äriõigus konspekt (14)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas, kus ja kellele tuleb kohustis täita ?
  • Millist kohustust on rikutud ?
 
Säutsu twitteris
ÄRIÕIGUS

Lektor Harland Paas


ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT


Üldmõisted
Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil.
Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama.
Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid:
  • Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele.
  • Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse.
  • Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon .(näiteks parlament )
  • Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund.
    Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes.
    Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused).
    Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal - ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.
    Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus).

    ÕIGUSE TEOORIA


    Õigussuhte mõiste

    Õigussuhe on liik ühiskondlikke suhteid. Inimestevaheline suhe, millel on järgmised tunnused:
  • Õigussuhe tekib õigusnormi alusel, olles selle realiseerimise üheks vahendiks.
  • Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu.
  • Õigussuhte säilimise tagab riik.
  • Õigussuhtel on määratletud iseloom.

    Õigussuhe võib olla määratud kahel moel:
  • Kahepoolselt (ost-müük)
  • Ühepoolselt (millegi omamine )

    Tsiviilõigussuhte mõiste ja subjektid
    Tsiviilõigussuhe on põhiliselt varaline suhe. Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud – füüsilised (inimesed) ja juriidilised.

    Tsiviilõigussuhte sisu
    Subjektide vastastikused õigused ja kohustused.
    Tsiviilõigussuhte objekt
    Tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlikud suhted.

    Õigusnormi mõiste
    Õigusnorm on riigi kehtestatud käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik määramata arvule isikutele. Õigusnorm määrab ühiskondlikes suhetes osalejate õigused ja kohustused, nende kohustusliku, lubatud või keelatud käitumise. Õigusnormi osad:
    hüpotees – esitab tingimused, mille olemasolu korral kuulub õigusnorm kohaldamisele;
    dispositsioon – määrab õigussuhtega reguleeritava suhte osaliste käitumise, nende õigused ja kohustused;
    sanktsioon – esitab õigusliku vastutuse, mis kohaldatakse dispositsiooni nõuete rikkuja suhtes.
    Skemaatiliselt: Kui ………, siis ………, muidu ……… .

    Õigusakti mõiste ja liigid
    Õigusaktid on dokumendid , milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Õigusakt on õigusnormi väljendusvorm.
    Üldakt
    Üldakt on õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Tavaliselt samastatakse üldakti normatiivse ehk õigustloova aktiga.
    Üksikakt
    Üksikakt on õigusakt, mis on kindla üksikjuhu reguleerimiseks või on adresseeritud kindlale isikule. Erinevalt üldaktist ei sisalda üskikakt üldkohustuslikke käitumisnorme ehk õigusnorme.

    Seaduse mõiste
    Kõrgeima riigivõimorgani normatiivakt , millel on riigi teiste õigusaktide suhtes kõrgeim õigusjõud. Eristatakse põhiseadust e. konstitutsiooni , konstitutsioonilisi ja tavalisi seadusi.

    Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Erandjuhul rahvahääletus. Seaduse algatavad aga selleks määratud isikud, riigiorganid ja organisatsioonid ning esitavad selle Riigikogule läbivaatamiseks. Kui otsustatakse seaduseelnõu võtta menetlusse, arutatakse seda kolmel lugemisel.

    Määruse mõiste
    Määrus on normatiivse sisuga õigusakt. Seaduse järel olulisim õigusakt.

    Määruseid võtavad vastu valitsus, ministrid , kohalikud omavalitsused .

    Käskkirja mõiste

    Minister annab seaduste, presidendi seadluste ning valitsuse määruste ja korralduste alusel määrusi ja käskkirju. Käskiri on õigusakt, mis erinevalt määrusest on mittenormatiivse sisuga. Käskkirju annavad näiteks ka asutuste ja ettevõtete juhid.

    Otsuse mõiste
    Otsus on mittenormatiivse sisuga õigusakt.

    Õigusakti teatavakstegemise viisid
    Üks õigusaktide teatavaks tegemise viise on nende avaldamine Riigi Teatajas.

    Seaduse jõustumine
    Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.

    Määruse jõustumine
    Vabariigi Valitsuse, ministri ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

    Õigusakti ajaline kehtivus

    Kehtimahakkamine


    Aktid kehtivuse algus sõltub nende tüübist. Näiteks hakkavad valitsuse korraldused kehtima alates allakirjutamise hetkest, kui korralduses endas ei ole määratud teisiti.
    Üldjuhul ei oma seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul:
  • see on seaduses sõnaselgelt öeldud;
  • kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda.

    Kehtivuse lõppemine


    Õigusakti võib kehtetuks tunnistada selleks pädev organ kas eraldi aktiga või uue samasisulise akti vastuvõtmisega, mis tunnistab vana kehtetuks. Õigusakt võib kaotada kehtivuse ka tähtaja saabumisel, kuigi enamasti on õigusaktid tähtajatud.

    Õigusakti ruumiline kehtivus
    Õigusakt kehtib reeglina selle vastu võtnud riigi territooriumil, vahel ka selle osal. Näiteks Asjaõigusseadus kehtib kogu Eesti Vabariigi territooriumil, Tallinna linna heakorra eeskiri aga ainult Tallinnas.
    Tsiviilõigus. Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. Eesti tsiviilõiguse süsteem on üles ehitatud Pandektide põhimõttele, mille järgi kõik tsiviilõiguse normid jaotatakse viide ossa : tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. Pandektide süsteem ise pärineb Vana- Rooma õigusest.
    Tsiviilõiguse üldosa (vt. tsiviilseadustiku üldosa seadus TsÜS) reguleerib tsiviilõiguse üldpõhimõtteid. Tsiviilõiguse üldosa on kohaldatav perekonna-, pärimis-, võla-, asjaõigusseaduse ja äriseadustiku üldosana. Tsiviilseadustiku üldosa seadusega on reguleeritud isikud (juriidilised ja füüsilised isikud), esemed, tehingud , esindus , tähtajad ja tähtpäevad, tsiviilõiguste teostamine ja kaitse.
    Perekonnaõigusega (vt. Perekonnaseadus) reguleeritakse kõiki perekonna ja abieluga seotud suhteid. (näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes jt.)
    Pärimisõiguse (vt. Pärimisseadus) alla käivad kõik suhted, mis seotud pärimisega, pärijate ja pärandajatega.
    Võlaõigus (vt. Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine ).
    Asjaõigus (vt. Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine.

    Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest. Tava ei saa muuta seadust.

    Tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise alused. Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
    FÜÜSILISED ISIKUD. Füüsiline isik on inimene.
    Füüsilise isiku õigusvõime. Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime.
    Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
    Füüsilise isiku teovõime. Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid . Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
    Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja , siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
    Alla 7-aastase alaealise tehing. Alla 7-aastase alaealise tehtud ühepoolne tehing on tühine. Alla 7-aastase alaealise tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
    Elukoht ja selle muutmine. Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.
    Tegevuskoht. Isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht.
    Teadmata kadunud isik. Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.
    Isiku surnuks tunnistamine. Kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.
    JURIIDILISED ISIKUD
    Juriidilise isiku mõiste. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
    Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
    Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
    Juriidilise isiku õigusvõime. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele.
    Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
    Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
    ESEMED
    Eseme mõiste. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks .
    Asja mõiste. Asi on kehaline ese. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Kinnisasi ja vallasasi . Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.
    Kinnisasja osad. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
    Eseme väärtus. Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind ( turuhind ).
    TEHINGUD
    Tehingu mõiste. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
    Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud .
    TEHINGU VORM
    Tehingu vormivabadus. Tehingu võib teha mis tahes vormis ( suuline , kirjalik, notariaalne), kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.
    Kirjalik vorm. Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Tehingu notariaalne tõestamine. Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril. Seaduses sätestatud juhtudel on tehingu notariaalse tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul.
    Tehingu vormi järgimata jätmine. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
    Tehingu tühisus. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    ESINDAMINE
    Tehingu tegemine esindaja kaudu. Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.
    Esindusõigus. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel.
    Kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikiri), tuleb see pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada. Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline.

