagunemine.(võrdne geneetilise info jaotumine tuumade vahel) · Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. · Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. · Rakutsükkel- nim. raku eluring ühest mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi Faasid · Profaas- kromosoomid keerduvad kokku. rakutuum suurened ja tuumakesed kaovad. sentroolid liiguvad erinevatele poolustele nende vahele moodustuvad kääviniidid. lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Käeviniidid- koosnevad valkudest, osalevad kromosoomide täpses jaotamises. · Metafaas- kromosoomid liiguvad ühele tasapinnale. kromosoomid on maksimaalselt kokku keerd...
Uurimus vetikad Eesmärk: Tutvuda ühe ainurakse ja ühe hulkrakse vetika näitel vetikatega tervikuna Uurimise käik: 1) Valin ühe ainurakse ja ühe hulkrakse 2) Kirjeldan vetikaid a) Vetikate üldiseloomustus b) Minu vetika ehitus c) Kasvukoht + toitumine d) Levik e) Minu vetikaid mõjutavad tegurid f) minu vetikate kasutamine g) minu vetikate tähtsus loodusele Vetikate iseloomustus: Vetikad on taimed, mis kasvavad vees. Vetikad fotosünteesivad nagu taimedki. Kuid vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid (juuri, varsi, lehti). Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Sarnaselt taimedega on vetika rakkudes kloroplastid. Kuid erinevalt taimdest on vetikate kloroplatid mitmesuguse kuju, suuruse ja värvuse...
Teod- Kõhtjalgsed limused Alina T. 8. Klass. Väike tutvumine Tutvumist alustaksin hea meelega kiriteost. Kiritugu võib leida koduaiast või linnapargist. Kõige silmapaistvam on tema keha kaitsev õhuke, lubiainega tugevdatud kuunusjas koda. Koda moodustub teo keha ümbritseva erilise nahakarru ehk mantli eritistest. Koja alumises osas on avaus ehk koja suue. Sellest sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Tigu liigub tallaga vastu taime toetudes talla lihaseid kokku tõmmates väga aeglaselt. Teo liikumis teed võib näha tänu tema limase rajal, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. Sellise jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks Teol on kaks paari kombitsaid Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Teise kombits...
MITOOS - Päristuumsete rakkude ühinemisviis, mille käigus tekib kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. *Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. *Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil *Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA-molekulist INTERFAAS PROFAAS METAFAAS ANAFAAS 1)Tsentrioolid kahestuvad, toimub DNA replikatsioon, kromosoomid on lahti keerdunud. 2)Algab kääviniidistiku kujunemine, kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad. Tsentrioolid liiguvad poolustele. 3)Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. 4)Kromatiidid liiguvad poolustele, kääviniidid lühenevad TELOFAAS Toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine, kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. MITOOSI TÄHTSUS *Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarr...
Lk 38-Valgud 1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist. Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone...
AIDS viirushaigus, mis kujuneb HIV-ga nakatumisel, selle tulemusena immunrakud hävivad ning antikehade mooduseumine väheneb aminohape- keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. antikeha- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsete organismi sattunud võõrainete ehk antikehade kahjutuks tegemiseks. Biheeliks kahepoolne keerdunud ahel bioaktiivne aine organniline ühend, mis juba väikestes konsendratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlust. Biomolekul org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer organismides moodustuv polümeer. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 19K Želatiin isoelektroskoopilise täpi optiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 01.04.2015 Töö eesmärk: Želatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik: Nummerdatud kolbidesse pipeteeritakse 10 ml ettevalmistatud želatiinilahust ning vastavalt tabelile 1 ülejäänud koostisosad järgides põhimõtet „hapet vette“. Tabel 1 Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 10 4 1 0,5 - - - - - KOH maht ml ...
Perekond kuusk (Picea) Võrse vaoline ja piklikkühmuline, lennutiib on lusikas. 1) Picea abies harilik kuusk *Võrse paljas või karvane, pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav. Varjus okkad lamedamad. *Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline. 2) Picea glauca kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana must kuusk *Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem. *Käbi väike, tumepruun/hallikas, raskesti avanev. Seemnesoomus jäik. 4) Picea omorika serbia kuusk *Võrse karvane. *Okas lame, kahevärviline, pealt tumeroheline, al...
Valgud Valgud mõjutavad toidu maitset. On aroomiühendite ja värvuse prekursoriteks. Valkude koostises: 1) Süsinik 4855% 2) Hapnik 2034% 3) Lämmastik 1519,5% 4) Vesinik 57,5% 5) Väävel 0,32,5% Ülesanded inimorganismis 1) Ensümaatiline/biokatalüütiline funktsioon 2) Regulatoorne funktsioon 3) Retseptoorne funktsioon 4) Struktuurne funktsioon 5) Kontraktiilne ehk mehhanokeemiline funktsioon 6) Varuaineline ehk troofiline roll 7) Energeetiline funktsioon 8) Detoksikatsioon 9) Transpordifunktsioon 10)Kaitsefunktsioon 11) Geeniregulatoorsed ülesanded Valkude üldine ainevahetus ja metabolism on lahutamatuses seoses aminohapete omaga. Asendamatuid aminohappeid peab kindalt saama toiduga. Valgud uuenevad pidevalt Oma osa on valkudel ka üldises energeetilises metabolismis. Valgusüntees Seedeensüümid (eriülesandega valgud) lõhustavad toidust saadavad valgud nende ko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
