ajamomendil. Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sammult laienemine. See jaguneb: 1. Lähilevi levised jäävad olemasoleva koosluse piiridesse; 2. Kauglevi osa leviseid kantakse kooslusest välja; see võimaldab geneetilise informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning uute kasvukohtade hõivamist. Levimisviisid: 1. Autohooria ehk iselevi; 2. Barohooria ehk raskuslevi; 3. Anemohooria ehk tuullevi; 4. Hüdrohooria ehk veelevi ja 5. Zoohooria ehk loomlevi. Liigitekke moodused: 1. Järkjärguline järk-järguline, väga aeglane populatsiooni teisenemine samal alal, mille tagajärjel lähteliik asendub väga pika aja jooksul uue liigiga; 2. Aeglane sümpatriline populatsioonide eristumine kaheks või enamaks liigiks ning nende isoleerituse süvenemine, mis viib ökoloogiliste rasside kujunemiseni ning nende täieliku eraldumiseni; 3. Populatsioonide allopatriline eristumine ruumilise eristumise korral lähteliik
alused ning õiepõhi. Rüüsvili. ÕUN, PIHLAKAS, VIIRPUU Liigitus levimisvahendi tüübi põhjal VILJADE JA SEEMNETE LEVIMINE Tuulega anemohooria · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR, Jagutiibvili -VAHER KASK Lendkarvad PAPPEL, PUUVILL Veega hüdrohooria · Ujuvili Õhuruumid - LOOTOS Loomadega zoohooria NÕIAHAMMAS Konksjad lisemed VÄÄRTAKJAS Harjaskarvad RUSE Ogad TRIBULUS Lihakad viljad Inimesega antropohooria TEELEHT · Paiskvili Vilja avanemisel paiskuvad seemned laiali, kuni 15 cm. HIIREHERNES, LEMMALTS, LÄÄTSPUU SEEMNETE EHITUSE TÜÜBID Eristatakse sõltuvalt sellest, kuhu kogunevad varuained. Endospermi MOON, NISU Perispermi ÄIAKAS Idusse HERNES Endospermi ja perispermi PIPAR Endospermi ja idusse LINA Joonis 118
Avaviljad kukkurvili kõdrake kõder kaun kupar puuvill Sulgviljad pähklike (pärn) seemnis teris tõru pähkel lüdi Laguviljad lülivili tiibvili Viljade levimine Allohooria -- keskkonna abil Viljade kaal ja mõõtmed zoohooria e. loomlevi väga erinevad: takjas, õun, maasikas, tamm võilill, pappel 0.2 mg ornitohooria kõrrelised kõrvits üle 10 kg mürmekohooria sinilill, kopsurohi anemohooria e. tuullevi võilill võilill, pappel, saar, pajulill hüdrohooria e. vesilevi lootos, vesiroos Autohooria -- oma vahenditega lemm-malts
Mõnedel taimedel tekivad õisikud. Õisikute tähtsus seisneb selles, et see suurendab oluliselt isetolmnemise protsenti. Vili. Vili kujuneb emakas peale sigimist. Tihti kujuneb ka õie osadest, tavaliselt õie põhjast. Viljade kasutamine: a) toiduaineteks b) värvainetena c) aroomiainetena. Viljad levivad: 1)autohooria viljad levivad teatud sellekohase seadme abil (karvad, paisatid). 2)hüdro- hooria vee abil. 3)anemohooria tuule abil. 4)zoohooria loomade või putukate abil. Viljade põhi- tüübid: 1)lihakviljad a)mari, b)õunvili c)kõrvitsvili d)pomerants- vili e)luuvili. 2)avanevad kaunviljad a)kuparvili b) kukkurvili c)kaun- vili d)kõdervili. 3)kuivad sulgviljad a)pähkel, pähklike, tõru b)teris c)tiibvili. Seeme. Seeme on taimeosa, millest kasvab välja uus organism. Seeme koosneb idust (lootest), mida ümbritseb toitekude. Seemnel on ümber ka veel seemne kate. Idu
Idu(embryo) on seemne kõige elulisem osa. Koosneb idulehtedest, hüpokotüülist, idupungast ja idujuurest. Idulehest sõltuvalt eristatakse kahte klassi katteseemne taimi, üheidulisi ja kaheidulisi. Seemne eelis eose ees- toitained(mis asuvad hüpokotüülis, idulehes, endospermis, perispermis, ) kaasas. Seeme kaitseb idu ebasoodsate tingimuste eest. Kõik taimeosad millest võib areneda uus taim- levis-diaspoor. Autohooria- iselevi, anemohooria tuullevi, hüdrohooria- veelevi, zoohooria- loomlevi. Esikoores seespool asub kekssilinder(steel) mille välimine rakukiht on peritsükkel. Siit saavad alguse lisa juured ja pungad. Tugor-rakkude siserõhk. Ksüleem/puiduosa: tõusev vool, mineraalainete transpor(sh. vesi), varuainete säilit. toestamine. Koosneb: Trahheiidid-prosenhüümsed, tippudest ahenenud, surnud. trahheed- trahheiididest täiuslikumad. Puidu Põhikude koosneb nõrgalt puitunud kestadega elusatest põhikoerakkudest.