    ASJAÕIGUS


    Reguleerib asjaõigusseadus (AÕS), vastu võetud 9. 06. 1993. a seadusega (RT I 1993, 39, 590), jõustunud 1. 12. 1993.

    Seaduse ülesanne. Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele.


    Asjaõigused


    Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid , reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.

    VALDUS

    Valdus on tegelik võim asja üle.

    Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata , on otsene, teine isik aga kaudne valdaja.

    Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

    Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.

    Valdus on pahauskne , kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

    Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle, samuti reaalservituudi teostamisele asumisega.

    Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle.

    Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil.

    VALDUSE KAITSE

    Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline.

    Omaabi . Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire .

    Otsimisõigus. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud.

    Valduse kohtulik kaitse. Kui valdust on omavoliliselt rikutud (§ 40 lg 3) või valdus omavoliliselt ära võetud, on valdajal õigus nõuda valduse kohtulikku kaitset.

    Valduse rikkumisest tulenev nõue. Valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist.

    Valduse äravõtmisest tulenev nõue. Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja.

    KINNISTUSRAAMAT

    Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud , kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse.

    Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud:

    1) kinnisasi (maatükk);

    2) hoonestusõigus;

    3) korteriomand;

    4) korterihoonestusõigus.

    Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil.

    Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.

    Kinnistusraamatu kanne on ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta või see alus on hiljem ära langenud või kanne on valesti muudetud või kustutatud. Kui kinnistusraamatu kanne on ebaõige, ei saa isik, kes seda teadis või pidi teadma, kandele tugineda .

    KANNETE LIIGID

    Kinnistusraamatusse kantakse asjaõigused ja märked. Kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutatakse, kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov teha kanne kinnistusraamatusse. Kinnistamisavaldus võib sisalduda ka asjaõiguslepingus.

    Jõustunud kohtuotsuse või -määruse alusel tehakse kinnistusraamatu kanne jõustunud kohtulahendi ärakirja alusel.

    Kinnistusraamatusse võib kanda märke:

    1) asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge);

    2) kinnistusraamatu ebaõigsuse parandamise tagamiseks (vastuväide);

    3) omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge);

    4) muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus).

    Keelumärge keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt.

    OMANDI MÕISTE JA LIIGID

    Omandi mõiste. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

    Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud.

    Vallasomandi esemeks on vallasasi. Kinnisomandi esemeks on kinnisasi, mis on kantud või mida seaduse järgi võib kanda kinnistusraamatusse.

    Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand.

    Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

    Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi.

    Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.

    OMANDI KAITSE

    Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab , kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Kostja peab nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel.

    VALLASOMAND

    1. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse.

    Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma.

    Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda.

    Omandamist ei toimu, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda põhimõtet ei kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes.

    2. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asi hõivata.

    Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega.

    3. Leid

    Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile , kui asja väärtus ületab sada krooni.
    Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele leitud asi üle anti, loetakse leidjaks.

    Leidja on kohustatud leitud asja hoidma selle säilimist tagaval viisil. Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakkumisel, kui asja hoidmine on ülemääraselt kulukas või kui asi on kiiresti riknev või kui avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud.

    Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha.

    Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu.

    Kui leidja ei ole asja veel omandanud, saab omanik asja või seda asendava raha tagasi, kui ta hüvitab vajalikud kulutused ja maksab leidjale leiutasu. Leiutasu määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel. Vaidluse korral määrab leiutasu kohus, kuid mitte suuremas kui ühe kolmandiku ulatuses leiu väärtusest, millest on maha arvatud leidja poolt leiuga seoses tehtud vajalikud kulutused.

    Leiutasu ei saa nõuda, kui leidja rikub teatamiskohustust või kui ta leidu varjab.

    Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi nagu kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis - või vallasasjast see leiti.

    Peremehetu looduslik või ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asi kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti.

    4. Igamine

    Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik.

    Igamine on välistatud, kui valdaja on pahauskne. Valdaja on pahauskne, kui ta valduse saamisel teadis või pidi teadma, et ta valduse saamisega ei omandanud asja, või kui ta sai seda teada enne igamistähtaja möödumist.

    KINNISOMANDI TEKKIMINE JA LÕPPEMINE

    Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega).

    Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud.

    Hõivamisega võib kinnisasja omandada ainult riik.

    Kinnisasja omandamine kinnistusraamatu kande igamisega. Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik.


    Kinnisasja omandamine igamisega. Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valduse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna.

    Kinnisomandi lõppemine. Kinnisomand lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, samuti kinnisasja täieliku hävimisega. Kinnisasja täielikul hävimisel lõpevad seda koormanud asjaõigused.

    Kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda . Loobumine kantakse kinnistusraamatusse omaniku notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kinnisasi, millest on loobutud , läheb riigi omandisse. Omandi üleminek kantakse kinnistusraamatusse.

    KINNISOMANDI ULATUS

    Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel . Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu.

    Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada.

    Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses.

    Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule. Mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

    Kinnisomand ulatub mere rannajooneni. Rannajoon on mere tavaline veepiir.

    Kinnisomand ei ulatu põhjaveele.

    Maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik , samuti külvatud seeme , puu või muu istutatud taim on kinnisasja omaniku omandis.

    Kinnisomand ulatub maatükiga püsivalt ühendatud ehitisele. Püsivaks ühendamiseks loetakse sissemüürimist, sissekaevamist või muud kestvat ja kindlat ühendamist maatüki pinnal või selle all.

    KINNISOMANDI KITSENDUSED

    Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga.
    Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina. Avalik-õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kitsenduste muutmine või lõpetamine kehtib kinnistusraamatusse kandmata.Kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud.

    Võõral maatükil viibimine .
    Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

    Naaberkinnisasja kasutamine. Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine.

    Piirirajatis. Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki , kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile.

    Ühine sein. Kahe kinnisasja piiril asuv ehitisi eraldav sein või selle osa on naabrite kaasomand. Ühise seina remondikulud kannavad omanikud vastavalt nende osa suurusele. Ühisesse seina ei tohi teha ühtegi ava naabri nõusolekuta. Nõusolek peab olema kantud kinnistusraamatusse.

    Avalikult kasutatav tee. Omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena . Kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi.

    Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks teeseaduses sätestatud korras.

    Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve (kehtiv alates 01.07.2003).

    Jalg- ja talitee. Kinnisasja omanik peab lubama jalg- ja talitee kasutamist üle oma kinnisasja kohalike tavade kohaselt, kui teise tee kasutamine on seotud ülemääraste kulutustega. Tee määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

    Tehnovõrgud ja –rajatised. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või - rajatis (kütte-, veevarustus - või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni - või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa.

    VESI


    Avalikud veekogud. Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olev veekogu on avalik. Riigi omandis on territoriaalmeri, sisemeri ja teised piiriveekogud ning merepõhi, samuti muud seaduses nimetatud veekogud. Avalikku veekogu võib kasutada igaüks. Avaliku veekogu kasutamist võib seaduses või muu õigusaktiga piirata.

    Seaduses sätestatud juhtudel võib füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleva veekogu määrata avalikuks kasutamiseks (avalikult kasutatav veekogu). Sel juhul on veekogu omanikul õigus seaduses sätestatud korras nõuda hüvitust.

    Kaldaomaniku õiguste kitsendamine. Kaldaomanik ei või talle kuuluva veekogu osa kasutamisel halvendada teise kinnisasja seisundit ega kitsendada selle kasutamise võimalusi. Kaldaomanik ei või avalikus veekogus ja avalikult kasutatavas veekogus ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liiklemist.


    Kallasrada. Veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks.

    Ühe kinnisasja piires oleval eraveekogul ei ole kallasrada, kui see veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks.
    Veeseadus - kallasraja laius on:
    1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit;
    2) teistel veekogudel 4 meetrit;

    Avalikust veekogust ja avalikult kasutatavast veekogust võib igaüks kala püüda, kui seadusest ei tulene teisiti. Eraveekogust võivad teised isikud kala püüda ainult veekogu omaniku loal.

