tekivad kõrvlvärvid ehk kromaatilised värvid Ülesanne nr1 1. joonestada kasks ristkülikut esimesse ristkulikusse kavandada matemaatilisetest elementidest koosnev kompositsioon, kromaatilistes toonides ja värvilistest vätvidest. 2. Teise ristkülikusse kavandada kõverjoontest koosnev kompositsioon. 3. Vajaminev A4 paber. Paigutus · värviringis asuvad vastamisi vastandtoonid ehk täiendvärvused, ehk korntrasttoonid · värviringis kõrvuti asuvas värvid on lähedased ehk kõrvaltoonid Külmad ja soojad toonid · värviringis jaotatakse värvid nende iseloomu arvestades soojadeks ja külmadeks värvideks(tuli ja jää). Soojad toonid punane kollane v.a sidrunikollane roheline pruun Külmad toonid roosa lilla värvide varjundid ja pooltoonid
NT : punane+kollane=oranz, punane+sinine=lilla, sinine+kollane=roheline 3. Mis on värviring? Kõige enam kasutatakse praktikas Johannes Itteni (18881967) loodud 12osalist värviringi. Värviringi abiga saame kujunduses leida omavahel sobivaid värviharmooniaid ja kontraste. Värviring on üles ehitatud kolmele põhivärvile. Värviringi vasakul poolel asuvad külmad värvitoonid, värviringi paremal poolel soojad värvitoonid. Värviringis vastakuti seisvaid toone nimetatakse komplementaar- ehk täiendvärvideks: kollane-violett, kollakasoranz-sinakasviolett, oranz-sinine, punakasoraz-sinakasroheline. Need värvide paarid moodustavad omavahel suurima kontrasti. 4. Kromaatiline, akromaatiline? Kromaatilised värvid kõik värviringis olevad värvid. Akromaatilised e värvitud värvid valge, must ja kõik halli varjundid. 5. Värvikontrast? Too välja 2-3 näidet. Värvikontrast
2. Üheaegne kontrast. Kasutatakse kontrastvärve, et tuua välja teatud kujundit taustast, suunata vaataja tähelepanu mingile kindlale objektile. Värvide kooskõla. Alati sobivad: 1) Neutraalvärvid kõikide värvidega. 2) Kontrastide põhimõttel valitud värvid, komplementaarkontrast (roheline ja punane, violet ja kollane, oranz ja sinine). 3) Kui on kaks ebasobivat värvi, saab neid sobitada lisades nende vähele neutraalse värvipinna. 4) Värviringis kõrvuti asetsevad värvid, ehk toon-toonis värvid ehk sugulusvärvid. 5) Koloriit värvide kogumõju, kus domineerib või domineerivad teatud värvid. Tavaliselt saadakse koloriit nii, et ühele enda poolt valitud põhivärvile segatakse juurde erinevaid toone. N: Sinisele segatakse juurde veidi kollast, pärast veidi punast, siis algselt valitud sinisele uuesti ainult punast, siis uuesti algselt valitud sinisele omakorda nüüd natuke rohelist jne.
Nüüd teame, et elektronmagnetilist kiirgust, mis tekitab silmas valgusaistingut nim. Nähtavaks valguseks. Valgusspektri nähtav ala Lainepikkusvahemik on: 700-620 nm PUNANE 620-585 nm ORANz 585-575 nm KOLLANE 575-510 nm kollakasroheline, ROHELINE 510-480 nm HELESININE 480-450 nm SININE 450-400 nm VIOLETT Värvidenägemine on keerukas pshühhofüsioloogiline nähtus, millest võtavad osa nägemiselundud ja silmad, kesknärvisüsteem ja peaaju. Värviringis lisavärvina punase ja violeti vahel- PURPUR. Värvi põhikarakteristid. ..mis iseloom. Põhiliselt värvi. Et näha, et ese on punane, on vaja, et esmalt peegelduksid punased kiired. Kehad ise värvi ei oma, kuid kõigil looduslikel pindadel on võime erinevalt neelata ja peegeldada meile langevaid kiiri. Keha värv oleneb langeva valguse värvist. Keha värvust mõjutavad objektiivsd tegurid 1) valguse iseloom (keha värv päevavalguses) 2) vaatlustingimused-
värvitooni erinevate varjundite ehk ühe värviperekonna kasutamist kujundustöös. Tavaliselt saadakse neid puhta värvide segamisel. Värviskeemi CMYK-koodid, alustades valgest, on: (252; 246; 255) (252; 249; 224) (255; 248; 197) (254; 249; 178) (254; 253; 157) (0; 255; 98) Analoogvärvid Üleval pool kujutasin analoogvärvi kombinatsiooni, kus alustasin punasest ja lõpetasin helerohelisega. Lähedasteks ehk analoogvärvideks nimetatakse värviringis lähestiku asetsevaid värvitoone. Väiksemate intervallide korral on kõrvutised värvitoonid sanasemad (ja teatud piirist ka eristamatud). Värviskeemi CMYK-koodid, alustades punasest ja lõpetades helerohelisega (liigume vasakult paremale) , on: (254; 253; 136) (10; 244; 138) (24; 240; 138) (34; 214; 125) (42; 255; 128) (58; 234; 157) Kahe värvikomponendi võrdlus Ülal toodud värvikomponentide numbriline väärtus on suhteliselt erinev. Väga lähedasi numbrilisi väärtusi
esimese astme värvitoonid - kollane, punane ja sinine. Teise astme värvid - oranz, roheline ja violett paigutuvad esimeste vastu. Mõlemale poole esimese ja teise astme värve jäävad kolmanda astme värvid, mis saadakse esimese ja teise astme kõrvuti asuvate värvitoonide omavahelisel segamisel. Need on oranzikas-kollane, oranzikas-punane, purpur, sinakas-violett, jääsinine ja leheroheline. Allikas: http://lemill.net/lemill-server/content/pieces Värvuste omakontrast moodustub värviringis võrdhaarse kolmnurga baasil. Igal värvusel on täiendvärvus ehk vastandvärvus, need asuvad värviringis üksteise vastas ja sobivad omavahel. Vastandvärve omavahel 1:1 segades on tulemuseks hall toon. Täiendvärvused: Allikas: www.hariduskeskus.ee 7 + 1 kontrastitüübi näited reklaamis Värvi omakontrast Dekoratiivne lahendus
1.2 Värvuse omadused ja tekkimise põhjus Värvusi eristatakse kolme moodi, milleks on värvitoon, küllastus kui ka heledus. Värvitooni all saab mõelda värvuse nimetust kui ka nime. Üks värvitoon omab mitmeid variatsioone heledast tumedani, mida nimetatakse heleduseks. Küllastus tähendab ereduse muutumist puhtast värvitoonist hallini ehk kõrgest madala intensiivsuseni. Värvitoon määrab värvuse paiknemise värviringis, samuti on värvitoon värvi nimi. Küllastus näitab ära värvuse tugevuse kui ka kromaatilise kauguse hallist värvitoonist. Heledus näitab ära elektromagnetkiirguse energia hulka, kui ka kaugust must ning valge vahel. Need kolm värvuse omadust saavad ja võivad muutuda iseseisvalt, üksteisest sõltumatult olenevalt. Värvilised objektid peegeldavad teatud sagedusi ja neelavad teisi. Nähtava värvuse põhjustavad objekti pinnalt peegeldunud lainepikkused
Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse seguvärvid ehk kõrvalvärvid ehk sekundaarvärvid: Punane + kollane = oranž Kollane + sinine = roheline Punane + sinine = violetne Kui segada omavahel kaks sekundaarvärvi või primaarvärv ja sekundaarvärv, siis saadakse tertsiaalvärv. Tertsiaalvärvid on näiteks: Kollane + oranž = kollakasoranž oranž + roheline = pruun Vastandvärvid Toone, mis asetsevad värviringis üksteise vastas, nimetatakse vastandvärvideks. Juhul, kui soovitakse ühe tooni osakaalu juustes vähendada, tuleb seda teha tema vastandvärvi abil. Näiteks roheka tooni vältimiseks tuleb lisada värvile natuke punast ning liigse kollase saab ära võtta lilla tooni abil. Primaarvärvide vastandvärvid on: Punane – roheline Kollane – lilla Sinine – oranž Värvide segamisel on tähtis, millises koguses mingit värvitooni segus kasutatakse. Ühe
Ta otsustas, et kuuevärviline ring ei ole värvisuhete selgitamiseks piisav. Värviring on lihtsam värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse peamiselt värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses ja antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heledused. Kui värviring koosneks ideaalselt puhastes monokromaatilistes värvides, võik selles eristada kuni 180 värvitooni. Värvisuhted olenevad värvide asetusest värviringis: kõrvuti olevate värvide omadused on sarnased, kaugemal asetsevate värvide erinevused on suuremad, teineteise vastas kõige suuremad. Vastavalt teoreetiliste lähtekohtade võimalikule erinevustele on värviringide jaotuses ja lähtevärvide arvus teatud erinevus. Mõnede korrastuste puhul on värvide omavahelisi seoseid esitatud kolmnurga kaudu. Põhivärvid ehk primaarvärvid on värviteooriates tavaliselt kollane, punane ja sinine.
