ROMANTISM 19. saj. (20. saj.algus) * 2 uut suunda 19.saj. (kriitiline realism- peam. kirjanduses, kujutavas kunstis ja vene muusikas ning romantism- Lääne muusikas) *Kodanlike revolutsioonide aeg *Romantiku tõde on tundetõde (mõistus võib eksida, tunne ei eksi kunagi) *Ülistati tundevabadust. Armastus. Kaunis on rõhutatult kaunis, inetu jäägitult inetu. MUUSIKA: 1. viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia 2. vormivabadus- hüljati klassikalised vormiskeemid 3. programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos 4. rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) Lemmikžanrid: 5. soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) 6. instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) 7. tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett 8. uus žanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks F.Liszt
Ooperiliigid: Opera seria G.F.Händel, tegevus toimub antiiklegendis; Opera buffa räägib linnaühiskonnast, tegevustoimub reaalelus, tegelasteks on vanahärra, teener; Singspiel Saksamaa, Austria, oopereid etendati saksa keeles, W.A.Mozart "Võluflööt", "Teatri direktor" Üldiseloomustus nõrgenes õukonna ja kiriku võim, tähtsamaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, muusikaajakirjandus; harmoonia lihtsustus, vormiskeemid muutusid selgeteks, süvenes homofooniline väljenduslaad ja muusika tonaalsus Muusika koht ühiskonnas muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidid üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja status helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses Homofooniline mitmehäälsus, Muusika instrumendid kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis, väga populaarseks soolopilliks sai klaver,
(6)1. Klassitsismi üldiseloomustus. 1.Klassitsism muusikas. * Nõrgenes õukonna ja kiriku võim * Lihtsustus harmoonia *Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus *vormiskeemid muutusid selgeteks * Elavnes avalik kontserdielu *süvenes homofooniline väljenduslaad *Nooditrükindus *muusika tonaalsust hakati rõhutama *muusikaajakirjandus *muusika lihtne ja tasakaalustatud *peeti tähtsaks teadmisi ja haridust. *teoses üks juhtiv hääl (2)2. Beethoveni loomingu teemad. 2.Haydni loomingu iseloomustus.
“Talvemaastik” (1944) Neoklassitsism muusikas ● Klassitsismi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine ● Eeskujuks Viini ja barokiajastu klassikud ● Vanade stiilide taastamine: Barokk, renessanss, klassitsism ● Nüansid: äärmuslikest emotsioonidest hoidumine, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, lihtsustuvad harmoonia ja orkestratsioon ● Teostel klassikalised ülesehitused: vormiskeemid, idee jäi paika . . . ● Kuulsamad neoklassikud: Sergei Prokofjev (eeskujuks viini klassikud), Igor Stravinski (eeskujuks barokk), Poulenc (eeskujuks renessanss) ja Paul Hindemith ● Eestis olulisemad esindajad: Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin Paul Hindemith (1895-1963) ● Saksa neoklassitsismi väljapaistvaim esindaja ● Sündis Frankfurdis ● Õppis Frankfurdi konservatooriumis ● Oli Frankfurdi Ooperi orkestri kontsertmeister
· Ülistati mõistust · Kunst pidi olema õpetlik · Ehitised- sümmeetrilised, fassaadi keskosa meenutas Kreeka templit, sambad. Ranged ja lihtsad. Muutused muusikas · Rajati muusikaühingud · Avalikud kontserdid · Palgalised orkestrid · Heliloojatelt hakati tellima teoseid · Tähtsustus vabahelilooja staatus · Muusikaõpikute ja nootide kirjastamine · Muusikas selged vormiskeemid · Meloodia lihtne ja korrapäraselt liigendatud · Domineerib homofoomiline faktuur 3 tähtsat heliloojat: Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven Joseph Haydn (1732-1809) ELU · Klassitsistliku stiili esimene suur meister · Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias, Rohrau külas · Alustas Viinis Toomkiriku kooripoisina. Sealt sai tasuta ülalpidamise ja algteadmised muusikast