    METS


    Kinnisasja omanikul on õigus kasutada maatükil kasvavat metsa ja muud looduslikku taimestikku, arvestades seaduses sätestatud kitsendusi. Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas (avalik mets) on igaühel õigus viibida ning marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata metsaomaniku loal. Piiramata või tähistamata erametsas on teistel isikutel õigus marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui nad sellega ei tekita omanikule ülemäärast kahju.

    Avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluval maatükil võib jahti pidada seaduses sätestatud korras. Eraõiguslikule isikule kuuluval kinnisasjal võib omanik jahti pidada, arvestades seaduses sätestatud kitsendusi. Teised isikud võivad jahti pidada kinnisasja omaniku loal seaduses sätestatud korras.

    Sundvõõrandamine


    Vabariigi Valitsus või kohalik omavalitsus võib omaniku nõusolekuta üldistes huvides seaduses sätestatud juhtudel ja korras võõrandada kinnisasja õiglase hüvituse eest.

    SERVITUUDID

    REAALSERVITUUDID

    Reaalservituudi mõiste. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt , et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

    Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega.

    Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid , mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav .

    Teeservituut


    Jalgteeservituut annab õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja. Sõiduteeservituut annab õiguse sõita sõidukiga mööda sõiduteed läbi teeniva kinnisasja. Sõiduteeservituut sisaldab jalgteeservituuti.

    Liiniservituut annab õiguse juhtida läbi võõra kinnisasja oma kinnisasjale gaasi-, elektri-, side- ja muid liine.


    Veejuhtimisservituut annab õiguse:

    1) juhtida oma kinnisasjale vett allikast või muust võõrast veekogust või läbi võõra kinnisasja (vee juurdejuhtimise servituut);

    2) juhtida oma kinnisasjalt vett võõrale kinnisasjale või läbi võõra kinnisasja (vee ärajuhtimise servituut).

    Karjatamisservituut annab õiguse karjatada loomi võõral kinnisasjal viisil ja ajal, mis vastab kohalikele oludele ja tavadele.

    Toeservituut annab õiguse toetada oma ehitist või seadeldist naabri ehitisele või seadeldisele ja nõuda, et naaber toeks olevat ehitist või seadeldist korras hoiaks. Korrashoidmine toimub õigustatud isiku kulul, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

    Seinaservituut annab õiguse kinnitada või seada talasid, tugesid või muid ehitise osi naabri seina ning asendada neid uutega.

    Valgusservituut annab õiguse saada naabri kinnisasja kohalt loomulikku valgust ruumile, mille valgustamine servituudiga on tagatud.

    Väljavaateservituut annab õiguse keelata naaberkinnisasjal kõike, mis takistab või oluliselt piirab servituudiga tagatud väljavaadet.

    ISIKLIKUD SERVITUUDID

    KASUTUSVALDUS

    Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju.

    Kasutusvaldus vallasasjale tekib asja üleandmisega omanikult kasutusvalduse saajale ja kasutusvalduse kokkuleppe sõlmimisega.

    Kasutusvaldus kinnisasjale tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.

    Kasutusvalduse võib lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel.

    Kasutusvaldajal on õigus nõuda kasutusvalduse lõpetamist tingimusel, et ta hüvitab kinnisasja omanikule kasutusvalduse lõppemise tõttu tekkiva kahju. Kasutusvaldaja peab kasutusvalduse lõpetamise soovist teatama kinnisasja omanikule kuus kuud ette.

    Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada.

    Kasutusvaldus ei ole üleantav. Kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi võib teostada teine isik, kui kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.

    ISIKLIK KASUTUSÕIGUS

    Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.

    Isiklik kasutusõigus ei ole üleantav. Isiklikust kasutusõigusest tulenevaid õigusi võib teostada teine isik ainult siis, kui see on lubatud kasutusõiguse tekkimise alusega.

    Isiklik kasutusõigus on üleantav, kui selle esemeks on tehnovõrk või -rajatis. Isikliku kasutusõiguse üleandmiseks on vajalik kokkulepe isikliku kasutusõiguse üleandmise kohta (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel.

    Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.

    HOONESTUSÕIGUS

    Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus

    Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.

    Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.

    OSTUEESÕIGUS

    Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks ostueesõigus on seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.

    Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.

    PANDIÕIGUS

    Pandi mõiste ja liigid


    Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pant on vallaspant või kinnispant.

    Pandi ese


    Pantida võib asju ja varalisi õigusi, mille pantimine ei ole seadusega keelatud (pandi ese).

    Pantija võib olla võlgnik või kolmas isik. Pandiga võib tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet.
    Pandiga võib tagada ka tulevikus tekkivat nõuet.

    KÄSIPANT

    Käsipandi mõiste


    Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse.

    Käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega.

    Käsipant ei teki, kui pandipidaja saab käsipandi seadmisel pandiga koormatud asjale koos pandiga koormatud asja omanikuga kaasvalduse. Samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti.

    Panditud asi müüakse avalikul enampakkumisel.

    Vallasasjade pantimine pandimajas toimub käsipandi sätete kohaselt.

    REGISTERPANT

    Registerpandi mõiste


    Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, geograafilist tähist, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.

    Registerpandi tekkimiseks on vajalik pandieseme omaja ja pandipidaja kokkulepe eseme koormamise kohta registerpandiga ja pantimise kohta kande tegemine vastavasse registrisse.

    Kommertspant sätestatakse eraldi seaduses.

    KINNIPIDAMISÕIGUS

    Kui nõue ei ole küllaldaselt tagatud asjaõigusega ja saabunud on selle täitmise tähtaeg, on võlausaldajal õigus seaduslikult tema valdusse sattunud võlgniku vallasasju ja väärtpabereid kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada, juhul kui nõue on sissenõutav ja seotud kinnipeetava esemega.

    Nõue on kinnipeetava esemega seotud, kui:

    1) valdaja nõue kuulub rahuldamisele kinnipeetava eseme arvel või

    2) võlgnik peab tasuma valdaja poolt esemele tehtud kulutused või

    3) valdaja nõue on tekkinud samast tehingust, mille alusel võlgnik nõuab eseme väljaandmist, või

    4) eseme omanik peab hüvitama valdajale seoses kinnipeetava esemega tekkinud kahju või

    5) eseme valdus ja nõue tuleneb valdaja ja võlgniku vahelistest õigussuhetest.

    KINNISPANT

    HÜPOTEEK

    Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.

    Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

    Hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.

    Kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma).

    Hüpoteek saab järjekoha kinnistusraamatusse kandmisel . Kinnisasja koormamisel hüpoteegiga võib kinnisasja omanik jätta endale ühe või mitu järjekohta ulatuselt kindlaksmääratud hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse kantava hüpoteegi ette.
    KOHTULIK HÜPOTEEK
    Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue.
    VÕLAÕIGUS
    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
    Sissejuhatus ainesse

    Riigikogu poolt võeti 16.oktoobril 2001 vastu Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus, mis jõustus 01.07.2002 Võlaõiguseseaduse nime all.

    Võlaõigussuhete mõiste, tekkimise alused ja printsiibid


    Võlaõigust on nimetatud ka kohustisõiguseks.
    Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
    Võlaõiguse tunnused:
  • Võlaõiguse subjekte iseloomustab võrdväärsus (koordinatsioonisuhe).
  • Võlaõigus reguleerib selliseid tsiviilõiguslikke suhteid, mille lahutamatuks osaks on ühe või mitme poole poolt võlgnetav kohustis . Võlasuhte sisuks ongi mingi teo tegemise (tegemisest hoidumise) kohustus.
  • Võlasuhe saab tekkida ainult selliste kohustuste baasil, millel on mingi materiaalses maailmas mõõdetav väärtus.

    Võlaõigussuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    äriõigus konspekt #1 äriõigus konspekt #2 äriõigus konspekt #3 äriõigus konspekt #4 äriõigus konspekt #5 äriõigus konspekt #6 äriõigus konspekt #7 äriõigus konspekt #8 äriõigus konspekt #9 äriõigus konspekt #10 äriõigus konspekt #11 äriõigus konspekt #12 äriõigus konspekt #13 äriõigus konspekt #14 äriõigus konspekt #15 äriõigus konspekt #16 äriõigus konspekt #17 äriõigus konspekt #18 äriõigus konspekt #19 äriõigus konspekt #20 äriõigus konspekt #21 äriõigus konspekt #22 äriõigus konspekt #23 äriõigus konspekt #24 äriõigus konspekt #25 äriõigus konspekt #26 äriõigus konspekt #27 äriõigus konspekt #28 äriõigus konspekt #29 äriõigus konspekt #30 äriõigus konspekt #31 äriõigus konspekt #32 äriõigus konspekt #33 äriõigus konspekt #34 äriõigus konspekt #35 äriõigus konspekt #36 äriõigus konspekt #37 äriõigus konspekt #38 äriõigus konspekt #39 äriõigus konspekt #40 äriõigus konspekt #41 äriõigus konspekt #42 äriõigus konspekt #43 äriõigus konspekt #44 äriõigus konspekt #45 äriõigus konspekt #46 äriõigus konspekt #47 äriõigus konspekt #48 äriõigus konspekt #49 äriõigus konspekt #50 äriõigus konspekt #51 äriõigus konspekt #52 äriõigus konspekt #53 äriõigus konspekt #54 äriõigus konspekt #55 äriõigus konspekt #56 äriõigus konspekt #57
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 57 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 572 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 14 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor trooperdadon Õppematerjali autor

