muusika ajal hakkavad sõrmed taktis liikuma või jalad kaasa tatsuma. Muusikale kaasaelamine võib muuta meid lõbusamaks ja elavamaks, vahel aga kurvaks ja mõtlikuks. Muusika on alati mänginud rolli ühiskonna kujunemisel. Kõige parem näide on muusikalise tegevuse ja selle mõju kohta on see, et Eesti rahvas laulis ennast vabaks. Muusika on toonud meie ühiskonda ja tänavatele gruppe, millesse kuuluvaid liimeid ühendab justnimelt muusika. Näiteks hip-hoparid, punkarid, rokkarid jne. Wagneril oli palju pooldajaid ja tema muusika mõju oli hiigelsuur. Tal oli palju pooldajaid ja paljud inimesed langesid tema õnge. Wagneril on jüngerid, mitte nagu teistel muusikutel fännid. Paljud on proovinud aga tema muusikat jäljendada, aga asjatult. Seda mida suudab Wagner ei saa ega tohigi keegi järele teha. Ta tegi pilvemuusikat pilvesolijale, milles kordus päästmise motiiv, milleks oli naine. Ka Wagner ise tahtis maailma päästa ja oli arvamusel, et tee
Franz Lisztile, et seda tema äraoleku ajal lavastataks. Ning nii ka läks esietendus toimus Weimaris 2850. aasta augustis. Wagner kannatas masenduse all isoleeritud Saksa muusika maailmast, sissetulekust rääkimata. Tema naine, kellele ei meeldinud tema ooperid, mis järgnesid Rienzi'le, langes samuti sügavamasse depressiooni. Lõpuks sattusi ta erüsiipeli küüsi, mis muutis ta muusika kirjutamise palju keerukamaks. 1852. aastaks oli Wagneril valmis nelja Sõrmuse ooperi Nibelungi sõrmus ("Reini Kuld", "Valküürid", "Seigfried", "Jumalate hukk") - libretod ning hakkas koheselt komponeerima 1853. aasta novembris "Reini Kulda" ja "Valküüre" 1854. aastal. 1856. aastal asus ta töötama Siegfriedi kallal, kuid jättis asja pooleli oma uue idee tõttu Tristian ja Isolde. Tristian ja Isolde kirjutamisel olid tal kaks inspiratsiooni allikat: Esimene põhineb 1854
8) Nimeta romantismi perioodid. - vararomantism 1815- 1830 - kõrgromantism 1830- 1890 - hilisromantism 1890- 1925 9) Mida tähendab metropoliseeritud, millised olid tähtsad metropolid? 10) Võrdle Verdi ja Wagneri ooperit. Erinevused, milles seisis Wagneri ooperireform? Verdi- Itaalia. Verdi ooperites joonistuvad välja nüansid meloodialiinis, mitte orkestratsiooniarengus, nagu Wagneril. Wagner- Saksamaa. Ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad, mis jagunesid stseenideks. Wagner oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 11) 2-3 esindajat ja zanrid. Itaalia: - Verdi- ooper - Rossini- bel canto stiil ( ilus laul) Saksamaa: - Wagner- ooper - Schumann- soololaul, klaverimuusika - Schubert- soololaul Prantsusmaa: - Berlioz- ooper - Bizet- ooper
9) Miks on teosesse toodud Wagneri kuju? Faust arvab, et samal ajal elab väga suur inimesi oma elu ära mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle. Ta ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta on väga tuntud teadlane ja tal on palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole." Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Wagneril oli aga elumõte olemas, Wagner ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Ilma Wagnerita ei oleks tõestust Jumalale, et Saatanal on õigus kihlveos Jumalaga. See on Wagneri osatähtsus teoses. Wagner oli see, kes veenas Fausti, et puudlis pole inimesekuju, vaimu. 10) Miks pole Margarete ja Fausti suhetes võimalik õnnelik lõpp?
oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid see-eest eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel hakkas käima, arvas Faust et too teeb nõiaringe, juureldes selle üle. Wagneri arvates oli ta aga tavaline koer. 4. Alustuseks tutvustas kurat talle kõrtsielu Auerbachi keldris, kus nad liitusid joomase seltskonnaga. Faust tüdines sellest õige pea. Edasi läksid nad nõiakööki, kus Faust jõi
* Bel canto kasutamine II periood 1849-59 * "Luisa Miller", "Rigoletto", "Trubaduur", "Traviata", "Sitsiilia verepulm", "Maskiball". * Tugevad karakterid, mis sünnitavad tugevaid kirgi * Tegelaste hulgas ebaharilikud tüübid: kurtisaan, õuenarr, palgamõrtsukas jt. * Erinevate temperamentide vastandamine * Bel canto kõrvale ilmub stilo misto (segastiil) * Kaldumine psühholoogiliste peensuste poole * Psühholoogilised nüansid meloodia abil, mitte orkestriga nagu Wagneril * Ooperite kõrgpunkt suurtel ansambli- ja kooristseenidel 5 III periood 1862-93 * "Saatuse jõud", "Don Carlos", "Aida", "Othello", "Falstaff". * Lõpetatud numbrid peaaegu puuduvad * Lavalised draamad (Wagneril muusikalised draamad) * Orkestri osatähtsuse tõus * Kasutab juhtmotiive, kuid tunduvalt vähem kui Wagner.
