1. я ми palju", де "kus", куди "kuhu", звiдки "kust",к 2. ти ви оли "millal", який "milline", котрий "kumb", 3. вiн, вона,воно вони який, що за "missugune". Grammatika 6 • Ukraina nimede eesti keeles kirjutamiseks kasutatakse spetsiaalset ukraina-eesti tähetabelit, mille on 1975. aastal kinnitanud õigekeelsuskomisjon ja mida viimati muudeti 2009. aastal. Ingliskeelsetes tekstides esinevaid ukraina nimesid saab EKI nõuandel teisendada eesti transkriptsiooni vastavate asenduste abil. Ukraina tähestiku eesti transkriptsiooni vaata ukraina tähestiku tabelist ülalpool. Eesti transkriptsioon 7
EESTI KIRJAKEELE ARENG Esimesed eestikeelsed kirjapandud laused pärinevad 13. sajandist. Liivimaa Henriku Kroonika. ,,Laula, laula, pappi!" Kõik esimesed tekstid olid vaimuliku sisuga. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525 aastal, mis pole säilinud. Järgmine 10 aastat hiljem ehk 1535. Wandradt Koelli katekismus. Wandrat Koelli katekismus: Anti välja Wittenbergis. Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel. Esimene õpetajate seminar. Mille asutas B. G. Forselius. Põhjuseks oli maarahva lugema õpetamine. Forselius lõi esimese järjekindla eesti kirjaviisi nn vana kirjaviisi. Vana kirjaviis muutus üldiseks 18. sajandi algul. Eduard Ahren...
Lõhe kirjakeele normingute ja tegeliku keelekasutuse vahel. o Õppimine seetõttu raske, o sest erinevus suur inimeste loomulikust keelesuhtlusest. 1960 Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon (VÕK), viimaks kirjakeele normingud tegeliku keelekasutusega vastavusse esimene koosseis * tulemusteni ei jõudnud *töö soikus 10 a pärast keeleküsimused taas aktuaalsed 1972 uus õigekeelsuskomisjon, ülesandega * valida ja kinnitada 1976.a sõnaraamatusse sobivad keelendid hakati rõhutama keelekorralduse soovituslikkust, lubama paralleelvorme (de- ja i-mitmus) 1976 ÕS – omas ajas pöördelise tähtsusega 1979 VÕKi kolmas koosseis * keelenormide õpetamine koolis, lihtsustamise vajadus Siit: tegeliku keelekasutuse jälgimine + normingute reeglipärastamine
aktid • norm võetakse üle mõnelt teiselt rühmalt või mõnest muust välisest allikast > – KEEL (mõjutused, mood), – KÄITUMINE (mõjutused, mood), – ÕIGUSVAAKUM: JOKK, – ÕIGUS: nt Eesti < N. Liit, Euroopa Liit Sotsiaalse normi kujunemine (2) • juht, ekspertrühm või rühma usaldusväärne liige teeb sõnalise avalduse, milline käitumine on soovitatav või ebasoovitatav > – KEEL: keelekorraldusorganid (vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu Emakeele Seltsi keeletoimkond, eriala terminikomisjon) – KÄITUMINE, nt president („isalik“), asjatundja (teadja, autoriteet) – ÕIGUS > riigikohus (siduv), õiguskantsler (suunav) • kui teatud olukord ilmneb esmakordselt, võidakse selles olukorras aset leidnud käitumine võtta omaks JA/VÕI muuta normiks. Esmasündmus = etalon ("eelmisel korral tegime nii") > – KEEL: uuest ainest rääkimine (juhukeelend) > levik > norm – KÄITUMINE: sotsialiseerumine,
EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE EESTI KEELE MURDED 1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud? Eestlased on praegusel asualal elanud üle 5000 aasta. 2. Kui vana on eesti keel? Eesti keel on umbes 2000 aastat vana. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Eesti keel tekkis umbes 2000, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Loomulikult ei toimunud eesti keele eraldumine teistest läänemeresoome keeltest äkki, vaid pikaajalise keelemuutumise tulemusel. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret? Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisaks keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. 5. Milline on olnud eesti keele kõnelejate arv erinevatel sajanditel? 17. sajandil 20% ei rääkinud üldse eesti keelt st. eesti keele rääkijaid oli umbes 80%. 20. sajandi sõjad ja muutunud rahvastiku taastootmistüüp on kahandanud eesti keele kõnelejate arvu. 6. Millised kee...
EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE EESTI KEELE MURDED 1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud? Arheoloogiliste andmete järgi üle 5000 aasta. Geneetika uurimustulemuste järgi üle 10 000 aasta (kohe pärast jääaja lõppu) 2. Kui vana on eesti keel? Umbes sama vana kui meie ajaarvamine. Tekkis ~2000 a tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Pikaajalise keelemuutumise tagajärjel. Alguses oli erinevusi vähe, kuid aja jooksul tekkis erinevusi aina juurde. Tagajärjeks ei saanud Soome lahe lõunakaldal elavad soome- ugrilased enam põhjakaldal elavate hõimukaaslaste keelest aru. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret? Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisakas keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. Kui kõnelejad teineteisest enam vastastikku aru ei saa, siis on tegu eri keeltega....