muusikaajakirjandus. õukonna ega kiriku sümfoonia. Harmoonia lihtsustus; teenistuses. Populaarsed koomiline vormiskeemid muutusid ooper ja lulumäng- selgeteks; süvenes tegelased reaalsest homofooniline elust (NB! Opera seria- väljenduslaad ja sisu ajaloost või muusika tonaalsus. mütoloogiast) ; Glucki ooperireform
32 klaverisonaati- kuulsamad ,,Apposionata", ,,Kuupaiste sonaat", ,,Pateetiline" jne 1 ooper- ,,Fidelio" Kammermuusika- 10 viiuli- ja 5 tsellonaati Laulud (tsükkel ,,Kaugemale armastatule", ,,Koopaorav", ,,Kõik taevad laulavad" jt) 1.Romantism muusikas (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 19.saj (20.saj algus) viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia vormivabadus- hüljati klassikalised vormiskeemid programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett
Muusika konspekt Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) Oli 18201880, sai alguse kirjandusest. Tunded olid mõisusest tähtsamad, loodus, üksindus, revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane
1. Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 18.-20. saj. Kaunid meloodiad, programmilisus-kaasas sisuseletus või aluseks kuulus kirjandusteos. Vormiskeemid hüljatakse, rahvusliku koloriidi kasutus. Uus zanr-sümfooniline poeem- 1-osaline, poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3
(Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille topelt neljane koosseis) Klaver ei ole sümf. orkestri pill. 18. saj. lõpuks vahetab ta välja peaaegu täielikult klavessiini. Klaveril paremad kõlaomadused: dünaamika-võimalused, sõltub sõrmepuudutuse tugevusest ja karakterist (legato-seotult, staccato-järsult eraldatult), pedaalid muudavad kõlavärvi (parem - kõlaavarus, pikendab kõla; vasak - kõla pehmemaks, tuhmimaks) Enamkasutatavad vormiskeemid teoste loomisel peale sonaadivormi: Variatsioonivorm - A A1 A2 A3 ... A-teema, A indeksiga teema teisend ehk variatsioon Rondovorm - A B A C A ..., kus A on refrään ja B, C, ....on episoodid A B A - vorm A B C - vorm A B - vorm Vokaalsuurteosed. Luuakse endiselt missasid, reekvieme, oratooriume, passioone, kantaate, oopereid
*MUUSIKA : Viisirikkus ülemises hääles, tavainimesele. Koloratuurne meloodia, mängulisus, *Kõik labane kadus, usuti inimese tundepuhangud jne. tarkusesse ja mõistusesse. Töö oli *Tulid esile motoorsed rütmid, tempo kontrastid. õnne alus. *Juhtivaks muusikamaaks oli Itaalia. *MUUSIKA: Muusikas valitsesid *Kunst oli kättesaadav vaid rikastele, see väljendas ranged vormiskeemid. jõukust. ABA vorm algus ja lõpp ühesugused *OOPER: rajas Claudio Monteverdi RONDO vorm(e. ringmäguvorm) üks *Õukondlik lavateos, uhkete dekoratsioonidega. osa koguaeg kordub, uute osade *Tegelasteks olid ülikud või jumalad. vahel. *Barokk ooperis oli väga tähtsaks osaks muusika VARIATSIOONI vorm(A1,A2,A3,A4...)
18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Keskusts olid Pariis, Viin , London. Selle perioodi muusikat iseloomustab lihtsus, selged vormiskeemid, tasakaalustatus, vaba lühikestest dissonantsidest ning isikupära pidi olema särav. Väga tähtsal kohal oli andekus ja haridus. Anti välja muusikaõpikuid ning arenes noodotrükk, muusikaajakirjandus ja tekkis muusikakriitika. Kujunes välja klassikalise orkestri koosseis: keelpilid, puupuhkpillid ja vaskpuhkillid. Täntsain vorm on SONAADIVORM:Koosned kolmest lõigust 1) Ekspositsioon: esitletakse teemasid.