Nt päevalilleseemned (esineb ka teistel korvõielistel). Teris: viljakest ja seemnekest on kokku kasvanud; selleks, et viljakesta kätte saada, peab minema veskisse (jahvatamine). ·Laguviljad Jaguvili (tiibvili): mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili ·Viljade ja seemnete levi Allohooria levimine keskkonna abil Zoohooria levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill) Hüdrohooria vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria levimine oma vahenditega (lemm-malts) ·Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad
ronitaimede ja seenpatogeenide eest. Näide: seenendofüüdid elavad taimede rakkudes või rakuvaheruumides ja nad stimuleerivad taime kasvu ning on abiks idanemisel seemnekestade läbimisel. Endofüüt ise kasutab taime poolt toodetud suhkruid ja levimiseks taimorganeid. Seenendofüütide puhul eristatakse veel konstitutsioonilist ja indutseeritud mutualismi. 1.3. Levimismutualism- suhe, kus üks liik aitab teisel liigil levida, saades ise vastutasuks toitu. Tolmeldamine, zoohooria. 1.4. Obligatoorne mutualism- olukord, kus osalevate liikide ellujäämine sõltub täielikult teineteisest. Orhidoidne mükoriisa, obligatoorne vähemalt taimele. Seemnete idanemiseks vaja vähemalt seenpartnerit. 1.5. Fakultatiivne mutualism- osalevad liigid jäävad ellu ka iseseisvalt. 10. Mükoriisa olemus ja tüübid Mükoriisa e. seenjuur on mutualistlik, sümbiootiline assotsiatsioon mullaseente ja taimejuurte vahel, millel on väga oluline osa taimede mineraalses toitumises.
kukuvad maha emataime lähedusse, näiteks perekondades nurmenukk (Primula) või tulp (Tulipa); 2) anemohooria ehk tuullevi korral esinevad mitmesugused kohastumused levimiseks tuule abil, näiteks lendkarvad pajul (Salix), tiivad upsujuurel (Veratrum), ääris liilialistel (Liliaceae), või on seemned sedavõrd väiksed, nii et tuul kannab neid ka ilma abivahenditeta, näiteks sookailul (Rhododendron tomentosum); 3) hüdrohooria ehk vesilevi -- diaspoore kannab edasi vesi; 4) zoohooria ehk loomlevi -- diaspoore levitavad mitmesugused loomad. Sõltuvalt loomarühmast eristatakse a) ornitohooriat ehk lindlevi, kui diaspoore levitavad linnud, b) mürmekohooria ehk sipelglevi, diaspoore levitavad sipelgad, kes toituvad seemnete küljes olevatest õlikehadest -- elaiosoomidest. Epizoohooria korral on seemned haakjate väljakasvetega või kleepuvad, diaspoorid levivad looma välispinnale kinnitunult. Endozoohoorsed seemned on enamasti ümbritsetud mahlakate söödavate viljadega
Nt primaadid, pühvlid. 2. isekus. Indiviidid kogunevad karja eesmärgiga mitte olla kiskjale esimene saak. Et isendi ja kiskja vahel oleks veel üks karja liige. Levimine: 1. levik kitsamas mõttes ühe indiviidi ümberpaiknemine ruumis, mingis elustaadiumi 2. migratsioon suure hulga indiviide suunatud liikumine ruumis. Anemohooria levimine tuule abil, eeldusel et on organ millega nii levida. Pappus ehk lendkarv nagu võilillel see langevarju moodi asi. Zoohooria loomlevik. Epizoohooria(looma karva külge) ja endozoohooria(loomad söövad ja kannavad edasi). Hüdrozoohooria õhupaunad millega mööda jõge edasi liikuda. Autohooria ise paiskab oma seemned kaugele. Paiskviljad. Liblikõielistel. Kas on olemas levimiskauguse optimum? Inbriiding lähedast sugulaste ristumine Autbriiding geneetiliselt väga kaugete isendite ristumine. Mõlematega liialdamine on halb. Nt Egiptuses oli vaaraode puhul suur inbriiding,