    Lisainfo

    väga hea materjal
    äriõigus , äri , õigus , eksam

    Mõisted

    Sisukord

    • Lektor Harland Paas
    • ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT
    • Üldmõisted
    • Õigusharudes
    • Eraõiguseks
    • Avaliku õiguse
    • ÕIGUSE TEOORIA
    • Õigussuhte mõiste
    • Tsiviilõigussuhte mõiste ja subjektid
    • Tsiviilõigussuhte sisu
    • Tsiviilõigussuhte objekt
    • Õigusnormi mõiste
    • Õigusakti mõiste ja liigid
    • Üldakt
    • Üksikakt
    • Seaduse mõiste
    • Määruse mõiste
    • Käskkirja mõiste
    • Otsuse mõiste
    • Õigusakti teatavakstegemise viisid
    • Seaduse jõustumine
    • Määruse jõustumine
    • Õigusakti ajaline kehtivus
    • Õigusakti ruumiline kehtivus
    • Tsiviilõigus. 
    • Tsiviilõiguse üldosa
    • Perekonnaõigusega
    • Pärimisõiguse
    • Võlaõigus
    • Asjaõigus
    • Tsiviilõiguse allikad. 
    • Tsiviilõiguste   ja   –kohustuste   tekkimise   alused.  
    • Tsiviilõigused   ja   ­kohustused   tekivad   tehingutest,   seaduses 
    • FÜÜSILISED ISIKUD. 
    • Füüsilise   isiku   õigusvõime
    • Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. 
    • Füüsilise isiku teovõime
    • Alla   7­aastase   alaealise   tehing
    • Elukoht ja selle muutmine
    • Tegevuskoht
    • Teadmata kadunud isik
    • Isiku surnuks tunnistamine
    • JURIIDILISED ISIKUD 
    • Juriidilise isiku mõiste
    • Eraõiguslik ja avalik­õiguslik juriidiline isik
    • Juriidilise isiku õigusvõime
    • Avalik­õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. 
    • ESEMED
    • Eseme mõiste
    • Asja   mõiste
    • Kinnisasi ja vallasasi
    • Kinnisasja osad
    • Eseme väärtus
    • Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). 
    • TEHINGUD
    • Tehingu mõiste
    • Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 
    • TEHINGU VORM 
    • Tehingu vormivabadus
    • Kirjalik vorm
    • Tehingu   notariaalne   tõestamine
    • Tehingu vormi järgimata jätmine
    • Tehingu   tühisus
    • ESINDAMINE 
    • Tehingu tegemine esindaja kaudu
    • Esindusõigus
    • ASJAÕIGUS
    • Seaduse   ülesanne.  
    • Asjaõigused 
    • Sundvõõrandamine 
    • SERVITUUDID
    • Teeservituut 
    • Veejuhtimisservituut
    • Karjatamisservituut
    • Toeservituut
    • Seinaservituut
    •   Valgusservituut  
    • Väljavaateservituut
    • ISIKLIKUD SERVITUUDID
    • KASUTUSVALDUS
    • ISIKLIK KASUTUSÕIGUS
    • HOONESTUSÕIGUS
    • OSTUEESÕIGUS
    • PANDIÕIGUS
    • Pandi mõiste ja liigid 
    • Käsipandi mõiste 
    • Registerpandi mõiste 
    • KOHTULIK HÜPOTEEK
    • VÕLAÕIGUS
    • VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
    • Võlaõigussuhete mõiste, tekkimise alused ja printsiibid
    • Lepingu mõiste 
    • Lepingute jõud
    • vähemalt 3 korda)
    • Lepinguõiguse allikad
    • Lepingute liigitus
    • Lepingu vorm
    • Lepingueelsed läbirääkimised. VÕS § 14
    • Lepingute sõlmimine
    • Lepingutingimused
    • Kohtul on vastava nõude olemasolul võimalik
    • keelata ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamine;
    • tingimuste soovitamise korral näha ette soovituse tagasivõtmine
    • Kohtule saab VÕS kohaselt nõude esitada ainult
    • Riigi Tarbijakaitseamet ja tarbijate/ettevõtjate huve esindav mittetulundusühing
    • Distantsmüügi korral kasutatakse eelkõige järgmisi meediavorme
    • Tarbijale tuleb enne lepingu sõlmimist õigeaegselt selgelt teatavaks teha
    • Lepingu subjektid VÕS §­d 63­75
    • Lepingu pooled
    • Isikute paljusus võlasuhtes
    • Võlgnike paljusus
    •  Osakohustusega 
    •  Solidaarse kohustuse 
    •  Ühisvõlgnikega 
    • Võlalusaldajate paljusus
    •  Iga osavõlausaldaja
    •  Solidaarvõlausaldajad
    •  Ühisvõlausaldajad 
    • Kolmas isik lepingulistes suhetes
    • Kohustuse täitmine
    • Lepinguliste kohustuste allikad 
    • Otsesed 
    • Kaudsed kohustused
    • Välistavad tingimused (VÕS § 31)
    • Lepingutingimuste muudatuste vormi kokkulepped. (VÕS § 11)
    • Lepinguliste kohustuste sisu
    • Lepingulise kohustuse olemusest tulenevalt jaotatakse kohustused (VÕS § 24)
    • Lepinguliste kohustuste liigid lähtudes täitmise esemest
    •  individuaalsed ­ 
    •  liigikohustused
    • Kohustuste nõuetekohase täitmise üldised tingimused 
    • Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud
    • Hinna määramine (VÕS § 28)
    • Tingimuste määramine
    • Mõistlikkuse põhimõte 
    • Tavad ja praktika
    • Kohustus on täidetud nõuetekohaselt kui see toimub
    • Kohustuse täitmine vastava võlgniku poolt vastavale kreeditorile
    • Kohustuse täitmine vastava esemega
    • Kohustuse täitmise aeg (VÕS § 82)
    • Kohustuse täitmise koht
    • Täitmine määratud viisil
    • Rahalise kohustuse täitmine (VÕS § 91­94)
    • Intress
    • Võlasuhte vormistamine täitmisel (VÕS §­d 95, 96)
    • Tagatise andmine ja kohustuse täitmise kinnitamine (VÕS § 98)
    • Lepingu täitmise takistused (VÕS §­d 119 ­126)
    • Nõude loovutamine
    • Kohustuse ülevõtmine
    • Lepingu ülevõtmine (VÕS § 179)
    • KOHUSTUSE RIKKUMINE 
    • Süü
    • ÕIGUSKAITSEVAHENDID KOHUSTUSE RIKKUMISE PUHUL
    •  Täitmisnõue ja täitmise parandamise nõue 
    •  Kahju hüvitamisele suunatud nõuded  
    • Kahju hüvitamise nõude esitamine  
    • Varaline kahju
    • Otsene varaline kahju
    • Saamata jäänud tulu
    • Mittevaraline kahju
    • Asja kahjustamine (VÕS § 132)
    • Kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamine (VÕS § 130)
    • Teise isiku surma põhjustamisega tekitatud kahju (VÕS § 129)
    • Muu varaline kahju
    • Taganemine (VÕS §­d 116­117, 188­194)
    •  Ülesütlemine
    •  Hinna alandamine (VÕS § 112)
    •  Viivis (VÕS § 113)
    • Võlaõiguslikud tagatised ehk kõrvalkohustused
    • Käendus
    • Garantii
    • Käsiraha
    • Leppetrahv
    • Kohustuste lõppemine
    • VÕLAÕIGUSE EROSA
    • VÕÕRANDAMISLEPINGUD
    • MÜÜGILEPING
    • Müügilepingu mõiste
    • Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. 
    • Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. 
    •  Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui
    •  asjal ei ole kokkulepitud omadusi;
    •  kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada;
    • VAHETUSLEPING
    • Vahetuslepingu mõiste
    • Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. 
    • KINKELEPING
    • Kinkelepingu mõiste
    • Kinkeleping sündimata lapse kasuks
    • Kinkelepingu vorm
    • KASUTUSLEPINGUD
    • ÜÜRILEPING
    • Üürilepingu mõiste
    • Elu­ ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata
    • Lepingupoolte õigused ja kohustused
    • Elu­ või äriruumi üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega. 
    • Kõrvalkulud
    • Üüri tõstmine tähtajatu üürilepingu puhul
    •  üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus;
    •  mis ajast üür suureneb;
    •  üüri tõstmise põhjendus ja arvestus;
    •  üüri tõstmise vaidlustamise kord. 
    • RENDILEPING
    • Rendilepingu mõiste
    • LIISINGULEPING
    • Liisingulepingu mõiste
    • Liisinguandja kohustused
    •  liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja;
    • Liisinguvõtja kohustused
    • TASUTA KASUTAMISE LEPING
    • Tasuta kasutamise lepingu mõiste
    • LAENULEPING
    • Laenulepingu   mõiste