Tekib nii kromaatiliste kui akromaatiliste värvide puhul ning hele-tumeda kontrastina. 24 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON "KAUGED VÄRVID" Ülekantud tähendus külmadele värvidele, mis tekitavad kauguse mulje. KOMPLEMENTAARVÄRV Täiendvärv, mille vastandamine annab suurima mõeldava värvikontrasti. KONTRASTVÄRVID Subtraktiivsegustamismeetodil koostatud värviringis vastamisi asuvad värvid. KROMAATILISED VÄRVID Kõik värvid peale musta, valge ja halli. Aktiivse mõjuga värvid, mille põhirühma moodustavad sinine, punane ja kollane (primaarvärvid) ja nende omavahelisel liitmisel saadavad sekundaarvärvid. KÜLLASTUS Nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka värvis. Väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes, milles avaldub akromaatilise värvi hulk võrreldes kromaatilisega. LOKAALTOONID
raskust; kaugust ja lähedust tajuvad inimesed erinevalt ja seetõttu nimetatakse neid subjektiivseteks omadusteks. Soojus ja külmus Värviringis ühel pool võimutsevad sinised ja tema lähitoonid, teisel poole oranz ja tema lähitoonid. Sinine assotseerub külma merega, oranz kõrvetava päikesega. Siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks. kõige soojemaks loetakse oranzkollast, kõige külmemaks lillakassinist. Kergus ja raskus Värvi kergus ja värvi raskus oleneb värvikoostisest ja pääseb mõjule suurel pinnal. kerguse annab värvile puhtus ja valge sisaldus
Ühes eksperimentaalses katses tõestati seaduspärasus, et inimese temperatuuritaju sõltub ümbritsevast värvist. Nii võib külmas (sinises-rohelises) ruumis sama temperatuuri tunnetada 3-4 kraadi võrra madalamana kui soojas (punases-oranzis) ruumis. Värvid, olles igapäevase elu lahutamatud kaaslased, mõjutavad sageli inimese tujusid ja enesetunnet, tervist ja käitumist. Iga värv eraldi ja teistega kombineerituna kätkeb endas teatud ,,mõjusagedust". Kollane on värviringis kõige heledam, väljapoolekiirgavam ja säravam, kuid võrreldes punaste toonide mitmekesisuse ja paljususega on kollaste toonide hulk piiratum. Lisaks on kollane väga tundlik oma naabervärvide mõju suhtes. Juba väike sinine lisand muudab ta rohekaks, punane lisand oranziks. Emotsionaalsel tasandil on kollane hea värv, et tõsta meeleolu ja võita depressiooni. Tal on omadus äratada tähelepanu ja tõsta inimese valmisolekut uue informatsiooni vastuvõtmise jaoks. Kollasest
edastamata. 3 Värviteooria Artur Schopenhauer Artur Schopenhauer oli saksa filosoof, kes elas aastatel 1788-1860. Huvitus Goethe värviteooriast ja ekpserimenteeris mõnda aega temaga koos, hiljem teostas ise füsioloogilisi uurimusi. Teda huvitas värv kui spetsiifiline nägemisaistig ning silma vastasmõju sellele. Oma 36 osalises värviringis kujutas ta heledusväärtuselt võrdseid kvalitatiivseid osasid silma jaoks. Tema teos "Über das Sehen und die Farben" ("Nägemisest ja värvidest") ilmus esmakordselt 1816.a. ,kuid jäi tähelepanuta. (Ladinakeelne trükk 1830 a.) Schopenhaueri füsioloogilised uurimused võttis hiljem oma teooria lähtepunktiks Hering. Isaac Newton Inglise füüsik, astronoom ja matemaatik, elas aastatel 1643-1727. 1672.a. avaldas artikli "A new theory about light and colours" ("Uus teeoria valgusest ja
Viimistlusmaterjalid Laura Kruusel VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kanta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