" (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 70). Sellest lausest saab teada, et Faust tunneb, et miski on tema elus puudu ja kuigi mängudeks ja lõbustusteks võib liiga hilja olla, siis soovidest pole ta kunagi loobunud. 1.2 Faust ja Wagner olid teadlastena väga erinevad. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, kuid ei teadnud, mida ta ise oma elult tahtis. Wagneril see-eest olid aga eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Kuigi ta püüdles samasuguse heakskiiduni, ei olnud tal sooja ega külma laulust, mängust ja lärmist. Teoses avaldub see nii: ,,Laul, lärm ja mäng, sest paljast aimust mu südamesse asub äng. Hull möll, kui aetud kurjast ja vaimust, on nende keeles: rõõm ja mäng." (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 45). Samuti on nende erinevuseks see, et Faust ei suutnud
Wagneri isa, kes teenis Leipzigi politseiametis, suri samal aastal kui Richard sündis, 1814. aastal abiellus ema teistkordselt Ludvig Heyeriga, kes Dresdenis hea näitleja oli. Samal aastal kolis perekond Dresdeni, kus möödus noore Wagneri lapsepõlv. Aastal 1821 suri ka võõrasisa. Dresdenis käis Richard nii hüütud "Ristukoolis". Siit ei olnud suurest iluhelide sünnitajast veel märkigi. Suure vaevaga jõudis ta õppimises edasi. 1827. aastal siirdus ema koos lastega taas Leipzigi ja Wagneril läks õnneks Leipzigi ülikooli õpilaseks heita. Alles siis hakkas tema sisemine sund iluhelide loomist igatsema ja Wagner võttis muude õppimiste kõrval õige suure hoolega iseäranis komponeerimise õpetust. Tema juhendajaks oli Tooma kiriku kantor Theodor Weinlig. Ilmusid esimesed kompositsioonid, avamängud B-duur (1830); d-moll (1831); C-duur (1832); C-duur sümfoonia (1832); klaverisonaat B-duur (1831) jt.
Oli järjekindel ideede teostamisel: · ooperiteater ideest kuni teostuseni · Wagneri ühingu asutamine (toetaja Ludwig) WAGNER JA PUBLIK ~1850 publiku teadvusesse kui helilooja ~1860 rahvusvaheline tuntus Tema ooperitega tutvusid ka Massenet ja Debussy. SÜMFONISMI JA OOPERI ÜHENDAMINE Berlioz ja Wagner on heliloojad, kes leiavad, et on vaja ühendada sümfonism ja ooper: · ei pea lähtuma traditsioonilistest vormidest · motiivide kasutamine · Beethoveni mõjud Wagneril -- motiiv + töötlus + varieerimine Beethoven kasutas neid võtteid ooperdraamades, samuti sümfoniseeris ta ooperi. VOKAALSTIILIST Eksiarvamus: Wagnerit raske laulda suurte orkestrikoosseisude tõttu Tegelikult: Wagner ei nõua karjumist, vaid hääl peab olema tugev, vastupidav. Lauljate meloodia - tehniline alus nõrk. Suhe orkestri ja hääle vahel uus. TEKST Kombeks oli kirjutada riimitud värsstekstile. See tõi kaasa perioodilise ülesehitusega vormiskeemi
temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Kujunes selge meloodiline joon ning vormi ülesehitus muutus klassikaliselt väljapeetuks. Heliloojad: I. Stravinski, A. Honegger, Sergei Prokofjev, Carl Orff, D. Milhaud, P. Hindemith 3. Hilisromantism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 1890 - Peamiselt Saksamaal ja Austrias; helikeel tugines Wagneril ja tema ooperil “Tristan ja Isolde” ning sellest alguse saanud ebapüsivale rohkete kromatismidega harmooniale; suurenes vaskpuhkpillide osakaal/tähtsus ning vastukaaluks suurenes ka löök-ja keelpillide osakaal; hiiglaslik orkestri koosseis; tonaalsuse mõiste avardumine - teosed läbisid rohkem kui ühte helistikku - KROMATISM (enne püsiti ühes helistikus terve loo vältel) Heliloojad: G. Mahler, R. Strauss, M. Reger 4. Ekspressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering
"Sitsiilia verepulm" 55, "Maskiball"59, 1. Tugevad karakterid, mis sünnitavad tugevaid kirgi 2. Tegelaste hulgas ebaharilikud tüübid: kurtisaan, õuenarr, palgamõrtsukas jt. 3. Erinevate temperamentide vastandamine 13 4. Bel canto kõrvale ilmub stilo misto (segastiil) 5. Kaldumine psühholoogiliste peensuste poole 6. Psühholoogilised nüansid meloodia abil, mitte orkestriga nagu Wagneril 7. Ooperite kõrgpunkt suurtel ansambli- ja kooristseenidel III periood 1862-93 "Saatuse jõud" 62, "Don Carlos"67, "Aida" 71, "Othello"87, "Falstaff"93. 1. Lõpetatud numbrid peaaegu puuduvad 2. Lavalised draamad (Wagneril muusikalised draamad) 3. Orkestri osatähtsuse tõus 4. Kasutab juhtmotiive, kuid tunduvalt vähem kui Wagner. Kogu elu ja eriti viimasel perioodil pani Verdi suurt rõhku libretodele. Verismi noorema generatsiooni tähtsaim on Giacomo Puccini (1858-1924), kes sündis
tema maitse jaoks liiga eksitavat ja liiga meelelahutuslikku. Sinine oli Ludwigi lemmikvärv. Schwansteini lossi, kuhu Ludwig oli äsja kolinud ja kus teda ümbritsesid kõikvõimalikus kunstipärases vormis luiged, oli algselt nimetatud Hoheschwangau lossiks. Richard Wagner oli pannud helisema Ludwigi romantilised keeled. Ludwig oli romantik, kes otsis oma ideaalriiki kaugemalt kui rahvusriigist, laskis ennast teel juhtida Wagneril. Olgu kuidas on, Wagneri muusika avaldas talle ,,tõeliselt deemonlikku mõju". ,,MINA, KUNINGAS" Ludwigi näos ei olnud märgata jälgegi osavõtlikkusest, kui ta seisis surivoodi ees, kus lamas tema isa, mees, kes oli temast vähe hoolinud ja keda ta vaevalt taga leinas. Kõigepealt võitis uus vürst, Ludwig, rahvahulgad enda poole oma iluga: tal olid
Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine. Kunstnik on ühiskonnast võõrandunud, isoleeritud, kritiseerib ühiskonda (Wagner: raha ja rahavõimu kriitika, ühiskond pole armastusvõimeline) otsib kontakti publikuga (programmiline muusika; oma teoste seletamine ajakirjanduses; Wagneril ooperiteater Bayreuthis). Kunstnik tunnetab end prohveti ja märtrina. Huvi psühholoogia vastu, 19. sajandi keskel hakatakse esmakordselt rääkima alateadvusest, sajandi lõpuks töötab Freud välja oma psühhoanalüüsi põhimõtted. Ideed: 1. Absoluutne muusika. Tekstita instrumentaalmuusika võrdvääristub vokaalmuusikaga. (Muusikakuulamise raskus, millest rääkisime.) (Absol. muusika: antiigi sfäärideharmoonia elustub uut moodi, läbi inimese
muusikas Debussy oli. Wagneri eeskuju mõjutas harmooniat (dissonantne akord võib olla iseseisev ja ei vaja lahendust, vt näit Wagneri “Tristani”-motiiv) – Debussy harmooniakäsitluses vabanesid akordid funktsionaalsetest seostest (T, S, D) ja võisid olla vabalt järjestatud, arvestades ainult kõlavärvi; Wagneri mõju (“Parsifal” eriti) Debussyle ilmneb ka faktuurikäsitluses ja orkestratsioonis (Wagneril muutus nagu üldse kogu 19. sajandi muusikas kõlavärv ning eripärased tämbrikombinatsioonid järjest tähtsamaks). Nagu Wagner, loobus ka Debussy numbriooperi ülesehitusest (numbriooper koosneb lõpetatud aariatest ja ansamblitest), vaid pöördus muusikadraama poole (pidev tegevuse ja muusika areng). Debussyd huvitas muusikateater väga, aga ta ei leidnud kaua aega sobivat ainestikku. 1893 nägi ta teatris Maeterlincki näidendit “Pelléas ja Mélisande” ning see oli tema