    • Laenuintress
    • KÄSUNDUSLEPING
    • Käsunduslepingu mõiste
    • TÖÖVÕTULEPING
    • Töövõtulepingu mõiste
    • VEOLEPING
    • Kaubaveolepingu mõiste
    • Reisijaveoleping
    • Tellimusveoleping
    • TSIVIILKOHTUPIDAMINE
    • Reguleerib TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK 
    • Vastu võ
    • MENETLUSE ÜLDPÕHIMÕTTED 
    • Õigusemõistmine tsiviilasjades
    • Tsiviilkohtumenetluse ülesanne
    • Pädevad kohtud
    • Maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. 
    • Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. 
    • Kohtuniku taandumise kohustus
    • Kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama
    •  isiku, kes on tema otseliinis sugulane või muu lähedane isik;
    •  asjas, milles ta on üle kuulatud tunnistajana või arvamuse andnud eksperdina;
    •  kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. 
    • Kohtu töökeel
    • Asja kohtuliku arutamise avalikkus
    •  menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks;
    •  lapsendamissaladuse hoidmiseks;
    • Kohtuistungi kord
    • Menetlustoimingu   protokollimine
    • Toimik   tsiviilasjas
    • MENETLUSTÄHTAJAD 
    • , 523) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 
    • KOHTUALLUVUS
    • ÜLDINE KOHTUALLUVUS 
    • VALIKULINE KOHTUALLUVUS 
    • ERANDLIK KOHTUALLUVUS 
    • Kohtualluvus kinnisasja asukoha järgi
    • Kinnisasja asukoha järgi esitatakse hagi, mille esemeks on
    •  kinnisasja piiri kindlaksmääramine või kinnisasja jagamine;
    •  kinnisasja valduse kaitse;
    •  korteriomandist tulenev asjaõiguslik nõue;
    •  kinnisasja sundtäitmisega seotud nõue;
    • Abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on
    •  abielu lahutamine;
    •  abielu kehtetuks tunnistamine;
    •  abielu olemasolu või puudumise tuvastamine;
    •  ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue;
    •  abikaasa abielusuhtest tulenev muu nõue teise abikaasa vastu. 
    • KOHTUALLUVUSE KOKKULEPE 
    • Tsiviilasja hind
    • MENETLUSKULUD
    • Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 
    • Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 
    • Riigilõiv
    • Kassatsioonikautsjon
    • Asja läbivaatamise kulud on
    •  tunnistaja­, eksperdi­ ja tõlgikulud;
    •  dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud;
    •  vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud;
    •  menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud;
    •  väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud;
    •  tsiviilasja hinna määramise kulud. 
    • Kohtuvälised kulud on
    •  menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud;
    •  menetlusosaliste sõidukulud;
    •  menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek;
    •  kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud;
    •  menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud. 
    • Menetluskulude kandjad
    •  menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik;
    •  isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega;
    •  isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. 
    • Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 
    • MENETLUSOSALISED JA NENDE ESINDAJAD
    • Menetlusosalised
    •  hagimenetluses – pooled ja kolmas isik;
    •  hagita menetluses – avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. 
    • Menetlusosalise õigused
    •  tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju;
    •  teada asja arutava kohtu koosseisu;
    •  esitada taandusi ja taotlusi;
    •  esitada tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest;
    •  vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele;
    •  esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ning ekspertidele;
    •  saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju. 
    • Menetlusosalise kohustused
    • Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime
    • Tsiviilkohtumenetlusteovõime
    • Pooled
    • Menetlusõigusjärglus
    • KOLMANDAD ISIKUD 
    • Iseseisva nõudega kolmas isik
    • Iseseisva nõudeta kolmas isik
    • Lepinguline esindaja võib kohtus olla
    •  advokaat;
    •  prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes;
    •  hagi või muu avalduse esitamine;
    •  asja üleandmine vahekohtule;
    •  hagist loobumine;
    •  hagi õigeksvõtmine;
    •  hagi aluse või eseme muutmine;
    •  vastuhagi esitamine;
    •  osalemine iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi menetlemisel;
    •  kompromissi sõlmimine;
    •  volituse edasiandmine teisele isikule (edasivolitus);
    •  kohtulahendi peale kaebuse esitamine;
    •  esindamine hagi tagamisel ja täitemenetluses;
    •  hüvitatavate menetluskulude vastuvõtmine. 
    • Nõustaja
    • TÕENDID
    • Tõendi mõiste
    • Tunnistaja ütlused
    • Ütluste andmise  keeld
    • Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on hageja või kostja
    •  alanejal ja ülenejal sugulasel;
    •  võõras­ või kasuvanemal, võõras­ või kasulapsel;
    •  lapsendajal ja lapsendatul;
    • Juriidilise isiku puhul võib vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja. 
    • Dokumentaalse tõendi mõiste
    • Asitõendi mõiste
    • Vaatluse mõiste
    • Ekspertiisi   korraldamine   ja   eriteadmistega   isiku   arvamus
    • KOHTULAHEND
    • Kohtuotsus
    • Kohtuotsusega lõpeb menetlus selles kohtuastmes. 
    • Kohtuotsuse kuupäev on selle avalikult teatavakstegemise päev. 
    • Otsuse  tegemisel   lahendatavad  küsimused
    • Otsuse vormistamine
    •  otsuse teinud kohtu nimetus;
    •  otsuse teinud kohtuniku nimi;
    •  otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht;
    •  tsiviilasja number;
    •  hagi ese;
    •  menetlusosaliste nimed ja isiku­ või registrikoodid;
    •  viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses. 
    • KARISTUSÕIGUS
    • Karistusseadustiku   üldosa   kohaldamisala
    • Karistamise   alus
    • Süütegude   liigid
    • Kuritegude raskusastmed
    • Teo toimepanemise aeg
    • Tagajärje saabumise aega ei arvestata. 
    • SÜÜTEGU
    • Süüteokoosseisu   tunnused
    • Juriidilise isiku vastutus
    • Tahtlik tegu ja ettevaatamatu tegu
    • Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. 
    • Tahtlus
    • Ettevaatamatus
    • Teo toimepanija
    • Täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. 
    • Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. 
    • Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. 
    • Õigusvastane tegu
    • Hädakaitse
    • Hädaseisund
    • Süüpõhimõte
    • Süüdivus
    •  vaimuhaigusega;
    •  ajutise raske psüühikahäirega;
    •  nõrgamõistuslikkusega;
    •  nõdrameelsusega või
    •  muu raske psüühikahäirega. 
    • Juriidilise isiku süüvõime
    • KARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD
    • Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused
    • Rahaline karistus
    • Vangistus
    • Juriidilise isiku sundlõpetamine
    • Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused
    • Rahatrahv
    • Arest
    • Füüsilisele isikule süüteo eest kohaldatavad lisakaristused
    • Tegutsemiskeeld
    • Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine
    •  kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt;
    • Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine
    • Jahipidamis­ ja kalapüügiõiguse äravõtmine
    • Varaline karistus
    • Lisakaristuse tähtaeg
    • KARISTUSE KOHALDAMINE
    • Karistamise  alus
    • Karistust kergendavad asjaolud
    •  kahju vabatahtlik hüvitamine;
    •  süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul;
    •  süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt;
    •  süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel. 
    • Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka teisi loetlemata asjaolusid. 
    • Karistust raskendavad asjaolud
    •  omakasu või muu madal motiiv;
    •  süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades;
    •  süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal;
    •  süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades;
    •  süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil;
    •  raske tagajärje põhjustamine;
    •  süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks;
    •  süüteo toimepanemine grupi poolt;
    • Ammendav loetelu!
    • AEGUMINE
    • Süüteo aegumine
    •  kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest;
    •  viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. 
    • AMETIALASED SÜÜTEOD
    • Võimu kuritarvitamine
    • Ametiisiku mõiste
    • Ametiseisundi kuritarvitamine
    • Ametialane lohakus
    • Võimuliialdus
    • Pistise   võtmine
    • Altkäemaksu võtmine
    • Karistatavad on ka pistise ja altkäemaksu vahendamine ja andmine. 
    • MAJANDUSALASED SÜÜTEOD
    • Tegevusloata   ja   keelatud   majandustegevus
    • Maksejõuetuse põhjustamine
    • Maksude väärarvutus
    • KAUBANDUSTEGEVUSE SEADUS
    • Vastu võetud 11. veebruaril 2004. a
    • Seaduse reguleerimisala
    •  vallasasja pakkumine ja müük;
    •  vallasasja kasutusse andmine ja võtmine;
    •  vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimusel;
    •  ilu­ ja isikuteenuse pakkumine ja osutamine;
    •  toitlustamine;
    • Mõisted
    • Seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses
    •  kaup – müügiks pakutav või müüdav vallasasi;
    •  klient – tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi 
    • Kaubandustegevus
    • Kauplejale ja kaubanduse korraldajale esitatavad nõuded
    •  tagama tööks vajaliku ettevalmistusega personali olemasolu;
    •  tagama kaubale ja teenusele kehtestatud nõuete täitmise;
    •  tagama tõese ja nõuetele vastava teabe andmise müüdava kauba või teenuse kohta;
    •  tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse;
    •  tähistama end ärinime või nimega. 
    • Kauplejal on keelatud
    •  müüa kaupa, mille käitlemine on seadusega keelatud;
    • Kaubanduse korraldaja on kohustatud
    •  tagama käesoleva seaduse §­des 19 ja 20 sätestatud nõuete täitmise;
    • Müüjale esitatavad nõuded
    • Kaubale ja teenusele esitatavad nõuded
    • Kauba ja teenuse müügile esitatavad nõuded
    • Arveldamine
    • Kaubanduslik teave
    •  tegevuskoha tähistus;
    •  tegevuskohas teave kauplemisaja kohta. 
    • Kauba soodustingimustel müügist teavitamine
    •  müük on seotud kogu müüdava kauba või selle piiritletud osa lõpumüügiga;
    •  selline müük kestab piiritletud aja;
    •  selliselt müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast. 
    •  müük on seotud kaupleja poolt tavaliselt müüdava kauba müügiga;
    • Tegelemine kaubandustegevusega
    • Kauplus, kiosk ja rändkauplus
    • Kauplus
    • Kiosk
    • Rändkauplus 
    • Tänava­ ja turukaubandus
    • JÄRELEVALVE 
    • Järelevalve teostajad
    •  Tarbijakaitseamet;
    •  Tervisekaitseinspektsioon;
    •  politseiprefektuur;
    •  valla­ või linnavalitsus. 
    • Järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused
    •  kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata;
    •  teostada kauba saatedokumendi võetus;
    •  teha ettekirjutus;
    •  kohustada kauplejat teavitama avalikkust kauba või teenusega seotud ohtudest;
    • Kauba või teenuse müük selleks mitteettenähtud kohas
    •  trahviühikut. 
    • Müügipiletita tegutsemine
    • Nõuetele mittevastava kauba või teenuse müük
    • TARBIJAKAITSE
    • Tarbija põhiõigused on: 
    • TARBIJA ÕIGUSTE TAGAMINE 
    • Müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused
    • Keelud ja piirangud
    • TARBIJAKAITSE KORRALDUS 
    • Tarbijaühingud ja ­liidud
    • Valla­ ja linnavolikogu tarbijakaitsealane tegevus
    • Riiklik tarbijakaitse
    • Tarbijakaitsealased riikliku järelevalve volitused on: 
    •  Tarbijakaitseametil; 
    • KAUPLEMINE KAUPLEMISLOA ALUSEL
    • Tegutsemiskoht
    • Kauplemisloa väljastaja
    • Kauplemisloa väljastamisest keeldutakse
    •  nõuetekohase taotluse esitamata jätmise või riigilõivu tasumata jätmise korral;
    •  kirjaliku nõusoleku esitamata jätmise korral, kui selle esitamine on ette nähtud;
    •  valeandmete esitamise korral;
    •  muul õigusaktis ettenähtud juhul. 
    • VASTUTUS
    • Ettekirjutused tarbijakaitseseaduse rikkumise korral
    • AUTORIÕIGUS
    • Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded
    • Autoriõigusaktid
    • Autoriõiguse seaduse kehtivus
    • AUTORIÕIGUSEGA KAITSTAVAD TEOSED 
    • Teosed, millele tekib autoriõigus
    • Teosed, millele tekib autoriõigus, on
    •  ilukirjandus­, publitsistika­, poliitika­, haridusalased jms kirjalikud teosed;
    •  stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod;
    •  draama­ ja muusikalised draamateosed;
    •  muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita;
    •  koreograafiateosed ja pantomiimid;
    •  audiovisuaalsed teosed;
    •  maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid;
    •  lavastused ja lavakujunduslikud teosed;
    •  skulptuuriteosed;
    •  tarbekunstiteosed;
    •  disaini­ ja moekunstiteosed;
    •  õigusaktide projektid;
    •  standardid ja standardite kavandid;
    •  arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms;
    •  teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid)
    • Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele seadust ei kohaldata
    • Seadust ei kohaldata
    •  rahvaloominguteostele;
    •  kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
    •  päevauudistele;
    •  faktidele ja andmetele;
    • Autoriõiguse tekkemoment
    • Autoriõiguse sisu
    • Pärija õigused
    • Autoriõiguse kehtivuse tähtaeg
    • Teose kasutamine teiste isikute poolt
    • Autorilepingu mõiste
    • Autorilepingu sisu
    • PATENT
    • Patendiseadus
    • Leiutise objektiks
    • Leiutise objekt ei ole muu hulgas: 
    •  majandus­ ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod; 
    •  rajatise, hoone ja maa­ala projekt ning skeem; 
    •  tingmärk; 
    •  arvutialgoritm ja ­programm; 
    •  disainilahendus; 
    •  info lihtne esitamine; 
    •  taimesort ja loomatõug; 
    •  mikrolülituse topoloogia. 
    • Mittepatenditavad leiutised. 
    • Leiutiste klassifikatsioon
    • Patentsuse kriteeriumid
    • Õigus taotleda patenti
    • Patenditaotluses peavad sisalduma järgmised dokumendid
    •  ühe­ või mitmepunktiline patendinõudlus;
    •  leiutise olemuse lühikokkuvõte. 
    • Riiklikku patendiregistrit
    • Patendikiri
    • Litsents. 