Peep Nemvalts, Mati Hint, Krista Kerge, Martin Ehala ja Helle Metslang. Fonoloogiat ja foneetikat uurivad Mati Hint ja Mart Rannut, tekstilingvistikat Krista Kerge ja Katrin Aava, nimeuurimist Annika Hussar ning fraseoloogiat Katre Õim. Tegevusvaldkondi. Keelekorraldus Valter Tauli ,,Keelekorralduse alused" (nii inglis- kui eestikeelsena ilmus Rootsis 1968). Rahvusvaheliselt tuntud teooria. Henn Saari, Tiiu Erelt, Rein Kull. Vaidlused olnud alati. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu: Emakeele Seltsi keeletoimkond. ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab". T. Erelt ,,Eesti keele ortograafia" M. Erelt jt ,,Eesti keele käsiraamat" 2002 Tiiu Erelt ,,Eesti keelekorraldus" Ilmumas Raimo Raagi raamat eesti keelekorraldusest 19. -21. sajandil. Oskuskeelekorraldus: Tiiu Erelt ,,Eesti oskuskeel" 1982, ,,Terminiõpetus" 2007 Arvi Tavast arvutiterminoloogia, oskuskeele teooria Oskussõnastikud, ülevaated Keeles ja Kirjanduses 5 aasta kaupa. ,,Õiguskeel"
vahel. 22. Keelekorralduskogud (toimkonnad, komisjonid). · 1920.-1930. aastatel Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond (otsused ajakirjas Eesti Kirjandus, Eesti Keel) · Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse soovitused · 1940.-1950. aastatel: o Keele ja Kirjanduse Instituudi sõnaraamatute sektor o Riikliku Kirjastuse keeletoimkond Keelekomisjonid 1960ndatest alates · 1960 vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK) o I koosseis 1960-1965 üksikud morfoloogiaotsused; probl: kreeka nimed o [1969-1972 Emakeele Seltsi keeletoimkond: uute sõnade võistlus, keelesoovitused jm] o II koosseis 1972-1978 morfoloogiaotsused, kohanime täiendosa, murdenimetused, mitme keele nimede praktilise transkriptsiooni reeglid Keelekomisjonid 1970-1990
ökonoomus, esteetika) lõi aluse keelekorralduse teooriale. Henn Saari ,,Kirjakeele saatus I. Vaade sajandile" (1979); ,,Eesti terminoloogia põhimõtete analüüs" (1982) J. V. Veski: range normimine Rein Kull ja Tiiu Erelt: kellelgi pole õigust määrata teise inimese keelekasutust, asjatundjad võivad vaid soovitada, reklaamida, kaitsta, õpetada keelekorraldusse aspektist soovitatavat keelekasutust. 1970.aastate lõpus uus vabariiklik õigekeelsuskomisjon: keelenormide õpetamine koolis Keelekorraldustöö on näha õigekeelsussõnaraamatutes ja keelekäsiraamatutes. Sõnaraamatute reeglistav ja ühtlustav mõju eesti kirjakeelele algas 1918.a, kui ilmus ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat". Järgmisena ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" (1925-1937). 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" ,,Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999", ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006" ,,Eesti keele grammatika I. Häälikuõpetus ja ortograafia". 1968 J
Võetakse arvesse olemasolevat keelt, traditsioone, sotsiaalseid tegureid jm. Väga palju vaieldi selle üle, et kas kes ja kui palju peaks üldse keelekasutust normima ja kas on hea kui õpetatakse ,,õigeid" vorme ehk siis neid, mida tolleaegses sõnaraamatus polnud. Peale II MS oli see väga range. ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" ja ,,Õigekeelsuse sõnaraamat" olid rangete normidega ega arvestanud kuigi palju tegelikku keelekasutust ja keele muutumist. 1960 moodustati vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK), sest kui tekkis ajakiri Keel ja Kirjandus tekkis ka kohe poleemika õigekeelsusreeglite ja normide üle. VÕK eesotsas noorte teadlastega rõhutas, et keelelgi pole õigus kommenteerida teise inimese keelekasutust. Selle tundumad esindajad on Rein Kull ja Tiiu Erelt. 1979 olid keelekorraldusküsimused väga aktuaalsed ja kokku pandi uus vabariiklik õigekeelsuskomisjoni koosseis, kelle ülesandeks oli õigekeelsussõnaraamatu järelkontroll.
Viimastes õigekeelsussõnaraamatutes on kohanimevalimiku ees märkus: ,,Rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (lati- nisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu." See annab keeletarvitajale kindlustunde: kui kasutada nime originaalkujul, on see igal juhul õige. 1983. a tegi vabariiklik õigekeelsuskomisjon otsuse ladinakirjaliste (või omaladinaga) maade ja nende pealinnade nimede kirjutamise kohta. Eestikeelseid ja mugandnimesid jäeti alles võimalikult vähe, eelkõige: 1. ia-liitelised riiginimed, nagu Albaania, Austraalia, Austria, Belgia, Boliivia, Brasiilia, Bulgaaria, Etioopia, Hispaania, Indoneesia, Itaalia, Libeeria, Malaisia, Nigeeria, Sambia, Somaalia, Tansaania;
Seega mugandati nimesid ka üksnes kuulumise tõttu ühte nimetatud rühma, nt San Mariino, Slesvig- Holstein 'Schleswig-Holstein', Reikjavik 'Reykjavk', Pretooria 'Pretoria', Amasoonas 'Amazonas'. 1960. aastatel kritiseeriti eriti rühmapõhist mugandamist (Mati Hint) ja taotleti nimekirjutuses suuremat originaalilähedust. Esitati soov kirjutada ka NSV Liidu rahvaste nimesid nende lähtekujul, mitte vene keele vahendusel. 1970. aastate keskpaigas võttis õigekeelsuskomisjon Tiiu Erelti algatusel vastu ukraina, valgevene, Kaukaasia ja Kesk-Aasia keelte nimede transkriptsioonijuhised. 1976. a ÕS loobus paljudest taunitud muganditest ja esitas reegli, et rahvuslikud nimekujud ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohane transkriptsioon võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei ole eksimus eesti õigekeelsuse vastu. 1950.60. aastate mugandamisihaluse kõrvaldas lõplikult õigekeelsuskomisjoni 1983