✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused!Luuletus.ee
1
Äriseadustiku järgselt on nõukogu pädevuses ettevõtte tegevuse planeerimine, ettevõtte juhtimise korraldamine ning järelvalve teostamine ettevõtte juhatuse tegevuse üle
Äriseadustikus on sätestatud a) füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi (§ 8), b) äriühingu ärinimi (§ 9), c) ärinime võõrandamine (§ 10), d) ärinime eristatavus ja valiku piirangud (§-d 11–12), e) nime kasutamine ärinimes (§ 13), f) välismaa äriühingu filiaali ärinimi (§ 14), g) ärinime kasutamine ja kaitse (§ 15).
Äriseadus on peamine seadus 1. Sept 1995. on määratletud 4 liiki äriühinguid: a.i. Täisühing – äriseadustiku pg 79. see on niisugune äriühing, kus on vähemalt 2 täisosanikku, kes vastutavad solidaarselt täisühingu kohustuste eest.
Äriseadustikus – ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing.
Äriseadustikus on § 119, 216, 379. Siin on nende äriühingute puhul need õigustatud isikud osanikud ja aktsionärid ja põhiline küsimus on see, kuidas nende vahel jaotada.
Äriseadustik on mitmeti vaadeldav ja iga inimene saab sellest omamoodi aru. Kuid minu vaatepunktist on äriseadustik õiglane ning sellega käib ka kaasas ebaõiglus.
Äriseadustiku kohaselt on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning nende osutamine on talle püsivaks tegevuseks.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
