Inimestel on temporaalne lobotoomia (50ndad) – hüperoraalsus, ülesöömine, emotsionaalne tuimus. Sama tulems mandelkeha keemilise kahjustuse korral, kuid vähem väljendunult. Basolateraalne osa (tugevaim seos ajukoorega) – saab sisendi sensoorsete aistingutega tegelevatest ajuosadest, käitumuslikud valikud. ’ Kortikaal-mediaalne osa(juttkeha pikendus) : saab sisendi haistesibulast, mõju emotsioonidele, tähelepanu , reflektoorsed käitumised. Hirm – eesmine vöökäär, ärevus – tagumine vöökäär. Võpatusrefleks – tingimatu reaktsiooni ootamatu stiimuli peale. Ajusilla tasandil, mandelkeha reguleerib intensiivsust võimendunud võpatus – nii üldistunud kui hetkelise ärevusseisundi indikaator, koletsüstokiniin süstimisel esineb. Taalamusest lähevad erinevate sensoorsete modaalsuste närviteed otse mandelkehasse ilma ajukoort läbimata. St teatud stiimulid (ere valgus, tugev heli, valu) põhjustavad tingimatut hirmu.
Kukla- e oktsipitaalsagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine Ajutüvi Keskaju ja talamus: nn ülekandejaam, mis suunab infot eesajju. Ka valu, meeleolu ja motivatsioon. Piklikaju: hingamine js vereringe, tasakaal. Sild: ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja uneärkveloleku rütm Limbiline süsteem: emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu Vöökäär e tsingulaarkäär: sarnaselt talamusele palju sisendeid-väljundeid; emotsionaalsed reaktsioonid valule. Hüpotalamus: homöostaas, sh söömine-joomine Amügdala e mandelkeha: kiired emotsionaalsed reaktsioonid. Hipokampus: õppimine, mälu, ruumitaju. Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal ,,kaardi" koostavat 1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2
- Oimu e temporaalsagar – lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu ja otsustamine Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu, motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepane ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine ja vereringe, tasakaal. Limbiline süsteem – emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu - Vöökäär e tsingulaarkäär – palju sisendeid-väljundeid, emotsionaalsed reaktsioonid valule - Hüpotalamus – homoöstaas, söömine-joomine, intuitiivsed tegevused - Amügdala – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hipokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Mis asjad on ajukoore projektsioonialad? Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavat. - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi
asjad nt südametegevus, hingamine. Selgroo otsast hakkavad tulema. Saab võrrelda jäätisega. Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu ja motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine, vereringe, tasakaal. Limbiline süsteem - Emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu - Vöökäär e tsingulaarkäär – sarnaselt taalamusele palju sisendeid-väljundeid, emotsionaalsed reaktsioonid valule - Amügdala e mandelkeha – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hippokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Hüpotaalamus – homöostaas, söömine, joomine - Närviraku e. neuroni osad ning funktisoonid; Neuron – STAAR! vastutab selle eest et närviimpulss kuhugi jõuaks, teised rakud toetavad närviraku tööd. - Tekitavad müaliinikihti
süvenemiseg, psühhosomaatiliste häiretega 7. une/ärkveloleku tsüklite regulatsioon; hüpotalamus osaleb organismi seisundi regulatsioonis une/ärkveloleku tsüklis koos retikulaarformatsiooniga. Limbiline süsteem, mida eespool on mainitud seoses talamuse tuumadega, moodustub suuraju süvapiirkonna ja vaheaju osadest, mis paiknevad ringselt ümber ajutüve. Limbilise süsteemi olulisemad komponendid on vöökäär (vahetult mõhnkeha peale jääv ajukäär), hipokamp, osa talamusest, epi- ja hüpotalamusest, mandelkeha, haistekorteks ning neid ühendavad juhteteed. Limbilise süsteemi põhilised funktsioonid on: üldise psüühilise aktiivsuse ja põhiliste kaasasündinud vajaduste (enesesäilitamine, toitumine, paljunemine) rahuldamisega seotud käitumise regulatsioon mälu regulatsioon, millega on peamiselt seotud hipokamp ja mandelkeha; mälu on
nurkkäär (BA 39), supramarginaalkäär (BA 40) ja ülemine kiirusagarik (BA 7). III staadiumis toimub infovahetus ja info liikumine otsmikusagarasse, mis vahendab probleemilahendust, olulised motoorne lisa-ala (BA 6), dorsolateraalne prefrontaalkoor (BA 9, BA 46 ), anterioorne prefrontaalkoor (BA 10), Broca pk (BA 45), ja alumine prefrontaalkäär (BA 47). IV staadiumis kui on leitud lahendus, tegeleb eesmine vöökäär (BA 32) sobiva astuse valiku ja alternatiivsete valikuvõimalustepidurdamisega. otsmikusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja käitumusliku kontrolli häireid Otsmikusagara kahjustuste korral on sageli häiritud ka prospektiivne mälu (plaanid ja kavatsused tulevikuks). otsmikusagarate rolli mälu vahendamisel - on mäluga seotud sekundaarselt läbi tähelepanu ja probleemilahendusoskuse.
Mälu ei ole perfektne, nägemus iseendast ja praegused hoiakud võivad mälestusi mõjutada. Nt lahutamine - positiivne info kustutatakse minapildist. - Ajupiirkonnad, mis vastutavad minakohase info eest. Tehnoloogia kiire areng võimaldab uurida inimese aju samal ajal kui ta enesekohast infot töötleb. Sellega on seotud inimesel parem ajupoolkera. Kui seal kahjustus, siis inimene ei tunne iseenaast enam ära. See koht on mediaalne prefontaalne koor ja eesmine vöökäär. Kui panna inimene mõtlema oma isiksuseomaduste peale, muutub aktiivseks eesmine vöökäär, teiste peale mõeldes muutub aktiivseks mediaalne prwfontaalne koor. Peeglitest Inimahvide peal läbi viidud test eneseteadvuse uurimiseks. Mõte selles, et kellegile näidatakse peeglit, mäkerdatakse ta millegagi kokku (nt laubale täpp) ja vaadatakse, kas loom reageerib sellele või mitte. Isolatsioonis on iseennast näha võimatud. Keeruline on hoida oma mina lahus teistest inimestest
Seetõttu võib hüpotalamust vaadelda kui neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsiooni piirkonda. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Limbilisse susteemi kuuluvad struktuurid, mis asuvad suuraju poolkerade mediobasaalses osas. Seda piirkonda nim algselt limbus'eks e ääriseks, sest need moodustised ümbritsevad ajutüve, sellest ka nimetus limbiline süsteem. Sinna kuuluvad osa ajukoore frontaal- e otsmikusagarast, parahipokampaalkäär ja vöötme- e vöökäär ning vaheaju teatud piirkonnad: hipokamp ning mandelkeha. Vaheaju piirkondadest kuuluvad limbilisse süsteemi hüpotalamus, nibukeha ning osa talamusest. Limbilisse süsteemi kuuluvatel ajustruktuuridl on teiste ajuosadega hulgaliselt ühendusi, mistõttu nendega seotud reaktsioonid on väga mitmepalgelsied. Mandelkeha ja vöötmekääru erinevate piirkondade ärritamine elektriga võib katseloomadel põhjustada raevu- ja
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutradit...
– paranoia PARIETAALSAGAR=kiirusagar=PS • sageli epilepsiahaigetel Kiirusagar vastab ennekõike kiiruluu alusele ajukoorele. Eest piiritleb kiirusagara tsentraalfissuur, kõhtmiselt Sylviuse fissuur, dorsaalselt vöökäär ja tagant kiirukukla vagu. TS funktsioonide uurimine • Dihhootilised kuulmistestid (sõnadele ja muusikale) Kiirusagara peamised käärud ja vaod: a) postcentral gyrus b) parietal operculum c) superiol • Visuaalse taju hindamiseks piltide seeriad, erinevuste otsimine jne (TV on palju treeninud) parietal lobule d) superior temporal sulcus e)angular gyrus f) supramarginal gyrus. E ja F
juhteteed paiknevad tagaväädis ja külgmise väädi välimises osas *alanevad juhteteed paiknevad eesväädis ja külgmise väädi mediaalses osas Seljaaju reflektoorne talitlus: reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon, närvikeskuste kaudu toimub seljaaju refleksid iseseisvalt; juhtefunktsioon: vahejaam erutuse edastamiseks teistele närvikeskustele. Limbiline süsteem: *mood suuraju süvapiirkonna ja vaheaju osadest, mis paiknevad ringselt ümber ajutüve *olulisemad osad: vöökäär, hipokampus, osa talamusest, epi ja hüpotalamusest, mandelkeha, haistekorteks ja neid ühendavad juhteteed Limbilise süst funkts: *mälu ja emotsioonid *kaasasündinud vajaduste rahuldamisega seonduv: söömine, paljunemine jms *siseelundite talitluse regul sõltuvalt emotsionaalsest seisundist *lõhnadega seotud reflekside regul *valu ja mõnutunde regul *üldise psüühilise aktiivsuse, emotsionaalse seisundi ning une/ärkveloleku regul
annaabi.ee 
