tähistusega E200–E299 Kasutatavatest säilitusainetest on sorbaadid, bensonaadid ja nitraadid. Looduslikud säilitusained on bensoehape, sorbiinhape, salitsüülhape ning sidrunhape. 1. Säilitusaine ehk konservant on looduslik või sünteetiline aine, mis takistab toodete riknemist. 2. Tänu säilitusainetele pikeneb toote müügiaeg. 3. Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks annavd vorstidele ilusa punase värvuse. 4. Toimivad paremini happelises keskonnas. 1. Potensiaalselt kantserogeensed ühendid. Suurtes kogustes vähki tekitav toime. 2. Võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. 3. Mitmed sünteetilised säilitusained on saadud nafta baasil. 4. Viitamini B12 hävitava toimega. 5. Astmaatikutel ja hüperaktiivsetel lastel sümptomite ägenemine. Säilitusaineid leidub vorsti- ja singitoodetes,
Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive. Toiduvärv E120- karmiin (karmiinhape). Toidu lisaainetest on just toiduvärvid kutsunud esile kõige negatiivsema hoiaku. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks. Karmiin on punane toiduvärv. Seda kasutatakse tootele omase punaka värvuse andmiseks. Seda ainet isoleeritakse putukatest. Enamasti kasutatakse vorstides, viinerites, sinkides. Samuti leidub alkohoolsetes jookides, kookides, želeedes, nätsukommides, keedistes, maitsestatud kohupiimades, jogurtites jmt toodetes. Kõrvalmõju: Võib tekitada astmat ja ka eluohtlikke allergilisi reaktsioone Säilitusaine E250- naatriumnitrit Ühed vanimad konservandid on nitritid (E 249 ja E 250), mida esialgselt lisati lihale ja lihatoodetele ilusa roosa värvuse andmiseks. Alles
marketite riiulitel geneetiliselt muundatud toitu, sest mitte ükski seadus ei kohusta tootjaid märkima pakendile seda, kui nende toote valmistamise juures on kasutatud geneetiliselt muundatud tooraineid. Nii on küll näiteks margariini pakil kirjas, et sisaldab toiduõli, kas see on aga puhas või geneetiliselt muundatud, ei ole teada. Põhimõtteliselt võib geneetiliselt muundatud organisme olla kõikides soja-, maisi ja rapsitoodetes, neid aga kasutatakse sageli vorstides, kastmetes ja paljudes kiirtoitudes. Sojast valmistatud letsitiini kasutatakse sageli ka shokolaadide valmistamisel. Geneetiliselt muundatud organismidest valmistatakse üha enam ka riboflaviini, mida leidub paljudes beebitoitudes, hommikusöögihelvestes ning karastusjookides. Kurb tõsisasi on ka see, et kindel ei saa olla isegi Eestis valmistatud toiduainete osas, kuna üha enam kasutavad ka Eesti toiduainetootjad kohaliku tooraine asemel odavat sissetoodud
Säilitusained ehk konservandid pidurdavad mikroobide, pärmi- ja hallitusseente arengut. Säilitusained jagunevad: • sorbaadid- enim levinud E202 kaaliumsorbaat, mida kasutatakse loomasöödas ja kosmeetikas • bensoaadid- enim levinud E211 naatriumbensoaat, looduses leidub pohlades, jõhvikates, mustikates • nitraadid- nitraadid või nitritid on praktiliselt kõigi lihatoodete koostises. Kuulsaim E250 naatriumnitrit. Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks annavad vorstitoodetele ilusa punase värvuse. Potentsiaalselt kantserogeensed ühendid. Antioksüdandid E300 - E322 Pärsivad oksüdatsiooniprotsesse, mis on tingitud ensüümidest ja vabadest radikaalidest; pidurdavad rasvade rääsumist, säilitavad toidu värvi ja lõhna. Kasutatakse nii loodusidentseid kui sünteetilisi. Kuulsaimad antioksüdandid on askorbiinhape ehk C-vitamiin E-300, E- vitamiin E-306, sidrunhape E-330, Emulgaatorid E400 – E499
mürkaine. Nitraat on vähem mprgine, kuid see on ka vähem effektiivne. Nitriti ja nitraatide vaheline seos Tänu sellele, et nitrit on võimeline oksüdeerida nitraadiks, võib leiduda nitraadi nendes toodetes kuhu seda pole lisatud. Saksamaa lihatoodete uuringud on näidanud, et valmistoodetes kuhu oli lisatud ainult nitrit, leidub ka nitraati. Tavaliselt suurema nitriti kogusega kaasneb ka nitraadi koguse suurenemine, kuid emulsiooni tüüpi vorstides seda seost pole nitriti koguse suurenemisega nitraatide koguse suurenemist ei kaasne. Kuid Nitriti lisamiseta nitraatide jääk on suurenenud, mis võib olla tingitud joogivee (0-50 mg/l) ja vürtside lisamisest. Kuidas nitrit väheneb tootes. Kõige suurem vähenmine kogu tootmise protsessi vältel on kuumtöötlemisel. Sellel etapil nitriti kogus väheneb kuni 65% sõltumata lisatud kontsentratsioonist. Pärast kuumtöötlemist 20 päeva
nägemishäireid, liigesevalu ning veel kõige selle otsa kahtlustatakse asovärve kantserogeensuses.(A.Erin, 2010) Säilitusained E200-299 Säilitusainete grupp on suurim, neid kasutatakse toidu säilitamiseks. Kuna pikeneb säilitusaeg, pikeneb ka müügiaeg. Nad pärsivad bakterite elutegevust ja pidurdavad pärmseente kasvu.Tuntud säilitusained on E249-252, nitrid ja nitraadid. Neid leidub lihatoodetes, eriti vorstides. Seedetraktis tekivad neist kahjulikud nitros(o)amiinid. Neid tekib ka toidu valmistamisel kõrgetel temperatuuridel, suitsetamisel ja praadimisel. Nitros(o)amiinidel on tõestatud seos eelkõige mao-, söögitoru-, ninaneelu- ja kusepõievähiga. Säilitusaied põhjustavad ka allergiaid, astmat ja ärrituvust ning neid leidub peaaegu igast poes müüdavast toidust. (A.Erin, 2010) Antioksüdandid E300-399 Antioksüdante kasutatakse toidu lõhna-, värvi- ja maitseomaduste
Lihasaadustes on rikkalikult rauda, A- vitamiini ja B-rühma vitamiine. Lihast võivad loobuda täiskasvanud, mitte kunagi aga lapsed. Maksa soovitatakse süüa vaid mõni kord kuus, sest see sisaldab palju kolesterooli. Loomsetes toidurasvades ehk rasvases lihas ja teistes rasvarikastes lihatoodetes on palju küllastunud rasvhappeid, sellepärast ei ole nad suurtes kogustes soovitatavad. Ettevaatlik tuleb olla varjatud rasva sisaldavate toodete söömisega, sest näiteks vorstides, sinkides, viinerites, kotlettides ja pasteetides olev varjatud rasv võib oluliselt suurendada organismile mittevajamineva rasva kogust. Rasvasisaldust saab teada pakendi märgistust lugedes. Valida tuleks sellist liha, kus ei ole silmaga nähtavat rasva.
Veesidujate hulka kuuluvad erinevad fosfaadid, näiteks difosfaadid (E 450) ja polüfosfaadid (E 452), neid kasutatakse vorstide valmistamisel. 9 6.Mitmesugused muud lisaained 6.1.Maitsetugevdajad (E 620E 623) Enimkasutatav neist on naatrium(vesinik)glutamaat (E621), mis annab töödeldud toitudele soolase meki seda leidub: · praktiliselt eranditult kõikides vorstides, sinkides · frikadellides, · pelmeenides · grill-lihades 10 · Puljongikuubikutes · maitseainete segudes · kartulikrõpsudes jt ülisoolastes toodetes Maitsetugevdajad põhjustavad närvilisust ja kergesti ärrituvust, neid sisaldavaid toite ei tohiks (väike)lapsed süüa. 6.2.Magusained Magusained jaotuvad looduslikeks ja tehismagusaineteks. Looduslikke suhkruid nagu
3. Kuidas jaotatakse piimakonserve kasutusviisi / kasutusvaldkonna järgi? Tuua välja 4 valdkonda koos näidetega. Lõpptootena inimtoiduks, otse tarbijale - kondenspiim suhkruga väikepakendis Pooltootena toiduainetetööstuses/inimtoiduks- kondenspiima suhkruga kondiitritööstustele Loomasöödaks: täispiimaasendajad vasikatele Toiduainetööstuseks (pooltootena): Laktoosipulber ravimitööstusele, vorstides lõssipulbrit. 4. Nimetada vähemalt 3 piimakonservide liigirikkuse põhjust? 1) tooraine mitmekesisus 2) erinevad kuivaine- ja rasvasisaldused 3) võimalik kasutada erinevaid lisandeid 5. Kuidas jaotatakse piimakonserve konserveerimisviisi ja konsistentsi järgi? Konserveerimisviisid: Termiline töötlus (steriliseerimine, UHT) Kontsentreerimine ja suhkru lisamine Kuivatamine Kontsistentsi järgi:
guarkummi, pektiin, karrageen, maltodekstriin, modifitseeritud kiudained. Tihti arvatakse sellesse rühma ka valke sisaldavad hüdrokolloidid, näiteks zelatiin, kuna neil on ülalnimetatutega sarnased omadused. Nende rasvaasendajate toiduenergia kõigub 1-4 kcal grammi kohta (Liebert 2008). Veeslahustuvad rasvaasendajad seovad palju vett, moodustavad geele, stabiliseerivad rasvaemulsioone. Neid kasutatakse vorstides ja sinkides, majoneesides ja salatikastmetes, jäätises ja juustus. Valgupõhised rasvaasendajad Valgupõhjalisi rasvaasendajaid toodetakse piima-, vadaku-, muna- ja sojavalgust. Naatriumkaseinaati, lõssi- ja vadakupulbrit, aga ka sojaisolaate kasutatakse lihatööstuses laialdaselt. Need annavad 4 kcal grammi kohta. On ka vähendatud energiasisaldusega rasvaasendajaid, kreemja konsistentsiga mass. Niisuguseid rasvaasendajaid kasutatakse palju
Tüümiani kasvatatakse peamiselt Prantsusmaal. Looduslikult leidub teda Vahemereäärsetel kuivadel ja päikesepaistelistel mäenõlvadel. Tüümianist vaimustusid juba vanad kreeklased. Nende arvates sümboliseeris taim vaprust ja teovõimet. Nimigi pärineb arvatavalt ladinakeelsest sõnast thymos, mis tähendab elujõudu. Kasutamine toitudes. Hõrgutav maitsetaim suppide, liha-, seene-, pastatoitude kui ka pitsa maitsestamiseks. Kasutatakse kuivatatult lihatoitudes ja vorstides (vorstirohi). Tüümiani lehti ja noori võrseid tarvitatakse peamiselt kuivatatult, harva ka värskelt suppide, lihatoitude ja vorstide maitsestamiseks. Raviomadused. Tüümian on tugev antiseptik, eriti hingamisteedele, bronhiidile, astmale. Kasulik lihasväsimuse ja reumaatiliste valude puhul. Aitab koondada mõtteid ja keskenduda. Eeterlikud õlid annavad tüümianile hea lõhna ja leevendavad peavalu. Nõmm-liivatee ei vaja loodusega kokku puutunud inimesele lähemat tutvustust
lämmastiku väetised ning mürkkemikaalid, eriti stabiilsed vesikeskkonnas. Nitrosoühendite kontsentratsiooni võib oluliselt vähendada toiduainete tehnoloogilisel töötlemisel. Nitrosoühendite sisaldus toiduainetes on seotud toiduainete töötlemisega. Tehnoloogiline töötlus, suitsutamine, praadimine, konserveerimine, soolamine ja kuivatamine kiirendavad nitroseerimisreaktsiooni. Nitritide hulk vorstides väheneb hemiinkloriidi ja naatriumaskorbaadi toimel. Juustu on võimalik valmistada nitriteid kasutamata või siis kombinatsioonis mingi inhibiitoriga, mis pidurdab nitrosoühendite spontaanset sünteesi. Muld Maakoor on maa raadiusega võrreldes väga õhuke ulatub 5km 80km · Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest · Kivimid murenevad ilmastiku toimel · Muld on kivimite järjest peenemateks fraktsioonideks murenemise produkt · Muld on sillaks elusa ja eluta aine vahel
otsesel kuivatamisel põlemisgaasidega, liha- või kalatoidu suitsutamisel või küpsetamisel lahtistel sütel (barbecue), kohviubade röstimisel jne. PAH-id tekivad ka valgurikaste toitude konserveerimisel, suhkru karamelliseerimisel. Lubatud benso[]-püreeni piirkontsentratsioon ei tohi ületada 1 g/kg lõppprodukti kohta. Suitsuvorstides on leitud kuni 6 g/kg ja lahtistel horisontaalsetel sütel kuumutatud vorstides kuni 86 g/kg. Vertikaalsetel sütel või elektri- või gaasigrillil PAH teke minimaalne. 34. Nitritid ja nitroosamiinid. · Nitraatide ja nitritite ADI väärtused on vastavalt 3,64 ja 0,135 mg/kg. Kogu ööpäevasest nitraatide tarbimisest (10-150 mg inimese kohta) annavad lehttaimed 99%. Lihale konserveerimisel iseloomuliku maitse ja roosa värvi andmiseks, samuti rääsumise ja
Säilitusaineid leidub ka kõikides vorsti- ja singitoodetes, paljudes juustudes, jogurtites, kohupiimades, jäätistes, küpsistes, kuivatatud puuviljades ja mahlades. Säilitusained põhjustavad allergilisust, astmat ja ärrituvust. Maitsetugevdajad (E 620 - E 623) - enimkasutatav neist on naatrium(vesinik)glutamaat (E621), mis annab töödeldud toitudele soolase meki - seda leidub praktiliselt eranditult kõikides vorstides, sinkides, frikadellides, pelmeenides ja grill-lihades, samuti puljongikuubikutes, maitseainete segudes, kartulikrõpsudes jt ülisoolastes toodetes. Maitsetugevdajad põhjustavad närvilisust ja kergesti ärrituvust, neid sisaldavaid toite ei tohiks (väike) lapsed üldse süüa. Naatriumglutamaati on aastatuhandeid kasutatud hiina köögis. Osadel inimestel võib rohke naatriumglutamaat toidus põhjustada haiguslikke nähtusi - näo ja rindkere
annaabi.ee 
