4. Waldorfkooli õpetajad on selge filosoofilis-pedagoogilise vaatega 5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6. Tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist 7. Waldorfkoolis on oluline õppeprotsess mitte hindamine 8. Õppekava on selgelt kohandatud lapse ealistele iseärasustele 9. Väga hästi toimib õpilase tundmaõppimine, individuaalne lähnemine ning õpetajate kollektiivne eneseareng 10. Waldorfkoolid sobivad lastele, kes vajavad rahulikku (stressivaba) arengukeskkonda 11. Intellektuaalne õppimine- käsitöö ja kunst, draama, muusika ning liikumine on õppekavas tähtsal kohal ning nad on omavahel lõimunud. 12. Waldorfkoolide arv kasvab Eestis pidevalt. Praegu on neid kokku 7: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Rakveres, Põlvas, Keilas...
Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Waldorfkoolid Carry Kangur Rudolf Steiner 25.02.1861 30.03.1925 Austria · Waldorfkool,Steinerkool; Waldorf pedagoogika, Steiner-pedagoogika; · ...on eksisteerinud juba 90 aastat · Vaimuteadus Antroposoofia; Antroposoofia ...on vaimne filosoofia/liikumine, mis püüab uurida ja kirjeldada vaimseid nähtusi loodusteadustele lähedase täpsuse ja selgusega. ·Antroposoofia ehk vaimuteadus. ·Vaimne arusaam inimesest ·Seotus religiooniga
.......................................................... 16 1. 2 1 Sissejuhatus Autor valis selle teema sellepärast, kuna tema jaoks oli see tundmatu teema. Ta ei teadnud selle kohta mitte midagi, peale selle, et sellise nimega nagu Waldorf on olemas koolid ja lasteaiad. Nii tekkis temal tahtmine saada sellel teemal rohkem teadmisi. Töö eesmärk on: 1. Saada teada, mis on waldorfpedagoogika 2. Millised on waldorfkoolid ja lasteaiad 3. Kust tuli selline nimi nagu waldorfpedagoogika 4. Kuidas käib nendes koolides ja lasteaedades õppimine Teema kuulub pedagoogika valdkonda Eesmärkide täitmiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded: 1. Töödelda läbi selle teemaga seostuvad raamatud 2. Otsida internetist välja teemakohane kirjandus 3. Töötada välja raamatutest ja internetist saadavast infost vaid tähtsam 4. Koostada infost referaat
võõrkeeled, mida koolis hakatakse juba esimesest klassist õpetama eurütmia ja võimlemine tööõpetus ja käsitöö muusika, maalimine ja joonistamine ( Gustavson 2004). 5 Hetke seisuga tegutseb Eestis 7 Waldorfkooli ja 8 Waldorflasteaeda või mängurühma. Neid võib pidada ,,piirkonnata" koolideks ja lasteaedadeks, kuna neis õpib õpilasi suhteliselt paljudest erinevatest omavalitsustest. Eesti Waldorfkoolid on reeglina laste arvu poolest väikesed üldharidust andvad erakoolid. Need ei tee laste vastuvõtmisel vahet lapse soo, rahvuse, usu, õpivõimekuse või vanemate majandusliku seisu alusel. Waldorfkoolide eesmärgiks ei ole kasumi teenimine, vastupidi, nende asutuste pidajateks on mittetulundusühingud. Täismahulise kvalifikatsiooni tagava waldorfõpetaja koolituse puudumine on üheks oluliseks waldorfhariduse arengut takistavaks teguriks Eestis. Vastavat haridust on võimalik omandada vaid
huvitab rohkem tulemus, mis on tihti standardiga ette ära määratud. Alternatiivkoolid on tegutsenud rohkem kui sajand. Alternatiivkoolide teke ja lapsepõlve teadvustamine on ajalooliselt käinud käsikäes. Teadvustatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, et oleks võimalik ,,areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks" (Kuurme 2003 lk. 164). Tänapäeva alternatiivpedagoogikas on kõige tuntumaks saanud Montessori koolid ja Steiner, e. waldorfkoolid. Montessori pedagoogika on rajatud Itaalia arsti, psühholoogi ja pedagoogi Maria Montessori (1870- 1952) poolt. Tema pedagoogika on suunatud lapse iseseisvuse suurendamisele, iseõppimisele ja enesekasvatusele. Rõhutatakse individuaalse lähenemise tähtsust. Õpetaja ei ole tedmiste allikas, kontrollija ega hindaja, vaid lapse saatja. Tema rolliks on luua sobiv keskkond, näidata kätte materjalidega töötamise võtted, suunata ja juhendada last. Lähtutakse igast lapsest ja tema arengust
Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia vaestelinnaosades vôi segarassilise koolina Lôuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika tingimustes. 2001. aasta sügisel oli maailmas kokku 845 waldorfkooli, nendest 605 Euroopas, neist omakorda pooled Saksamaal ja Madalmaades ning 7 Eestis. Igal aastal tuleb umbes 20 kooli juurde. Waldorfkoolid on seega suurim riigist ja kirikust sôltumatu 3 kooliliikumine maailmas. Nad ei ole tsentraalselt organiseeritud, kuuluvad aga regionaalsetesse, rahvuslikesse vôi rahvusvahelistesse ühingutesse ja peavad üleval oma ôpetajakoolituse süsteemi 64 ôpetajate seminari ja kôrgkooliga, samuti arvukate kutsealaste seminaridega. Paljud waldorfkoolide ôpilased käivad enne kooli ühes 2000-st maailma waldorflasteaiast(Dr. Hardorp).
Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia vaestelinnaosades vôi segarassilise koolina Lôuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika tingimustes. 2001. aasta sügisel oli maailmas kokku 845 waldorfkooli, nendest 605 Euroopas, neist omakorda pooled Saksamaal ja Madalmaades ning 7 Eestis. Igal aastal tuleb umbes 20 kooli juurde. Waldorfkoolid on seega suurim riigist ja kirikust sôltumatu 3 kooliliikumine maailmas. Nad ei ole tsentraalselt organiseeritud, kuuluvad aga regionaalsetesse, rahvuslikesse vôi rahvusvahelistesse ühingutesse ja peavad üleval oma ôpetajakoolituse süsteemi 64 ôpetajate seminari ja kôrgkooliga, samuti arvukate kutsealaste seminaridega. Paljud waldorfkoolide ôpilased käivad enne kooli ühes 2000-st maailma waldorflasteaiast(Dr. Hardorp).
sajandi lapsekeskse teooria kujunemist kõige rohkem. Progressiivpedagoogiline suund tahtis rajada vana kooli asemele vabama ja õpilase kesksema kooli. Dewey kasvatusfilosoofia aluseks on seisukoht, et olulised on õppiva indiviidi kogemused. Tõeline kasvatus toimub kogemuste kaudu aga kõik kogemused ei ole kasvatavad (Hytönen). ALTERNATIIVPEDAGOOGIKA SUUNAD 20. sajandi esimesel poolel tekkis Euroopas palju alternatiivpedagoogikaid. Näiteks seiner- ehk waldorfkoolid, Montessori õpetusele tuginevad koolid ja freinet- ehk elukoolid, mis on tuntud ka praegusel ajal. Tegemist on kolme täiesti erineva õpetusega, mida ühendab sõna ,,alternatiivne" (Tuulik, 2001:176-177) STEINERPEDAGOOGIKA Steinerpedagoogika on filosoofilisel alusel (antroposoofia, vaimuteadus) põhinev terviklik kasvatusteadus, millel on oma kindel arusaam lapse arengust, milles on ka välja töötatud nii õpetamise kui kasvatamise teooria ja nõuded koolimiljööle
....................................................................................................................8 Kasutatud materjalid:.......................................................................................................................9 Sissejuhatus Lapse kasvatamiseks ja õpetamiseks on palju erinevaid viise. Lisaks tavaõppele on olemas ka alternatiivpedagoogika, mis on erinevate meetodite üldnimetus. Nende hulka kuuluvad näiteks vabakasvatus, steinerpedagoogika, waldorfkoolid ja montessori koolid. Minu referaat räägibki just montessori metoodikast. Valisin selle teema, kuna asin võimaluse käia mõni aasta tagasi Soomes ühes Montessori koolis ning sellest ajast on montessori pedagoogika mind huvitama hakanud ja tahtsin sellest rohkem teada saada. Samuti pakkus palju huvi ka Maria Montessori, kes on montessori pedagoogika looja. Oma referaadis seletan lahti, mis on alternatiivpedagoogika. Kirjutan Maria Montessorist,
kinnise suhtlusringi tekkeks. Eestis on hetkel 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiendkoolituskeskus (seminar). Kasutatud materjal 1. Kranic, E-M. (1991). Vabad Waldorf-koolid (Steiner-koolid). Tallinn 2. http://www.perekodu.ee/artikkel.php?id=7526 3. Luuk, K. (1991). Waldorf-pedagoogika I . Tallinn 4. Luuk, K. (1992). Waldorf-pedagoogika II. Tallinn 5. Eesti Antroposoofiline Selts (1990). Steiner-kooli põhijooned. 6. Lindenberg, C. (1993). Waldorfkoolid: hirmuta õppida, eneseteadlikult tegutseda. Tallinn 7. Wilkinson, R. (2006). Steiner-pedagoogika vaimne aluspõhi. 8. http://www.epl.ee/?artikkel=271337 9. http://waldorfyhendus.ee/index.html
Maria Montessori (1870-1952) - toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile · Tundlikkusperioodide tundmaõppimine Waldorfpedagoogika · Sotsiaalne pädevus läbi koosõppe · Õppimine tegevuse kaudu · Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) Rudolf Steiner (1861--1925) · Tsükliõpe · Individuaalne tagasiside: tekstitunnistused · Kollegiaalne juhtimine · Waldorfkoolid - kunstiline aspekt kasvatuses ·Lapsekeskse kasvatuse eelised ja ohud ? Mõelgem sellele: kool kui erinevate meetodite sümbioos kas ka tavakoolis, kas ka mulle ? Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad. Rahvusvahelised võrdlusuuringud Võrdlev koolikorraldus uurib: Hariduse korraldust eri riikides eesmärgiga analüüsida koolisüsteemi ja hariduspoliitika tugevaid ja nõrku külgi rahvusvahelises perspektiivis Võrdleva koolikorralduse allikad: (1) Rahvuslikud koolisüsteemid
Ta teebTe elu lihtsalt väljakannatamatuks. Veel tahavad nad, et meie sõnad ja käitumine kokku langeksid. Seda just sellepärast, et koolisüsteemis on nõrk koht: käskluste jagamine ei ole tõhus. Koolisüsteem põhineb absoluutsetel reeglitel, kus puudub igasugune paindlikkus ,,ära päri, ära räägi." Aga need lapsed räägivad. Nende reeglid on meie ideaalmaailma omad, mitte selle reaalsuse omad ja meilt ootavad nad tõelist vanemlikku tuge. Indigodele sobiks õppimiseks waldorfkoolid. Nende asutajaks oli Rudolf Steiner, ning nendes koolides oli alternatiivne koolisüsteem. Teraapiana soovitatakse kusjuures ainult head lastepsühholoogi.kuigi praegu pole paljud psühholoogid valmis töötama indigodega. Miks siis? Vastus lihtne kuna praeguste psühholoogide teadmised pärinevad Spockilt , Freudilt ja Jungilt. Kuid tuleb tõdeda, et neile lastele need meetodid ei toimi. Mõnikord kuid mitte piisavalt. Need lapsed on teistsugused nad on totaalselt teistsugused..
raamatud mõeldud kooliõpetajatele ning lasteaiaõpetajatele oleks parem luua eraldi käsiraamat. (Jõesaar 2009, 45). Et õpetajate võimalusi lasteaia õues toimuvate planeeritud õppetegevustega rikastada, on loodud ka käesoleva bakalaureusetöö metoodiline materjal. 1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses Kogukondlikkust edendavad ka mõned pedagoogilised suundumused. Neist tuntumad on waldorfpedagoogika ja Reggio Emilia. Waldorfkoolid ja –lasteaiad pole loodud vaid ühe generatsiooni jaoks. Ka vanemad selles kogukonnas peavad võtma vastutust ja rolle, millel on pikaajalised mõjud. Steineri järgi oleks isegi tema hariduslik mõtteviis ilma tugeva vanema-õpejata suhteta vähem efektiivne. See omakorda läheb kaugemalt tavalistest vanemateõhtutest kooli juhtimise ja poliitika juurde. (Clouder 2003, 167). 20 Väga olulisel kohal on looduserütmidega arvestamine
annaabi.ee 