    Teemad

    • hüpotees
    • dispositsioon
    • sanktsioon
    • Kui ………, siis ………, muidu ……… 
    • Asjaõigusseadus   sätestab   asjaõigused,   nende   sisu,   tekkimise   ja   lõppemise   ning   on 
    • aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. 
    • Avalik­õiguslikule juriidilisele isikule 
    • kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib  
    • omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse. 
    • Seda põhimõtet ei kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud  
    • asja suhtes. 
    • Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma 
    • majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik,  
    • asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele leitud asi üle anti, loetakse leidjaks. 
    • Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta 
    • kinnisasja   omaniku   ja   õigustatud   isiku   kokkuleppega.   Kokkulepe   kantakse   kinnistusraamatusse   asjaõigusena, 
    • eelkõige servituudina. Avalik­õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ainult seaduses sätestatud 
    • juhtudel. Kitsenduste muutmine või lõpetamine kehtib kinnistusraamatusse kandmata.Kohtuotsuse või tehinguga  
    • seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on 
    • kinnistusraamatusse kantud. 
    • pacta   sunt   servanda
    • Hea   tahte   ja   ausa   kauplemise   põhimõtted   esinevad   reeglina   kõigis   õigussüsteemides   kas   seadusesättena   või 
    • kaudselt üldprintsiibina. TsÜS § 108 paneb pooltele kohustuse tsiviilõiguste realiseerimisel ja kohustuste täitmisel 
    • käituda heas usus. See printsiip laieneb ka lepingueelsetele läbirääkimistele ning lepingu sõlmimisele ja täitmisele
    • Pooled on kaubanduslikes tehingutes kohustatud järgima iga tava, milles nad on kokku leppinud ja iga praktikat, mille 
    • nad omavahelistes suhetes on kehtestanud. Praktika siduvuse jaoks on vajalik pikaajaline kestvus või korduvus  
    • vähemalt 3 korda)
    • Kõik lepingud, mille vormis ei ole seadusega kehtestatud teisi nõudeid võivad olla sõlmitud suuliselt. Lepingud  
    • peavad olema sõlmitud kirjalikult kui 1) seadus nõuab kirjalikku vormi (nt vara kuulub registreerimisele vastavas 
    • registris) 2) pooled on selles kokku leppinud. VÕS § 13 kohaselt lepingu muutmisel või lõpetamisel ei pea sama  
    • vormi järgima. Kui mõlemad pooled oma käitumisega lepingu muutmist aktsepteerivad, siis loetakse, et leping on 
    • muudetud
    •  
    • Tüüptingimustega lepingute sõlmimisel kohaldatakse lepingute sõlmimise üldsätteid. Tüüptingimus võib sisalduda 
    • lepingudokumendis või olla eraldiseisvaks lepingu osaks
    • VÕS­s on põhjalikult määratletud ka tüüptingimuse tühisuse alused. Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu teist  
    • poolt ebamõistlikult kahjustab. Eelkõige, kui puudub lepingus õiguste ja kohustuste tasakaal või kui tüüptingimus ei  
    • vasta headele kommetele. Tüüptingimusi ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhieset 
    • või hinna vahekorda selle eest saadavate kaupade või teenuste väärtusega. St lepingu hind ja objekt on alati õiglane
    • Mõned lepingutingimused on ebaõiglased, sest 1) nad suurendavad ilma mõistliku põhjenduseta tarbija kohustusi 2)  
    • on kõlvatud põhjusel, et nad piiravad teatavaid tarbija õigusi. 3) Kuid leping võib olla ebaõiglane ka seetõttu, et seal  
    • puuduvad teatud kindlust tagavad sätted. 
    • Kohtul on vastava nõude olemasolul võimalik
    • keelata ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamine;
    • tingimuste soovitamise korral näha ette soovituse tagasivõtmine
    • Kui tüüptingimusi kasutati või soovitati kasutamiseks kutse­ või majandustegevuse käigus, puudub kohtul nende 
    • ebaõigluse hindamise õigus
    • Kohtule saab VÕS kohaselt nõude esitada ainult
    • Sidevahendite abil sõlmitud lepingud. VÕS §­d 52­62 
    • Seetõttu, et subjektid ei ole füüsilises kontaktis ­ kasutatakse sidevahendeid. Sidevahend peab andma võimaluse nii  
    • akseptiks kui ka oferdiks
    • Distantsmüügi korral kasutatakse eelkõige järgmisi meediavorme
    • Adresseeritud või adresseerimata trükitud materjalid
    • Postimüük kirjalike kataloogide abil
    • Telefonimüük
    • Televisioon
    • Videofon
    • Internetimüük
    • Müügi   tõhustamiseks   erinevate   vahendite   kombinatsioone.   Distantslepinguks   loetakse   igasugust   kaupade   ja  
    • teenustega seonduvat lepingu pakkuja ja tarbija vahel, mis on sõlmitud pakkuja poolt organiseeritud distantsmüügi  
    • või  teenindussüsteemi  raames  ning  kus  kasutatakse  enne  lepingu  sõlmimist  pakkumiste  tegemiseks  ja  lepingu  
    • sõlmimiseks ühte või mitut kommunikatsioonivahendit. Distantslepingu puhul võib tarbijatele teha pakkumisi üksnes 
    • siis, kui ta seda lubab
    • Tarbijale tuleb enne lepingu sõlmimist õigeaegselt selgelt teatavaks teha
    • pakkuja andmed;
    • vallasasja või teenuse põhitunnused
    • hind ja veokulud
    • tasumise kord
    • tähtaeg, mille jooksul pakkumine on kehtiv 
    • Tarbijale on jäetud õigus lepingust taganeda 7 päeva jooksul ilma taganemise põhjust avaldamata ja leppetrahvi  
    • maksmata. Taganemisõiguse teostamise tähtaeg algab kaupade puhul nende kättesaamise päevast ning teenuste  
    • puhul lepingu sõlmimise päevast või päevast mil saadi kirjalik kinnitus
    • Võlgnike paljusus
    •  Osakohustusega 
    •  Solidaarse kohustuse 
    •  Ühisvõlgnikega 
    • Võlalusaldajate paljusus
    •  Iga osavõlausaldaja
    •  Solidaarvõlausaldajad
    •  Ühisvõlausaldajad 
    • Kolmas isik võib kohustuse täita võlgniku nõusolekust sõltumata, kas osaliselt või täielikult. Kolmanda isiku poolt  
    • täitmisega vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Tagasinõuet kolmandal isikul põhivõlgniku suhtes reeglina ei teki. 
    • Otseselt   lepingutingimuste   fikseerimine   tähendab   nende   sõnastamist   kirjalikult   lepingus   või   suuliselt   saavutatud  
    • kokkuleppes.   Otsesed   kohustused   võivad   olla   ka   sätestatud   seaduses.   Otsesed   kohustused   võivad   olla  
    • põhikohustused, mis määravad ära ka võlasuhte olemuse. Põhikohustuste kõrval võivad lepingus olla kokku lepitud  
    • ka kõrvalkohustustes, mille ülesanne on kas põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Need on 
    • kohustused, mis on suunatud soorituse tagajärje saavutamisele ja täiendavad põhikohustusi. 
    • Lepingulise kohustuse olemusest tulenevalt jaotatakse kohustused (VÕS § 24)
    • Lepinguliste kohustuste liigid lähtudes täitmise esemest
    •  individuaalsed ­ 
    •  liigikohustused
    • Vastavalt § 7 loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt 
    • mõistlikuks.  
    • Kohustus on täidetud nõuetekohaselt kui see toimub
    •  Täitmisnõue ja täitmise parandamise nõue 
    •  Kahju hüvitamisele suunatud nõuded  
    • Kahju hüvitamise viis ja eesmärk ning kahjunõude sisu
    •  Ülesütlemine
    • erandina võrreldes 
    • korralise ülesütlemisega)
    •  Hinna alandamine (VÕS § 112)
    •  Viivis (VÕS § 113)
    • force majore
    • tarbija
    • teenus
    • register
    •  Kaup ja teenus peavad olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija tervisele, elule, varale ja keskkonnale ning  
    • tarbija poolt tavaliselt eeldatavate tarbimisomadustega, kusjuures peavad olema täidetud kõik teised antud kaubale  
    • või teenusele kehtivad kohustuslikud nõuded. 
    •  Kasutatud kaupa ja puudustega kaupa või teenust on lubatud müüa kehtestatud korras ja tingimusel, et kauba või  
    • teenuse vastavatest omadustest on tarbijat eelnevalt teavitatud. 
    •  Tarbijakaitseametil; 
    •  Ravimiametil ­ ravimite valmistamise, levitamise, hulgimüügi ning apteegist väljastamise ja reklaamimise 
    • järelevalve alal; 
    •  Tervisekaitseinspektsioonil ­ tehniliste eeskirjadega sätestatud või õigusaktidega kohustuslikuks muudetud 
    • standardite ja nendega võrdsustatud dokumentide tervisekaitsealaste nõuete täitmise järelevalve alal; 
    •  Veterinaar­ ja Toiduametil ­ toidu kvaliteedi ja ohutuse kohustuslike nõuete täitmise järelevalve alal; 
    •  Taimetoodangu Inspektsioonil ­ söödaseaduses kehtestatud nõuete täitmise järelevalve alal;
    •  Politseiametil ­ võltsitud kauba käibe tõkestamise, samuti kauplemise nõuete, turul ja tänaval kauplemise 
    • eeskirjade ning taksoteeninduse eeskirjade täitmise järelevalve alal; 
    •  maakonnaarstil ­ ebaseadusliku arstimise, ravivahendite kasutamise ja nende reklaamimise ning riikliku litsentsi 
    • kohase ravitegevuse järelevalve alal; 
    • Kauplemisloa väljastamisest keeldumine
    • Kauplemisloa väljastamisest keeldutakse
    •  nõuetekohase taotluse esitamata jätmise või riigilõivu tasumata jätmise korral;
    •  kirjaliku nõusoleku esitamata jätmise korral, kui selle esitamine on ette nähtud;
    •  valeandmete esitamise korral;
    •  kui kaup või teenus, tegutsemiskoht või sealsed tingimused, müügivorm või muu kavandatava tegevusega 
    • seonduv on ilmses vastuolus õigusaktis sätestatuga;
    •  kui tegutsemine taotluses märgitud tegutsemiskohas või kauplemisajal, samuti kauplemine taotluses märgitud 
    • kauba või teenusega võib põhjendatult kahjustada tegutsemiskoha vahetus läheduses elavate inimeste huve;
    •  kui taotleja varasem kauplemisluba, mis oli väljastatud kauplemiseks samas tegutsemiskohas, on tunnistatud 
    • kehtetuks ja sellekohase otsuse jõustumisest on möödunud vähem kui kuus kuud;
    •  muul õigusaktis ettenähtud juhul. 
    • Teosed, millele tekib autoriõigus, on
    •  ilukirjandus­, publitsistika­, poliitika­, haridusalased jms kirjalikud teosed;
    •  teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö 
    • aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms);
    •  arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes 
    • väljendusvormile;
    •  kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised 
    • teosed);
    •  stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod;
    •  draama­ ja muusikalised draamateosed;
    •  muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita;
    •  koreograafiateosed ja pantomiimid;
    •  audiovisuaalsed teosed;
    •  maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid;
    •  lavastused ja lavakujunduslikud teosed;
    •  skulptuuriteosed;
    •  arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu 
    • lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), 
    • arhitektuuri­ ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja 
    • kompleksid;
    •  tarbekunstiteosed;
    •  disaini­ ja moekunstiteosed;
    •  fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid;
    •  kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid);
    •  õigusaktide projektid;
    •  standardid ja standardite kavandid;
    •  arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms;
    •  tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu 
    • töötlus;
    •  teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid)
    • Seadust ei kohaldata
    •  ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, 
    • printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul 
    • viisil väljendatud teoses;
    •  rahvaloominguteostele;
    •  õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning 
    • nende ametlikele tõlgetele;
    •  kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
    •  riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne);
    •  päevauudistele;
    •  faktidele ja andmetele;
    •  ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese 
    • aluseks olevad ideed ja põhimõtted
    • Teose autorsuse, autori nime, autori au ja väärikuse ning teose pealkirja tähtajatu kaitse
    • Patendiga võib kaitsta mis tahes tehnikavaldkonna leiutisi, kui need vastavad käesoleva Patendiseaduses sätestatud 
    • patentsuse kriteeriumidele ega ole sätestatu järgi mittepatenditavad. 
    •  avastus, sealhulgas inimkeha kujunemise või arengu või inimgeeni järjestuse või selle osa kirjeldus, teadusteooria 
    • ja matemaatiline meetod; 
    •  majandus­ ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod; 
    •  rajatise, hoone ja maa­ala projekt ning skeem; 
    •  tingmärk; 
    •  arvutialgoritm ja ­programm; 
    •  disainilahendus; 
    •  info lihtne esitamine; 
    •  taimesort ja loomatõug; 
    •  mikrolülituse topoloogia. 
    • Patendiga ei kaitsta
    • Patenditaotluses peavad sisalduma järgmised dokumendid
    •  patendi saamise avaldus, milles peavad olema esitatud patendi saamise soov, patenditaotleja ja autori andmed 
    • ning leiutise nimetus;
    •  leiutiskirjeldus, milles leiutise olemus peab olema avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib 
    • leiutise teostada;
    •  ühe­ või mitmepunktiline patendinõudlus;
    •  joonis või muu illustreeriv materjal (joonis), millele viidatakse leiutiskirjelduses või patendinõudluses;
    •  leiutise olemuse lühikokkuvõte. 
    •  all mõistetakse Patendiseaduses 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud 
    • patendikoostöölepingu alusel esitatud rahvusvahelist taotlust. Patendiamet on vastuvõtvaks ametiks Eesti kodanike 
    • või Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omavate isikute rahvusvahelistele patenditaotlustele. 
    • Patendiomanik (litsentsiandja) võib patendiomaniku õigused anda kirjaliku litsentsilepinguga 
    • litsentsiga) osaliselt või täielikult ühe või mitme isiku (litsentsiaadi) kasutusse. 

    Kommentaarid (14)

    liinalerg profiilipilt
    liinalerg: See on õigem Õiguse entsüklopeedia kui Äriõiguse konspekt (viimasest eriti juttu polegi)
    05:58 10-02-2014
    al0134 profiilipilt
    al0134: hea materjal eksamiks õppimisel, eksamil kasutamiseks :D
    14:40 25-08-2009
    hairmousse99 profiilipilt
    hairmousse99: äriõiguse kohta siin küll midagi kirjas ei olnud ju..
    22:02 29-04-2010


    Sarnased materjalid

    47
    docx
    Äriõiguse konspekt
    180
    docx
    ASJAÕIGUSE konspekt
    56
    doc
    Tsiviiliguse konspekt
    114
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa konspekt
    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt
    58
    doc
    Riigiõigus konspekt
    59
    doc
    Riigiõigus konspekt
    55
    doc
    Riigiõigus konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !