selgusega. ·Antroposoofia ehk vaimuteadus. ·Vaimne arusaam inimesest ·Seotus religiooniga ·Aitab mõista kaasaegse ajastu probleeme ja neile lahendust leida. Waldorfkool(id) · ...on sõltumatud, oma seaduste järgi toimivad organisatsioonid. · ...on kool igas vanuses ning igast sostsiaalsest klassist pärit lastele ja noortele. · ...osades riikides toetab koole riik, teistes sõltutakse vaid õppemaksust. Waldorfkooli juhtimine · Hierarhia puudumine Õpetajate Kolleegium. · Õpetaja kokkulepitud piirides autonoomne. Waldorfkooli Struktuur · 7-aastane rütm 1. Lasteaed ehk eelkool (4-6a. lapsed) 2. Kooli keskaste klassid 1-8 (6-13 a. noorukid) 3. Kooli ülaaste klassid 9-12 (14-19 a. noorukid) · Koolitunnistused mitte ainult hindelised Suhted kogukonnaga · Üldkoosolekud · Kord veerandis klassi õpilaste vanematega koosolek · Õpetaja koduvisiidid
Ja kuna ta oli tol hetkel Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi asedirektor,siis ta sõlmis Tampere kooli esindejatega kokkuleppe, et nad teevad õpetajatele waldorfpedagoogika kursuserd. See oli hea ja põhjalik kursus, mis kestis aasta otsa, õks kord nädalas. Ene-Silvia arvab, et Waldorf kool on see kool, mida ta tahab emana oma lastele, õpetajana oma lastele. Üldse haridusjuhina. 3. Kool on õppiv organisatsioon, seal toimuvad pidevalt koolitused. 4. Waldorfkooli õpetajad on selge filosoofilis-pedagoogilise vaatega 5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6. Tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist 7. Waldorfkoolis on oluline õppeprotsess mitte hindamine 8. Õppekava on selgelt kohandatud lapse ealistele iseärasustele 9. Väga hästi toimib õpilase tundmaõppimine, individuaalne lähnemine ning õpetajate kollektiivne eneseareng 10
aastal. Rudolf Steineri isiksus ja inimlik soojus jättis neile nii sügava mulje, et neil tekkis soov luua oma lastele senisest sügavama dimensiooniga kool. Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia vaestelinnaosades või segarassilise koolina Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika tingimustes. 2001. aasta sügisel oli maailmas kokku 845 waldorfkooli, nendest 605 Euroopas, neist omakorda pooled Saksamaal ja Madalmaades ning 7 Eestis. Igal aastal tuleb umbes 20 4 kooli juurde. Waldorfkoolid on seega suurim riigist ja kirikust sõltumatu kooliliikumine maailmas. Nad ei ole tsentraalselt organiseeritud, kuuluvad aga regionaalsetesse, rahvuslikesse või rahvusvahelistesse ühingutesse ja peavad üleval oma õpetajakoolituse
ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919. aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul. Maria Montessori ( 1870- 1952) oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoogika väljatöötajana. Tema õpetusviisi mõte seisneb selles, et stimuleerida lapse iseõppimist, enesearendamist ja enesekasvatust, suurendada tema iseseisvust ohututel võimalustel. 3 Waldorf- ehk steinerpedagoogika põhiidee
ehk waldorfkoolid, Montessori õpetusele tuginevad koolid ja freinet- ehk elukoolid, mis on tuntud ka praegusel ajal. Tegemist on kolme täiesti erineva õpetusega, mida ühendab sõna ,,alternatiivne" (Tuulik, 2001:176-177) STEINERPEDAGOOGIKA Steinerpedagoogika on filosoofilisel alusel (antroposoofia, vaimuteadus) põhinev terviklik kasvatusteadus, millel on oma kindel arusaam lapse arengust, milles on ka välja töötatud nii õpetamise kui kasvatamise teooria ja nõuded koolimiljööle. Waldorfkooli õpetajaks õppimine toimub vastavas seminaris (Tuulik, 2001:177). 1919. aastal rajas Rudolf Steiner (1861-1925) Waldorfi sigaretivabriku töötajate lastele antroposoofia põhimõtetest lähtuva kooli. Igas inimeses on varjul võimed, mis on vaja üles leida ja esile tuua. Last aitavad sellel teel ainult harjutamine ja koolitus. Maailma mõistmisel on esmaseks astmeks võime austada. Waldorfkooli õpetuse aluseks on arenguteooria, mille
Tsüklitena ei õpetata: võõrkeeli, muusikat, sporti, eurütmiat, tööõpetust, käsitööd ja usuõpetust. Kool peaks inimesi maailmaga ja omavahel inimliku soojusega reaalselt siduma. Sellepärast ei kuulu arvuti õppeprogrammid algkooli. Kesk- ja vanemas astmes seevastu pööratakse moodsa tehnikaga tegelemisele suurt tähelepanu. Pärast sama aine eelmist tsükli lühiülevaadet jätkatakse uue temaatilise tervikuga. Waldorf kooli õppekava. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti- ja tegevusainete tasakaalul. Ühtviisi tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist. Õppekava toimimine on seotud koolikorralduse, -arenduse ja -juhtimisega, mis waldorfkoolides on mõneti erinevad võrreldes traditsioonilise kooliga. Õppekavast lähtudes loob iga kool ümbruse või keskkonna, kus õppimine aitab areneda, mis on kõikide koolide sarnane eesmärk
kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiendkoolituskeskus (seminar). Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti- ja tegevusainete tasakaalul. Ühtviisi tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist. Waldorf-pedagoogika põhiidee Steineri-pedagoogika käsitluses on inimene hingeliskehalisusele lisakas ka vaimne olend. Inimese vaimne tuum on indiviidi ainulaadsuse aluseks, seega pole indiviid üksnes
tunnetamist ning otsustusvôimelist tegutsemist(Dr. Hardorp). WALDORFPEDAGOOGIKA ÜLEMAAILMNE JA RAHVUSVAHELINE Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia vaestelinnaosades vôi segarassilise koolina Lôuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika tingimustes. 2001. aasta sügisel oli maailmas kokku 845 waldorfkooli, nendest 605 Euroopas, neist omakorda pooled Saksamaal ja Madalmaades ning 7 Eestis. Igal aastal tuleb umbes 20 kooli juurde. Waldorfkoolid on seega suurim riigist ja kirikust sôltumatu 3 kooliliikumine maailmas. Nad ei ole tsentraalselt organiseeritud, kuuluvad aga regionaalsetesse, rahvuslikesse vôi rahvusvahelistesse ühingutesse ja peavad üleval oma ôpetajakoolituse süsteemi 64 ôpetajate seminari ja kôrgkooliga, samuti arvukate
tunnetamist ning otsustusvôimelist tegutsemist(Dr. Hardorp). WALDORFPEDAGOOGIKA ÜLEMAAILMNE JA RAHVUSVAHELINE Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia vaestelinnaosades vôi segarassilise koolina Lôuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika tingimustes. 2001. aasta sügisel oli maailmas kokku 845 waldorfkooli, nendest 605 Euroopas, neist omakorda pooled Saksamaal ja Madalmaades ning 7 Eestis. Igal aastal tuleb umbes 20 kooli juurde. Waldorfkoolid on seega suurim riigist ja kirikust sôltumatu 3 kooliliikumine maailmas. Nad ei ole tsentraalselt organiseeritud, kuuluvad aga regionaalsetesse, rahvuslikesse vôi rahvusvahelistesse ühingutesse ja peavad üleval oma ôpetajakoolituse süsteemi 64 ôpetajate seminari ja kôrgkooliga, samuti arvukate
· arvutiõpetus (psüühiliste funktsioonide korrektsioonitöö eesmärgil). Kooli õppekavas on oluline osa õpilaste kutsealasel ettevalmistamisel. Peale 9. kl. lõpetamist saavad õpilased põhikooli lõputunnistuse märkega õppekava sisu ja mahu kohta. Õpinguid on olnud võimalik jätkata kooli kutseklassis." Märkus: maei saanudaru, mida tähendab alternaatiivne õppimisvõimalus, nendel tasemelõppijatele on see minu meelest ainus sobiv võimalus meil on alternatiivid, kas minna Waldorfkooli või Prantsuse lütseumi või kristlikku kooli. Neil on praeguse seisuga ainus õige võimalus, kus neid õpetatakse nii, et nad sellest tõesti areneksid. Huvialaringe peetakse ka õppimise üheks osaks (huvihariduseks), nii et kirjeldan ka seda. Pealegi koduleküljel on öeldud, et "Kroonuaia koolis on klassivälisel tegevusel märksa kaugemale ulatuv tähtsus kui ainult õpilaste vaba aja sisustamine. Ka klassivälise töö korraldus teenib korrektsioonitöö eesmärke."
Osa satub erikoolidesse ja nende edasine tee pole selge, halvimal juhul võib see viia noortevanglasse, täiskasvanute vanglasse. Miks see nii läheb? Mul on hea tuttav noormees, kellel vedas. Tema sündis sellisesse perekonda, kus ei olnud püramiidi, vaid oli üheskoos vabaduse ja harmoonia õhkkond. Ema oli väga andekas inimene ja poiss ütles, et ema sai temast aru. Ta oli hüperaktiivne laps ja kuni 8. klassi lõpuni ta tavakoolis ei õppinud. Ta pandi waldorfkooli, kus last ei hinnata, vaid iseloomustatakse. See tähendab, et kui klassiõpetaja arvab, et lapsel on väljavaated oma võimeid tulevikus arendada, siis ta võib koos oma klassiga edasi minna ka siis, kui ta aasta tulemused pole kuigi head. Paljude Eesti haridusametnike jaoks on see nonsenss. Aga kui see poiss lõpetas 8. klassi ja läks 9. klassi, siis ta hakkas õppima. Tema käest küsiti, miks ta siis hakkas õppima? "Ma märkasin, et nüüd tuli aeg, kus ma tahtsin õppida
Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985
kuid tänu ökoküla keskkonnale, on neil võimalik kokku puutuda väga erinevate täiskasvanutega, samuti elavad laste enda sõbrad nendega tihti isegi samas majas, kuna Sieben Lindenis ollakse jagunetud piirkondadesse ja piirkondades asuvad majad, kus inimesed jagavad elamispinda (igal perel oma tuba või toad) aga nt köök ja elamistuba on ühine. Lisa 4. NÄIDISINTERVJUU EESTIS, ROSMAL ASUVA JOHANNES KOOLI LASTEAIAÕPETAJATEGA Siinkohal on välja toodud intervjuu Rosmal asuva Johannese waldorfkooli lasteaia osa õpetajate Laivi Raamat-Boecke ja Heli Kuduga ning täiendav intervjuu Heli Kuduga. Intervjuu on läbi viidud jaanuaris 2012. Kuidas loodussõbralik eluviis ja selle õpetamine lastele kajastub teie koolis? Samuti koostöö lastevanematega, loodussõbralik ja loomulik eluviis? Linnainimesele on see loodussõbralik, teile loomulik. Mille pärast teie lasteaed on eriline teie enda arvates? Mis on see, mis teeb selle lasteaia eriliseks?
annaabi.ee 
