10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristinpedosk
Õppematerjali autor
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja
*Alternatiivsed teabeallikad *Seaduste ülimuslikkus *Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest *Tsiviilkontroll relvajõudude üle *Konkurents võimu nimel *Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim *Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Olulisem: kõik peavad olema õiglased ja ei tohi petta teisi. Vähem oluline: valija ise otsustab, keda ta valib, poliitik ei saa sundida. 5. Milline on hariduse ja massimeedia roll ühiskonna demokratiseerumisel? - Haritud inimesed said läbi massimeedia teisi rahvaid mõjutada. Viia see suuremate hulkadeni, mõjutada nende vaateid ja arusaamist võimust ja poliitikast. 6. Mis on siirdeühiskond? Too näiteid. Kas üleminek toimub pigem reformide või revolutsiooni abil? - Ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (Eesti iseseisvuse taastamine)
1.1. Sotsioloogia. Ühiskond Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Sotsioloogiaga tegelevad sotsioloogid, kelle eesmärk on koguda teavet ja kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete,
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. Klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke ja paks riik. Ühishüved. - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted. Kolmas sektor: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged (sotsiaalriik)
Ühe suurema osa inimese igapäevasest tööst tegid ära masinad. Kaasnes linnastumine. Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kõrgtehnoloogia kasutamine ja vajatakse rohkem haritud spetsialiste. Info- ehk teadmusühiskond majandustegevus tugineb teadusuuringutele. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riiklik vorm, mille eesmärk on tagada jätkusuutliku ühiskonna poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik ei mõjuta turumajandust, kuid see-eest peab ta vähendama ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Samuti peab tagama inimeste loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdsed võimalused võtta osa Eesti arengust, mis tagaks nii meie rahva heaolu, turvalise tuleviku kui ka riigi väärika koha teiste riikide seas. 4. Riigivõim Riik ja selle tunnused: Riik sisemiselt korrastatud organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel
POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND tekkis tootmispõhise ühiskonnakorralduse üleminekul teenustepõhiseks. INFOÜHISKOND on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. TEADMUSÜHISKOND (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele. SIIRDEÜHISKOND ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega. HEAOLUÜHISKOND on ühiskond, kus on saavutatud kõrge elatustase ja kodanike sotsiaalne turvalisus. ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Looduskeskkonna jätkusuutlikkus probleem: kliima soojenemine, vihmametsade hävimine, liigilise mitmekesisuse vähenemine, kõrbestumine, veepuudus, reostus, saastus
*Rahvuslikud *Ideoloogilised KODUNE TÖÖ Uuri kodus välja vanemate, vanavanemate amet ja elupaik. ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. st kollektiivsel identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja eesmärkidele tuginevat ühistunnetust. riik-võimu- ja valitsusasutuste süsmum, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil.. ERINEVAD ÜHISKONNAMUDELID 1.agraar- ehk põllumajandusühiskond: *kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. *vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. *keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. *Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast *agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere 2
Ideoloogia- kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist. Ideoloogiad on filosoofilise või propagandistliku suunaga. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infrastruktuur e taristu - põhilised füüsilised organisatsatsioonilised struktuurid, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks. Võib tähendada ka majanduse toimimisks vajalikke teenuseid ja asutusi.(õhutransport, lenuväljad) Institutsioon - ühiskondlikku mõju omav asutus või organisatasioon Kolmas (mittetulundus) sektor- osa majandusest, kuhu kuuluvad mitteriiklikud organisatsioonid ja mittetulundusühingud. Konföderatsioon- Riikide liit. Välis-, kaitse- ja majanduspoliitika realiseerimiseks. Nt: Euroopa liit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid