Oksiidid 1. Oksiidide saamine. Olid antud NiSO4 lahus ning P, Zn ja Fe tahkel kujul. 1) Esiteks oli vaja tsink(II)oksiidi. Selleks puistasime piirituslambi leegi kohal tahket tsinki, mis seal põles. Et saada enam vähem puhast tsink(II)oksiidi kordasime eelmainitud katset mitu korda. 2Zn+ O2 2ZnO 2) Fe2O3 valmistamiseks toimisime samamoodi nagu ZnO valmistamisel. Puistasime kulbiga rauapuru piirituslambi leeki ja tekkis raud(III)oksiid. 4Fe + 3O2 2Fe2O3 3) Et valmistada nikkel(II)oksiidi valasime lahusesse kokku NiSO4 ja KOH. Tekkisid sool ja alus. NiSO4 + 2KOH Ni(OH)2 + K2SO4 Et nikkel(II)hüdroksiidist saada nikkel(II)oksiidi on vaja lahust kuumutada. Nikkel(II)oksiid lagunes kuumutamisel nikkel(II)oksiidiks ja veeks. Ni(OH)2 NiO + H2O (noole kohal on t°)
Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri) 4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades tavatingimustel leelise ja vesiniku 5) keskmise aktivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeaurudega, saadusteks on vastava metalli oksiid ja vesinik 3Fe + 4H20 t Fe3O4 + 4H2 Zn + H2O t ZnO + H2 Metallidele iseoomuikud tunnused : Läige, sepistatavus, hea elektrijuhtivud, tihedus tavaiselt üle 1g/cm3, hallikas värvus 6) näide elektroonskeemist Al+13|2)8)3) 7) metallilised omdused rühmas ülevalt alla kasvavad sest et kihtide arv kasvab ja aatomi raadius kasvab 8) perioodis metallilised omadused vasakut paremale nüõrgenevad, sest et kasvab tummalaeng 9) A)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu hapnikuga 2Na + 02 Na2O 2Zn + O2 2ZnO 2Cu + O2 2CuO
H2SO3(t)-H2O+SO2 Cu+2H2SO4-CuSO4+SO2+2H2O c) reageerib SO2 (ERINEVATE aineklasside esindajatega); SO2+CuO-CuSO3 SO2+Cu(OH)2-CuSO3+H20 SO2+H2O-H2SO3 2SO2+O2-2SO3 d) tekib CuO (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Cu+O2-CuO 2Cu2O+O2-4CuO Cu(OH)2(t)-CuO+H2O CuCO3(t)-CuO+CO2 e) reageerib CuO (ERINEVATE aineklasside esindajatega). CuO+H2SO4-H2O+CuSO4 CuO+SO3-CuSO4 CuO+Fe-Fe2O3+Cu CuO+MgSO3-MgO+CuSO3 2. Järgnevalt on toodud erinevate oksiidide loetelu: N2O, SiO2, MgO, SO3, FeO, CO, Na2O, ZnO, K2O, Al2O3 a) Andke kõikide oksiidide nomenklatuursed nimetused! dilämmastikoksiid, ränidioksiid, magneesiumoksiid, vääveltrioksiid, raud(II)oksiid, süsinikoksiid, naatriumoksiid, tsink(II)oksiid, kaaliumoksiid, alumiinium(III)oksiid b) Grupeerige oksiidid kas happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks või neutraalseteks! Neutraalne: CO N2O Happeline: SiO2 SO3 Aluseline: MgO FeO Na2O ZnO K2O Al2O3 Amforteersed: Feo ZnO Al2O3
Liigitus keemiliste omaduste järgi: 1. ALUSELISED OKSIIDID: a) REAGEERIMINE VEEGA - tugevalt aluselised on leelis- ja leelismuldmetallide (IA ja IIA rühm) oksiidid. Reageerivad väga aktiivselt veega ning saadusena tekib leelis (tugevalt aluseline hüdroksiid). Li2O, K2O, BaO, Na2O, CaO CaO + H2O → Ca(OH)2 - nõrgalt aluselised oksiidid on vähemaktiivsete metallide oksiidid. Ei reageeri veega. CrO, Fe2O3, FeO, NiO, CuO, ZnO b) REAGEERIMINE HAPETEGA - aluseline oksiid + hape= sool+vesi Tugevalt aluseliste oksiidide korral toimub reaktsioon väga energiliselt. Nõrgalt aluselise oksiidide korral vajalik kuumutamine. BaO + 2HCl →BaCl2 + H2O 2. HAPPELISED OKSIIDID a) REAGEERIMINE VEEGA - enamik reageerib veega, moodustades vastava happe. SO2, NO2, CO2, P4O10, SO3 Veega ei reageeri SiO2 (liiva põhiline koostisosa).
4. Cl2O7-dikloorheptaoksiid 5. B2O3-dibroomtreoksiid 6. SO3-süsiniktrioksiid 7. N2O5-dilämmastikapentaoksiid 8. SiO2-siliitsiumdioksiid 2. Anna nimetused aktiivsete metallide oksiididele 1) K2Okaalium(II)oksiid 2) CaO kaltsiumoksiid 3) Al2O3- Almumiinum(II)oskiid4) Rb2O- rubiidium(II)oksiid5)MgO-Magneesiumoksiid 3. Anna nimetused , kasutades metalli o.-a (B-rühmade metallid, Sn, Pb), määrates selle aine valemi järgi! 1) Fe2O3raud(III)oksiid 2) ZnO- tsinkoksiid 3) Cu2O- vask(I)oksiid 4) Cr2O7 - kroom(VII)oksiid5) MnO- mangaan(II)oksiid 6) PbO-rubiidiumoksiid 4. Koosta oksiidide valemid nimetuste järgi! 1) dikloorpentaoksiid- dikloorpentaoksiidCl2 2) süsinikmonooksiid-süsinikmonooksiidCO 3)vääveldioksiid-vääveldioksiidSO2 4) strontsiumoksiid- strontsiumoksiid SrO 5) nikkel(IV)oksiid-nikkel(IV)oksiidNi2O4 6)titaan(II)oksiid-titaan(II)oksiidTiO 5
Triraudtetraoksiid !! difosforpentaoksiid Kaltsiumoksiid lämmastikdioksiid Alumiiniumoksiid dilämmastikoksiid Tsinkoksiid difosfortrioksiid Tina(IV)oksiid vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid süsinikdioksiid Kontrolli oksiidide valemid: Tseesiumoksiid Cs2O Plii(II)oksiid PbO Magneesiumoksiid MgO Kroom(III)oksiid Cr2O3 Triraudtetraoksiid Fe3O4 Kaltsiumoksiid CaO Alumiiniumoksiid Al2O3 Tsinkoksiid ZnO Tina(IV)oksiid SnO2 Plii(IV)oksiid PbO2 vääveldioksiid SO2 seleentrioksiid SeO3 dikloorpentaoksiid Cl2O5 süsinikmonooksiid CO difosforpentaoksiid P2O5 lämmastikdioksiid NO2 dilämmastikoksiid N 2O difosfortrioksiid P2O3 vääveltrioksiid SO3 süsinikdioksiid CO2 Kontrolli oksiidide valemid: Metallioksiidid Mittemetallioksiidid Cs2O CaO SO2 NO2 PbO Al2O3 SeO3 N 2O
1. HAPNIKUGA Reageerivad väga energiliselt, Pinnale tekib tihe oksiidikiht Reageerivad O2-ga ja annavad oksiide Ei reageeri peroksiidid hoitakse petrooleumi all Fe + O2 = Fe2O3 hüperoksiidid K + O2 = KO2 (O2-1 - hüperoksiid) Al + O2 = Al2O3 Zn + O2 = ZnO Fe + O2 =Fe3O4 (tagi) Cu + O2 = CuO oksiidid Na + O2 = Na2O2 (O2-2 - peroksiid) Ca + O2 = CaO 2. VÄÄVLIGA Leelismetallid juba Kuumutamisel sulfiidid hõõrdumisel (v.a Ca, Ba) Ei (kõik metallid v
biotsiidi mõju paljudele patogeensetele bakteritele. Hõbedase iooni oluline omadus on selle laia toimespektriga antimikroobne toime. 13. Mille poolest on titaanoksiid hea antimikroobne materjal? Kõrge fotoreaktiivsus, odavus, mittetoksilisus ja keemiline stabiilsus. TiO2 on paljulubav materjal mikroorganismide hävitamiseks isepuhastuvates ja isesteriliseerivates materjalides. 14. Kuidas töötab tsinkoksiid antimikroobse materjalina? ZnO (pooljuhtmaterjal) tekitab mikroorganismi membraani pinnale muutusi - oksüdeerivaid kahjustusi. • ZnO nanoosakesed purustavad kergesti gram-negatiivsete bakterite rakumembraani ja vabastavad Zn2 + ioone, mis põhjustab rakusiseseid kahjustusi. • Antibakteriaalne aktiivsus sõltub osakese suurusest - antibakteriaalne aktiivsus suureneb nanoosakeste suuruse vähendamisega. 15. Mille poolest erinevad süsinikupõhised nanomaterjalid teistest antibakteriaalsetest materjalidest?
4P + 5O2 = P4O10 P4O10 + 6Na2O = 4Na3PO4 või P4O10 + 12NaOH = 4Na3PO4 + 6H2O 2Na3PO4 + 3CaCl2 = 6NaCl + Ca3(PO4)2 (sade) Ca3(PO4)2 + 3H2SO4 = 3CaSO4 (sade) + 2H3PO4 vask- vask(II)kloriid- tsinkkloriid- tsinkhüdroksiid- tsinkoksiid Cu + Cl2 = CuCl2 CuCl2 + ZnS = ZnCl2 + CuS (sade) [liida soola, kus anioon on nõrgem Cl- -st ja annaks vasega sademe] ZnCl2 + NaOH = NaCl + Zn(OH)2 (sade) [liida leelist] Zn(OH)2 = ZnO + H2O [kuumutamine] 8. lämmastikhape+ baariumsulfaat ei toimu, kuna reaktsiooniastuv hape on nõrgem, kui soolas sisalduv kaaliumhüdroksiid + alumiiniumsulfiid 6KOH + Al2S3 = 3K2S + 2Al(OH)3 (sade) 6K+ + 6OH- + 2Al3+ + 3S2- = 6K+ + 3S2- + 2Al(OH)3 3OH- + Al3+ = Al(OH)3 kaaliumkarbonaat+ vesinikkloriidhape K2CO3 + 2HCl = 2KCl + CO2 (gaas) + H2O 2K+ + CO32- + 2H+ + 2Cl- = 2K+ +2Cl- + CO2 (gaas) + H2O CO32- + 2H+ = CO2 (gaas) + H2O
. - , ( - ) X. , (H, O, S, Fe, .). - , , , , . - , . - . , (, , .). - . . - . 22 + 2 22 + ( = -584 , = -292 / 2) () (25 298.15 , 1 ). (S, /K ), - (S0 298) 1 1 298 . . (S > 0) . - , . - . 33. - 20-25 1(,,),- %, , ,,, , ,, ,, ( ,, ). 34.- -(,N2O) Na2O MgO - CO2 SO2 P2O5 Al2O3 ZnO.- O2 ( Na,) 2Mg+O2=2MgO , Mg(OH)2=MgO+H2O.-- SO3 +HO2=H2 SO4, CaO+CO2=CaCO3, ZnO+2HCl=ZnCl2+H2O.- , O2, SO2, CaO, SiO2 - (). (HNO3,H2SO4) (HCl,H2S,HCN),- SO3+H2O= H2SO4, Cl2+ H2=2HCl, CH3COONa+HCl=CH3COOH+NaCl,-- H2 Zn+2HCl=ZnCl2+H2, H2 CuO+H2SO4=CaSO4 +SO2+2 H2O,CaO+H2SO4=CaSO4+H2O.- H2SO4, HCl, HNO3, H3O4. - Me(OH)n -(OH-) NaOH=Na++OH- -KOH,NaOH,LiOH,Ba(OH)2 - Zn(OH)2 Al(OH)3 -KOH,NaOH (OH)2 Fe(OH)3.--
H SO ja HNO reageerivad teisiti Al2O3 + 2NaOH + 3 H2O =2 Na[Al(OH)4] H SiO = SiO + H O 2 4 3 2 3 2 2 7. Metall + soolalahus = sool+ metall ZnO + 2NaOH + H2O = Na2[Zn(OH)4] Fe+ CuSO4 = FeSO4 + Cu ALUSED SOOLAD 1. Alus + hape = sool + vesi aktiivsem metall tõrjub passiivsema välja, sool peab olema lahustuv 1
Al2O3 - alumiiniumoksiid K2O kaaliumoksiid MgO magneesiumoksiid CaO - ........................................................ Na2O - .................................................... BaO - ....................................................... Ga2O3 - ................................................ Li2O - ...................................................... !!!ZnO - .................................................. SrO - ......................................................... Reegel: A-rühma metalli oksiidi nimetus = ............................ nimetus + sõna .......................... B rühma metallide oksiidid ja mittemetallide oksiidid nende nimetamisel tuleb a) nimetuses märkida oksiidi moodustava elemendi oa või b) tähistada elementide aatomite arvud kreeka keelest tuletatud eesliidetega.
Hapetega reageerivad Veega reageerivad Happeliste oksiididega reageerivad Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Alustega reageerib Veega reageerib Aluseliste oksiididega reageerib. Amfoteersed oksiidid - On oksiidid, mis võivad reageerida nii hapeet kui ka alustega( kuid reaalselt astuvad reaktsioonidesse vaid ekstreemsetes tingimustes) ; ei reageeri veega. Tähtsamad: Al2O3 , ZnO , Cr2O3 Kui on mitu erinevat metalli seotud happejäägiga siis neid üheneid nimetati kompleks ühendiks. Neutraalsed oksiidid hapete, aluste ja veega ei reageeri. SISSEHINGAMISEL MÜRGISED!!!!!!!!!!!
Leeliste omadused: 1) Vees lahustuvad ained 2) Muudavad indikaatori värvi 3) Kuumutamisel ei lagune 4) Need on söövitava toimega. Indikaatorid: Lakmus sinine, fenoolftalein (ff) punane. Leeliste lahustumisel vees tekivad ioonid: NaOH = Na++OH-, KOH = K+ +OH-, Ca(OH)2 = Ca2++2OH-. Nimetused: NaOH Naatriumhüdroksiid Cu(OH)2 Vask (II)hüdroksiid Raskelahustuvad hüdroksiidid Metallioksiidid veega ei reageeri, vees ei lahustu CuO, FeO, ZnO Kuna need hüdroksiidid vees ei lahustu, siis on lahuses väga vähe hüdroksiidioone ja neid pole võimalik tuvastada indikaatoriga, neil pole söövitavat toimet. Kuumutamisel nad lagunevad vastavaks oksiidiks ja veeks. 2CuOH ------->2CuO +H2O
= 3.2*10-4 Pa*s : -: -,N2O = 8.4*10-2 Pa*s - Na2O,MgO 5 = 2.7 Pa*s -: - CO2,SO2,P2O6 - Al2O3,ZnO . :Na2O2,BaO2- : 2( Na,K) 2Mg+O22MgO . ,
2) N2O dil'mmastikoksiid 7) N2O5 dil'mmastik 3) P4O10 8) SiO2 ränidioksiid 4) Cl2O7 dikloor 5) B2O3 diboortrioksiid 2. Anna nimetused aktiivsete metallide oksiididele 1) K2O 2) CaO 3) Al2O3 4) Rb2O 5)MgO kaaliumIIoksiid 3. Anna nimetused , kasutades metalli o.-a (B-rühmade metallid, Sn, Pb), määrates selle aine valemi järgi! 1) Fe2O3 2) ZnO 3) Cu2O 4) Cr2O7 5) MnO2 6) PbO 4. Koosta oksiidide valemid nimetuste järgi! 1) dikloorpentaoksiid 2) süsinikmonooksiid 3)vääveldioksiid 4) strontsiumoksiid 5) nikkel(IV)oksiid 6)titaan(II)oksiid 5. Lõpeta reaktsioonivõrrandid oksiidide saamise kohta! 1) C+O2 2) Mg+O2 3) Cu+O2 4) CH4+O2 5) S+O2 6) Al+O2 7) Fe+O2 8) C2H6+O2 9) Zn(OH)2 kuumutamine
reaktsioonil *4Fe +3O2 2Fe3O3* Oksiide liigitatakse happelisteks oksiidideks, aluselisteks oksiidideks, anforteerseteks oksiidideks ja neutraalseteks oksiidideks. Happelised oksiidid siia kuuluvad enamasti mittemetalli oksiidid ja kõrge o.-a. Metalli oksiidid. *CO2; NO2; P4O10; CrO3; Mn2O7* Aluselised oksiidid siia kuuluvad enamasti metalli oksiidid. *Na2O;FeO* Amfoteersed oksiidid siia kuuluvad Al2O3; ZnO; Fe2O3; Gr2O3 Neutraalsed oksiidid siia kuuluvad mittemetallid *CO; NO; N20* Oksiidide keemilised omadused. 1. Happelised oksiidid reageerivad veega *CO2 + H2O H2CO3* 2. Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega *CO2 + Na2O Na2CO3* 3. Happelised oksiidid reageerivad alustega *N2O5 + 2KOH 2KNO3 + H2O* 4. Aluselised oksiidid reageerivad veega *Na2O + H2O -2NaOH* 5. Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega. 6
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Oksiidid Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on alati hapnik. Metalli oksiidid Mittemetalli oksiidid (aluseline oksiid) (happeline oksiid) ZnO CO2 Fe2O3 SO3 Na2O Eesliited: 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; 10 deka SO3 vääveltrioksiid Ag2O dihõbeoksiid Nimetused: IV -II SO2 väävel(IV)oksiid III -II N2O3 lämmastik(III)oksiid Arseen(IV)oksiid IV -II Ar2O4 ArO2 Püsiva oksüdatsiooni astmega metallide oksiididel oksüdatsiooniastet ei märgita. (I-IIIA rühm) CaO kaltsiumoksiid
Koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist Lihtsoolad: Na2CO3; Na2CI; Na2SO4 Vesiniksoolad: NaHCO3; NaHCI Kristallsoolad: CuSO4*5H20(vaskvitriol) FeSO4*7H2O(raudvitriol) Oksiidid Liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on kindlasti hapnik (O2) Happelised oksiidid- mittemetalli oksiidid Aluselised oksiidid- metalli oksiidid Amfoteersed oksiidid- reageerivad nii hapete kui ka alustega (ZnO; Al2O3; Cr2O3) Neutraalsed oksiidid- ei reageeri millegagi(CO; NO; N2O)
Kuld ja annavad sulfiide 2Na + S= Na2S Fe + S= FeS Au Halo- Reageerivad kõik geeni- (Cl2, I2, F2, Br2) halogeenid VIIA rühma metallid dega 2K + Cl2= 2KCl 2Fe + 3Cl2= 2FeCl3 H2O Säilita õlis Kõrgemal temperatuuril LIITAINED Tekib hüdroksiid 3Fe + 4H2O= Fe3O4 + 4H2 Ca + 2H2O= Zn + H2O = ZnO + H2 Ca(OH)2+H2 Happed (HCl, lah. H2SO4) HNO3 vt. redokside juurset Tõrjuvad happest välja vesiniku Fe + 2HCl= FeCl2 + H2 Ei tõrju veest välja vesinikku Leelised Reageerib ainult Al, Zn, Cr Al Zn Cr 2Al + 6KOH + 6H2O= 2AlK3(OH)6 + 3H2 Sool Vt. soolade keemilised omadused Au
4) fullereen Keemilised tavatingimustel teiste ainetega ei reageeri tavatingimustel teiste ainetega ei reageeri omadused C + O2 CO2 hapnikuga Si + O2 SiO2 C + Ca CaC2 (karbiid) metalliga Si + Ba Ba2Si (silitsiid) C + 2H2 CH4 vesinikuga Si + 2H2 SiH4 (praktiliselt ei toimu) C + 2Cl2 CCl4 mittemetalliga Si + 2F2 SiF4 C + ZnO Zn + CO aluselised Si + 4NaOH Na4SiO4 + 2H2 Ühendeid Mittemetalliühenditest tähtsaim HCN m · SiO2 · n · H2O vesiniktsüaniidhape e sinihape m=1 ; n=1 H2SiO3 (metaränihape) mõrumandli lõhnaga m=2 ; n=1 H4SiO4 (ortoränihape) värvuseta kvarts SiO2 vedel
· tihedus 7,14 g/cm³. · sulamistemperatuur 419°C · keemistemperatuur on 907°C. · Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida · Tsink sisaldub enamustes vitamiinides Tsinki tähtsamad ühendid ja kasutamine · ZnSO4-Tsinksulfiid · kasutatakse luminestsentsi värvainena kellaosutitel ja muudel esemetel, mis pimedas helendavad · ZnCl2-Tsinkloriid · kasutatakse deodorandina ning isegi puidu säilitusvahendina · 2 Zn + O2 > 2 ZnO Zn + Cl2 > ZnCl2 Huvitavad faktid · Kõige rohkem tsinki toodetakse hiinas 3,5 miljonit tonni aastas · Tsink on esmatähtis element, mis on vajalik elus püsimiseks Katse · Katse . Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 2-3 mL CuSO4 lahust. · Millised muutused toimuvad ? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale ? · CuSO4 + Zn -> ZnSO4 + Cu Küsimus · Millest tuleneb tsinki nimi ?
Metanool Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all. Tänapäeval toodetakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul ( 200-300 atm). Metanool on äärmiselt mürgine vedelik, mille 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20-30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid
OKSIIDID Oksiid-ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Nimetused: · Püsiva o.a astmega metallide korral nimetusse metalli o.a d ei märgita. Need on A rühma metallid v.a Sn ja Pb. · Muutuva o.a metallide korral märgitakse o.a väärtus oksiidi nimetusse · Mitemetallide korral antakse nimetused eeliidete abil. Saamine: 1. Lihtainete põlemisel 2Ca + O2 2CaO (Leek värvub punaseks) 2Cu + O2 2CuO ( Leek sinakasroheline) S + O2 SO2 ( Väävel põleb kahvatu sinise leegiga) 4P + 5O2 P4O10 ( Toss+leek) 2. Aluste lagunemisel ( Ei lagune I A metallil hüdroksiid v.a LiOH) Cu(OH)2 CuO + H2O 3. Hapete lagunemisel H2CO3 CO2 + H2O 4. Soolade lagunemisel CaCO3 CaO + CO2 5. Liitainete põlemise CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Liigitus: · Aluselised oks...
aluselised kui puuduvad happelised omadused reageerib Reageerib reageerib Ei reageeri millegagi hapetega; tugevate hapete ja alustega tugevalt leelistega aluselised reageerivad veega Li2O, CrO, Al2O3, Cr2O3, Fe2O3, SO2, SiO2 CO, NO, N2O Na2O, FeO, ZnO NO2, CaO, NiO CO2, BaO P4O10 Mittemolekulaarsed Molekulaarsed Tahked, kristalsed Gaasilised, tahked Oksiidide saamine: 1. Lihtaine + O2 2. Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine Hape – aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone Hapnikha Hapniku Üheproot Mitmeproot
tsink sepistatavaks ja venitatavaks. 200 kraadi juures aga muutub tsink niivõrd rabedaks, et seda võib pulbristada. Tsink ei ole püsiv hapete ja leeliste toime suhtes ja lahustub viimastes. Tsingi lahustuvad ühendid on mürgised. Tihedus 7140 kg/m-3. Keskmise kõvadusega (Mohsi skaalas 2,5), habras. Tsink sulab temperatuuril 419.53 °C, ning keemistemperatuur on 907 C. Ühendid Fluoriidid: ZnF2 Kloriidid: ZnCl2 Bromiidid: ZnBr2 Jodiidid: ZnI2 Hüdriidid: ZnH2 Oksiidid: ZnO, ZnO2 Sulfiidid: ZnS 5 Seleniidid: ZnSe Telluriidid: ZnTe Nitriidid: Zn3N2 Tähtsus ja kasutamine Ajalooliselt on tsingusulameid (tinaga, vasega) kasutatud ammu enne kui õpiti metalli saama puhtal kujul. Puhast tsinki saadi teadaolevalt esimest korda Indias (1000-1300 AD), hiljem taasvastati vastav menetlus ka Euroopas. Tänapäeval
Oksiidid - ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks osa on hapnik (oa II) Aluselised, amforteersed oksiidid on mittemolekulaarsed. Happelised, neutraalsed oksiidid aga molekulaarsed. Amfoteersed oksiidid oksiidid, millel võivad avalduda nii happelised kui ka aluselised omadused. Vähemaktiivsed metallid on need. Tavaliselt on o-a III, ehk alumiinium, raud, kroom, tsink (ZnO). Amfoteersed hüdroksiidid on vees lahustumatud, ehk veega nad ei reageeri. Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, leeliste ega veega. Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O. Hape aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonides ja happe anioonideks. Happeid saab liigitada: 1) hapnikusisaldus (O või ei ole O) 2) prootonite arvu järgi (mitu H molekuli on [H; H2; H3]) 3) happe tugevuse järgi. Tugevad: väävelhape, lämmastikhape, soolhape, vesinikbromiidhape,
olekus. Paiknemine tabelis Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48. Tema aatommass on 112,41, asub 5.perioodis IIB-rühmas. Kaadmiumil on 5 elektronkihti ja viimasel kihil on 2 elektroni. Avastamine Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817 aastal Saksamaal. Kaadmium on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi, kes oli Liibanoni prints. Samuti öeldakse, et nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast kadmeia- tsingimaak (koostiselt ZnO, milles esineb Cd-d) Leidumine Kaadmiumi leidub looduses üldiselt koos tsingiga, kuid on tsingist üle 50% haruldasem. Kaadmium võib leida maagis koos tsingi, plii ja vasega, samuti võib leida selgroogsete organismides (nt: maksas). Teadaolevad tööstuslikud varud on väikesed (umbes 30 aasta toodang). Saamine Cd saadakse peamiselt sulfiidsetest polümetalliliste maakide töötlemise kõrvalsaadusena. Väävelhappelistest lahustest eraldatakse käsnjas Cd redutseerimisel Zn-tolmuga.
oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada
(LiOH liitiumhüdroksiid) 2. Oksiide saab liigitada: a)aluselised oksiidid(reageerivad hapetega) Li2O liitiumoksiid b)happelised oksiidid(reageerivad alustega) CO2 süsinikdioksiid c)amfoteersed oksiidid - Al2O3 alumiiniumoksiid d)neutraalsed oksiidid - CO süsinikoksiid. 3. a)K2SO3 sool b)Ni lihtaine, metall c)Na2O oksiid d)Cu(OH)2 alus e) HNO3 hape f)S8 lihtaine, mittemetall g) ZnO oksiid h)CaHPO4 sool 4. a)CuOH vask(I)hüdroksiid b)Cl2O7 dikloorheptaoksiid c)HNO2 lämmastikushape d)FeSO4 raud(II)sulfaat e)K2S dikaaliumsulfiid f)CaO kaltsiumoksiid 5. a) hape + alus sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon) Hcl + NaOH NaCl + H2O b)hape + aluseline oksiid sool + vesi 2Hcl + MgO MgCl2 + H2O c) hape + sool uus sool + uus hape H2SO4 + Li2S Li2SO4 + H2S (noolüles) d)hape + metall sool + vesinik
2) valge, kristalne aine 3) lahustub hästi vees 4) ei lendu ning on lõhnatu Kasutamine: 1) segades veega tekib kustutatud lubi, mida kasutatakse lubimördi tootmisel 2) kasutatakse klaasitootmise koostisosana 3) kaustatakse neutraliseerijana keemiatööstuses 4) kasutatakse stabilisaatorina ja happesuse regulaatorina toiduainetööstuses 5) kasutatakse sünteetilise kautsuki valmistamisel Tsinkoksiid (ZnO) Omadused: 1) aluseline oksiid 2) lõhnatu, kristalne aine 3) reageerib ägedalt alumiiniumi ja magneesiumiga 4) sulamis temperatuur 1975°C 5) vees mittelahustuv Kasutamine: 1) kasutatakse päikesekreemide ja kosmeetika koostisosana 2) kasutatakse antibakteriaalseste materjalide koostisosana 3) kasutatakse kummitoodete tugevdajana Alumiiniumoksiid (Al2O3) Omadused: 1) aluseline oksiid
Tekivad oksiidid!!! 2) metall+hape -- sool+ H2 Nt: Zn+HCl --- ZnCl2 + H2 NB! On redoks! Metallid reageerivad hapetele vastavalt pingereale. K, Ba, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, Pb reageerivad tavaliste hapetega. Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageeri hapetega. 3) metall+vesi --- hüdroksiid/oskiid+ H2 Veega reageerivad toatemperatuuril Li, Ba, Ca, Na, Mg Veega reageerivad kuumutamisel Al, Mn, Zn, Cr, Fe Nt: Na+H-OH --- NaOH+H2 Nt: Zn+H2O ---kuumutamine--- Zn(OH)2 + H2 Zn(OH)2 --- ZnO+H2O Mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad vastavaks oksiidiks ja veeks. 4) metall+sool --- sool+ nõrgem metall Fe+CuSo4 --- FeSo4 + Cu Aktiivsem metall tõrjub nõrgema metalli soolast välja. Tunnikontrolli reaktsioonivõrrandid: Al + O2 --- Al2O3 2 Mg + 2 H3Po4 --- 2 Mg3(Po4)2 + 3 H2 2 K + H2O --- 2 KOH + H2 2 Cu(OH)2 --- Cu2O + H2O Na2O + H2O --- 2 NaOH Kui on metall, millel võib olla mitu erinevat oksüdatsiooniastet, siis hapete ja soladega tuleb
või II. Keemilised omadused: 1. Aluseline oksiid + vesi = alus (reageerivad ainult IA ja IIA met. oksiidid) K20 + H20 = 2KOH 2. Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool K20 + S03 = K2SO4 3. Aluseline oksiid + hape = sool + vesi K20 + 2HCI =2KCI + H20 · Amfoteersed oksiidid. Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii hapete, kui ka alustega. Siia kuuluvad eelkõige Al203 ja ZnO Keemilised omadused: 1. Amfoteerne oksiid + hape = sool + vesi Al203 + 6HCI = 2AICI3 + 3H20 2. Amfoteerne oksiid + alus = kompleksühend Al203 + 2KOH + 3H20 = 2K[AI(OH)4] · Inertsed oksiidid ehk neutraalsed oksiidid (ka indifirentsed) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri hapete ega alustega. Näiteks: CO, NO, N20
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Mis on : · Liitaine keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama elemendi aatomid. · Oksiid keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. · Happeline oksiid mittemetallioksiidid. · Aluseline oksiid metallioksiidid. · Amfoteerne oksiid metallioksiid (Al2O3, ZnO) · Neutraalne oksiid mittemetallioksiidid (CO, NO) · Hape keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. · Üheprootoniline hape hape, milles vesinikku on üks. · Mitmeprootoniline hape happe, milles on mitu vesinikku. · Alus keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. · Leelis aktiivsete metallide alused.
Metanool ja etanool Metanool Metanool ehk metüülalkohol on keemiline ühend valemiga CHOH. Metanooli tuntakse ka puupiitituse nime all, kuna kunagi toodeti kuivdestillatsiooni abil puidust. Tänapäeval saadakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul (200-300 atm). CO + 2H CHOH Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena (1,7 g
leelismuldmetallid ( vähesel määral ka magneesium), tõrjudes veest välja vesiniku. Saadusena tekib metalli hüdroksiid (leelis). 2Na (t) + 2H2O (v) 2NaOH (l) + H2 (g) Ca (t) + 2H2O (v) Ca(OH)2 (l) + H2 (g) Keskmise aktiivsusega metallid (AL-Fe) reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Seejuures tekib metalli oksiid. Zn (t) + H2O (g) t° ZnO (t) + H2 (g) 3Fe (t) + 4H2O (g) t° Fe3O4 (t) + 4H2 (g) Rauast vähem aktiivsed metallid (pingereas rauast paremal) veega ei reageeri. Cu + H2O ei reag Küsimused 1) Mis on oksüdeerijaks metalli reageerimisel veega? Mis tekibselle oksüdeerija redutseerimisel? 2) Kuidas iseloomustab metalli asukoht metallide pingereas tema võimet reageerida veega(tavatingimustes ja kuumutamisel)?
deserts, forests, grasslands, oceans, prairies, rainforests, taiga and tundra, terrestrial ecosystems, wetlands. b) Plotkin, Mark J. 2.3 Solar Energy Materials and Solar Cells (52), Thin Solid Films (50), (Journal of Non- Crystalline Solids (31), Synthetic Metals (18), Organic Electronics (10), Materials Science in Semiconductor Processing (2) Teemades: solar cell (79), thin film (21), organic solar (9), zno (9), cds (6) 2.4 Peamised märksõnad: carcinogens, groundwater, pollution; 847 hitti. Groundwater AND pollution AND problems: Groundwater AND ecosystem AND cancer: Eelistasin edasisel tööl esimest varianti, kuna sisaldab teema pealkirjas olevaid sõnu märksõnadena. Esimesel leheküljel olevad artiklid olid kõik teemakohased, kuigi pealkirjades kajastus kantserogeenina kõige enam arseen, kuid oli ka teisi aineid ja kontekste. Valitud artikkel: Autorid: Petrusevski, B
............... Li2O ........................ Millised neist on tugevalt aluselised? 2. Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid) süsinikdioksiid.......... tetrafosfordekaoksiid......... SO3 ......................... N2O ........................ SiO2........................ 3. *Neutraalsed oksiidid hapete, aluste ja veega ei reageeri. Tähtsamad on N2O, NO, CO. 4. *Amfoteersed oksiidid võivad reageerida nii hapete kui ka alustega. Tähtsamad on Al2O3 ja ZnO. 2. HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. pH <7 Koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest . · HAPETE LIIGITAMINE TUGEVUSE JÄRGI 1. Tugevad happed. Nt ..... 2. Nõrgad happed. Nt · LIIGITAMINE VESINIKU AATOMITE JÄRGI 1. Üheprootonilised happed. Nt... 2. Mitmeprootonilised happed. Nt... Millised neist on hapnikhapped? Happe Happe Happeaniooni Happeaniooni valem nimetus
Oksiidid: Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. CaO- põletatud lubi, kustutamata lubi; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas 2 KNO3= 2 KNO2 + O2 2 Zn(NO3)2 = 2 ZnO+ 4 NO2 + O2 Alused: Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H +). Vees lahustuvad alused e. LEELISED: NaOH, KOH, Ba(OH)2 Amfoteersed alused: Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Vees lahustumatud alused tabelis NaOH- seebikivi, sööbenaatrium; Ca(OH)2- kustutatud lubi Happed: Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+). Tugevad HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI Nõrgad H2S, H2CO3 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O
Metallide korrosiooni kaitse ning vastupidavus metalli pinna katmine värviga, pinna katmine tsingiga, kuumtsinkimine või nende kasutamine koos 1) Metalli pinna katmisel värviga moodustub barjäär, mis ei lase metallil korrodeeruda 2) Metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga 3) Kuumtsinkimisel pannakse metall vanni, kus on üles sulatatud tsink Õhu kätte sattudes reageerib tsink õhus oleva hapnikuga, tekitades ZnO, mis reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ning tekib halli värvi ZnCO3 Korrosiooni eemaldamine Tihti on võimalik keemiliselt eemaldada korrosiooni saadusi Fosforhapet saab kasutada rooste eemaldamiseks raua pinnalt moodustab roostega (Fe2O3) raud(III)fosfaadi (FePO4) FeO+2HPO=2FePO+3HO http://mudelid.5dvision.ee/korrosioon/# Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Metallid.zip/korrosioon.html
reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. Mg+O2 => 2MgO Reageerimine veega: aktiivsed metallid (Li-Mg) reageerivad (vedela) veega; tekivad hüdroksiid ja H2: 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 . keskmise aktiivsusega metallid (Al-Fe) reageerivad veeauruga (kõrgel temp.); tekivad oksiid ja H2: Zn + H2O ZnO +H2 . Väheaktiivsed metallid Ni-Au ei reageeri veega. Hapetega: Pingereas H2-st vasakul olevad metallid reageerivad lahj.hapetega oksüdeerijaks on H+-ioon eraldub H2 : Zn + 2HCl ZnCl2+ H2. Pingereas H2-st paremal olevad metallid ei reageeri lahj.hapetega. HNO3 ja konts. H2SO4 reageerimisel metallidega ei teki kunagi H2. Tekivad sool, vesi ja happeainioonid. Raud ja alumiinum ei reageeri kons hapetega. Sooladega:
vereliblesid. Naftaleeni toodetakse kivisöetõrva keskõlifraktsioonist. Mesitüleen Kasutatakse laborites lahustina. Avastas Robert Kane aastal 1837 atsetooni kuumutades väävelhappega. Esineb auto heitgaasides. Võib olla mürgine. Stüreen Rahvapärased nimetused : kaneel, vinüülbenseen. Toatemperatuuril on aine värvitu halvastilõhnav vedelik, keeb temperatuuril 145,2ºC. . Toodetakse põhiliselt etüülbenseeni dehüdrogeenimisel ZnO juuresolekul temperatuuril 600ºC Ksüleen Ksüleen või dimetüülbenseen, endise nimetusega ksülool . Selge, värvitu iseloomuliku lõhnaga vedelik. Lihtsalt lahustuv eetris, etanoolis, fenoolis Nitrobenseen Mõrumandli lõhna ja magusa maitsega mürgine kollakas vedelik Kasutatakse peamiselt lahustina. Kasutatakse ka aniliini tootmiseks. Kokkupuude võib tõsiselt kahjustada närvisüsteemi. Aniliin Vees raskesti lahustuv, värvusetu, vedel, oksüdeerub kergesti õhus
Oksiidid. *Oksiid-aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik(o/a-II). -aluselised oksiidid (metall + hapnik) reageerivad hapetega. Tugevalt aluseliste oksiidide reageerimisel veega tekivad leelised ehk lahustuvad alused(tugevad alused). Nt. NaOH -happelised oksiidid(mittemetall + hapnik) reageerivad alustega. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib enamasti hape. Nt. H2SO4. -amfoteersed oksiidid (Al2O3;Cr2O3;Fe2O3;ZnO) reageerivad nii aluste kui hapetega alustega reageerimisel tekivad kompleksühendid. Nt Na[Al(OH)4]. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. -Neutraalsed oksiidid(CO;NO;N2O) on mittemetallioksiidid, mis veega reageerides hapet ei anna. Oksiidide peamised saamisvõimalused a) Vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga = C + O2 = CO2 b) Suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagundamine(kuumutamine).
Oksiidid. Happelised oksiidid (mittemetalsed oksiidid) : CO2, SO3, I2O7 * Kõrge oksüdatsiooniastmega metallioksiidid. Nt. MnO2, Mn2O7, CrO3. Aluselised oksiidid ( metalsed oksiidid ) : Na2O, CaO, ( Al2O3 ), CuO. Amfoteersed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri, kuid võib reageerida happe või leelisega. Fe2O3, Cr2O, ZnO, Al2O3 . Neutraalsed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri. CO, NO, N2O Oksüdatsiooniaste ( hapnik -II, vesi I ) IV II VI II II -II CO2 CrO3 FeO +4 -4 +6 -6 +2 -2 0 0 0 Nimetuste andmine. IV -II CO2 süsinik(IV)oksiid * Püsivate oksüdatsiooniastmetega metallidel ei pea VI -II oksiidi nimetusse numbrit kaasa kirjutama ( IA- II A, Zn ) CrO3 kroom(VI)oksiid II -II
Karbotermia üks levinumaid metalli saamine meetodeid; metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikdioksiidi abil kõrgel temp. Amfotersus aine võime reag. nii hapete kui ka alustega(Al, Zn, Cl). 2Al+6HCl - 2AlCl3+3 H2 2Al+2NaOH+6 H2O - 2Na[Al(OH)4]+3 H2 Al(OH)3+NaOH - Na[Al(OH)4] Reag. veega: 1)akt. metallide reag. veega tekib leelis. 2Na+2H2O-2NaOH+H2 2)kesk. aktiivsusega metallid reag. veeauruga, tekib oksiid(Al-Fe) Zn+ H2O t.>ZnO+ H2 3)vähem aktiivsed ei reag. veega (alates Ni) Reag. lahjendatud hapetega. Need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust eespool. Ei reageeri väärismetallid. Zn+2HCl->ZnCl2+ H2 Reag. sooladega(soolalahusetga). Aktiivsem metall tõrjub soolalahusest vähem aktiivsema välja. Fe+CuSO4->FeSO4+Cu | ei reageeri Zn+AlCl3 Väga aktiivsed metallid reag. kõigepealt soolalahuses oleva veega.
H2O2, CrO3. Redutseerumine-elektronide liikumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. Oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. Katalüsaator-aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpus esialgses koostises ja koguses. Aktiivsed metallid (K-Mg) reag. külma veega, tekivad leelis ja H2. Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2. Zn+H2O=ZnO+H2. Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri veega. Vesinikust eespoololevad metallid tõrjuvad hapetest vesiniku välja. Zn+2HCl=ZnCl2+H2. Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Zn+CuCl 2=ZnCl2+Cu. 2Na+CuCl2+2H2O= Cu(OH)2+2NaCl+H2 2Na+ 2H2O=2NaOH+H2 2NaOH+CuCl 2=Cu(OH)2+2NaCl. Hapnikuga tekivad oksiidid: 2Ca+O2=2CaO. Väävliga tekivad sulfiidid: Ca+S=CaS. EI REAGEERI
suurenemise suunas oleks selline: Fe kuna ta on pingereas kõige mitte aktiivsem, Al kuna ta on järgmine ja Mg mis on kõige aktiivsem loovutaja ja kõige suurem võime. Veega reageerivad suure aktiivsusega metallid - IA- ja IIA-Rühm nt1: 2Na +2H2O 2NaOH + H2 nt2: Ca +2H2O Ca(OH)2 + H2 Kuumutamisel veeauruga reageerivad keskmise aktiivsusega metallid Al, Zn, Cr, Fe nt1: Zn + H2O ZnO + H2 nt2: 3Fe + 4H2O Fe3O4 + 4H2 Rauast vähemaktiivsed metallid ei reageeri veega ega ka kuumutamisel veeauruga Ni, Sn, Pb ning kõik pingereas vesinikust paremal pool asuvad metallid. Kõik metallid, mis asuvad pingereas vesinikust paremal ei reageeri hapetega Rahulikult kulgevad reaktsioonid: 2Li + 2H2O 2LiOH + H2 Ca +2H2O Ca(OH)2 + H2 Aeglaselt kulgevad reaktsioonid:
värvid) 1. Vastus: Soolad-koosnevad metallist ja happejäägist. K+Cl- , Na+Br-, BaCO3, = sool, Na2C03=sooda Happed- koosnevad vesinikust ja happejäägist. HNO3, H2SO4, H2SO3, H3PO4 Alused- koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast. NaOH, KOH, Ba(OH)2 Oksiidid- On liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. H20, N2O, Al2O3, C02 Määra aineklass, kirjuta nimetus: 1. Al2O3 2. MgSO3 3. Zn( OH)2 4. CuCl 5. Fe(OH)3 6. ZnO 7. H3PO4 8. NaCl 9. HNO3 10. KNO2 11. H20 12. HCl Kirjuta võrrand, tasakaalusta: 1. K2O+H2O= 2. BaO+H2O= 3. Al2O3+H2O= 4. Na2O+H2O= 5. Fe2O3+H2O= Määra aineklass, kirjuta nimetus ja arvuta molaarmass järgmistele ühenditele: 1. Na20 2. Mg(OH)2 3. H3PO4 4. Al2(S04)3 Koosta valem ja arvuta Mr 1. Naatriumdioksiid 2. Süsinikdioksiid 3. Tsinkhüdroksiid 4. Kaaliumhüdroksiid 5. Magneesiumnitraat 6. Baariumsulfaat
vesinikust vasakul toimumiseks on mõnikord vaja süütamist või Lihtaine + hapnik = oksiid S + O2 = SO2 kõrgemat temperatuuri mittelahustuv hüdroksiid + temperatuur = Reaktsioon toimub ALATI!!! Zn(OH)2 + to= ZnO + H2O metalli oksiid + vesi Reaktsioon toimub KUI 1)lähteained on Alus + sool = sool + alus NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 lahustuvad, 2)üks saadus sadeneb välja Reaktsioon toimub KUI moodustub nõrgem
a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3... o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Nimetused oksiididele: Mittemetallioksiididel kasuta indeksi märkimiseks kreeka keelest tuletatud arvsõnu: mono, di, tri, tetra, üheksa, hepta, okta, nona, deka; näiteks P2O5 difosforpentaoksiid; I,II,III A metallide oksiidide nimetustes ei kasutata eesliiteid ega metalli laengut Teiste metallide oksiidide nimetamisel määra kõigepealt metalli laeng, siis märgi see
annaabi.ee 