liitvilikond - eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku-viigimari; Viljade tüübid - Lihakad viljad: õunvili-tekib alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks, mari(kurk, tomat), luuvili(virsik, ploom). Kuivviljad - avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp; Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Laguviljad: jaguviljad, lüliviljad. Viljade ja seemnete levi - allohooria - keskkonna abil; zoohooria e. loomlevi; anemohooria e. tuullevi; hüdrohooria e. vesilevi; autohooria - oma vahenditega Seemne idanemine - on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale. Vivipaaria - seeme idaneb elava taime küljes. Süstemaatika üksused - soonteta ehk alamaid taimi on varem käsitletud ka süstemaatikaüksusena, hõlmates
Nt päevalilleseemned (esineb ka teistel korvõielistel). Teris: viljakest ja seemnekest on kokku kasvanud; selleks, et viljakesta kätte saada, peab minema veskisse (jahvatamine). · Laguviljad Jaguvili (tiibvili): mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili · Viljade ja seemnete levi Allohooria levimine keskkonna abil Zoohooria levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill) Hüdrohooria vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria levimine oma vahenditega (lemm-malts) · Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks
Nt päevalilleseemned (esineb ka teistel korvõielistel). Teris: viljakest ja seemnekest on kokku kasvanud; selleks, et viljakesta kätte saada, peab minema veskisse (jahvatamine). Laguviljad Jaguvili (tiibvili): mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili Viljade ja seemnete levi Allohooria – levimine keskkonna abil Zoohooria – levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria – levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria – levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria – tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill) Hüdrohooria – vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria – levimine oma vahenditega (lemm-malts) Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks
2.1 võsundilised 2.2.2 risoomidega 2.2.3 roomjuurelised 64. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru – seda mõjutavad tegurid. Seemneid on 30 000- 100 000 m2. Seemnevaru säilib ja hakkkab siis kasvama kui on soodsad tingimused. Kui umbrohuseemned jätta pindmisesse kihti, siis on nende idanemine soodustatud, kui alumisse kihti, siis on nendest lahtisaamine raskendatud. Levik: Autohooria- iselevik Anemohooria- tuule abil Hürdohooria- vee abil Zoohooria- loomade abil Ornitohooria- lindude abil Antropohooria- inimeste abil 65. Umbrohuseemnete primaarne ja sekundaarne puhkeolek, reguleerimise võimalused. Primaarne- seemned, mis väljusid taimest dormantses olekus, näitavad primaarset puhkeolekut Sekundaarne- seemned, mis eraldusid taimest mittedormantses olekus, näitavad sekundaarset puhkeolekut Reguleerimine: kasutada hormoone, mis suruvad alla seemnete idanemise protsessi ehk inhibeerivad kasvu.
Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: ◦ Endospermi (kaer, moon) ◦ Perispermi (äiakas) ◦ Idusse (aeduba) ◦ Endospermi ja perispermi (pipar) ◦ Endospermi ja idusse (lina) Seemnete levimise viisid Autohooria ehk iselevi ◦ Peamiselt paiskviljad ◦ Gravitatsioon Allohooria ehk tegurlevi ◦ Anemohooria ehk tuullevi ◦ Hüdrohooria ehk vesilevi ◦ Antropohooria ehk inimlevi ◦ Zoohooria ehk loomlevi ◦ Mürmekohooria (sipelglevi), ornitohooria (lindlevi), teriohooria (imetajalevi), epizoohooria (loomade pinnal), endozoohooria (loomade sees), sünzoohooria (linnud noka vahel, ei söö seemet) Autohooria - gravitasioon Seemnete levitamine gravitatsiooni abil – valminud rasked viljad kukuvad emataime küljest maha. Sellist levi kasutavad näiteks: õunapuu, kookospalm, granadill jt. Paljud kõva kestaga viljad veerevad maha kukkudes emataimest eemale
annaabi.ee 