Kirikumuusika ei olnud enam nii olulisel kohal, ülekaalus oli ilmalik muusika. Kõige enam muutus muusika helikeel. Klassitsismistiil tõi ka muusikasse lihtsuse, selguse, korrapärasuse ja jättis kõrvale barokile iseloomulikud liigsed kaunistused ja keerukuse. Muusikateoses oli esikohal lihtne, korrapärane meloodia ja seda saatis selge, mitte liiga keeruline harmoonia. Selge ja korrapärane pidi olema ka muusikateose ülesehitus ehk vorm. Tekkisid kindlad vormiskeemid, mille järgi hakati muusikateoseid looma. Muusikažanrid. Klassitsismi ajal kujunesid välja mitmed klassikalised muusikažanrid ja nende nimetused, mis on kasutusel tänaseni. Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Sümfooniaorkestri välja kujunemine tõi muusikasse väga olulise uue žanri – sümfoonilise muusika. (Sümfooniline muusika on süm- fooniaorkestri poolt esitatav muusika.) Klassikaliste muusikateoste aluseks on kindel korrapärane vorm ehk teose ülesehitus
- tekib muusikaajakirjandus ja kriitika. Uued väljakutsed heliloojale olid järgnevad: - helilooja hakkab suhtlema laia ja anonüümse publikuga; - hakatakse püüdlema originaalse ja ereda väljenduslaadi poole; 5. Mis iseloomustab klassikalist muusikat kõige üldisemalt? (meloodia, harmoonia, vorm) Klassitsistliku muusika eeskujuks seati lihtsad, korrapäraselt liigendatud ning loomulikult tundelised meloodiad, mida saadab lihtne dissonantsidest puhas harmoonia. Vormiskeemid olid lihtsad ja selged ning teemad kontrastsed. 6. Kirjelda klassikalist sonaadivormi! Klassikaline sonaadivorm põhineb kahe erineva muusikalise materjali (pea- ja kõrvalpartii) vaheldumisel. See algab ekspositsiooni ehk pea- ja kõrvalteemaga, järgneb töötlus ehk muutus (pingeline) ning lõpeb repriisiga ehk pea- ja kõrvalteema kordusega. 7. Kirjelda klassikalist sonaaditsüklit! (2 varianti) Milliste teoste puhul kasutatakse?
1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused. Sarnasused: 1)Teemade rohkus. 2)meloodilised teemad, viisid. 3) sarnased žanrid Erinevused: 1)Romantikutel soolohääl + klaver (nt Shumann ja Schubert) Hilisromantikutel aga soololaul +orkester (nt Mahler) 2)Hilisromantikutel orkester paisutatud (nt Mahleri 170 inimest orkestris) 3)Hilisromantikutel teoste mastaabid suuremad, kestvus 1-1.5h. 4)Hilisromantikutel puuduvad ranged vormiskeemid. (Nt Mahleri 8 sümfoonias on 2 osa, tema 2 sümfoonias on aga 5 osa.) 5)Hilisromantikutel oli teoste aluseks tihti filosoofiline mõte või idee. Nt(Mahleri 8 sümfoonia 1 osa “Tulelooja vaim” - vaimulik tekst ning sama sümf. 2 osa põhineb Göte Fausti ainetel.) 2. Kuidas võis töö dirigendina mõjutada Mahleri loomingut? Ta sai ise oma teoseid juhatada ja katsetada, kuidas need kõlavad ja tunnetas tervikut väga hästi ja sai paremini sellepärast oma teoseid luua. 3
oluliseks oma kunstis kohalikku koloriiti ja seetõttu tegelesid ka rahvakunsti kogumise ja uurimisega.Romantikute tähelepanu keskendus erandlikule isiksusele.Romantilise kangelase missiooniks on tõe kuulutamine.Romantikutele kuulub väide: " Mõistus võib eksida , tunne ei eksi kunagi. " Romantikutele on omased suurused kontrastid kõiges.Kõigist kunstidest seadsid romantikud esikohale muusika,sest see kajastab kõige võimekamalt inimesetundeelu.Romantikud hülgasid ranged klassitsismi vormiskeemid,tekkisid vabas vormis muusikateosed.Romantilises muusikateoses on loogiliselt arenev sündmustik.Romantikute lemmikzanriks on soololaul.Instrumentaalmuusikas tekkis programmiline muusika s.t.helilooja poolt oli antud teosele sõnaline seletus.Ajastu lemmikzanriks oli soololaul.Suure tähelepanu osaliseks said veel instrumentaalsed tantsuzanrid.Tähtsal kohal olid veel sümfoonilised poeemid,ooper,ballett ja operett. Franz Schubert (1797-1828)
homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis oli muusika kontrastne. Kord duur, kord moll. Vaheldus kurb ja rõõmus muusika. Meloodia oli lihtne, tuginedes rahvaviisidele või kolmkõlale. Rütm oli lihtne ja põhines tantsu- või marsirütmil. Tähelepanu keskpunktis on muusikateose vorm ja kujundatakse vägagi ranged vormiskeemid. 9) Rondo on muusikaline vorm, kus refräänilaadse teemade vahel on erinevad episoodid. ABACADA 10)ABA-vorm on 3osaline lihtvorm, kus sarnaste äärmiste osade vahel on kontrastne keskosa. ABA 11)Variatsioonid- muusikaline vorm, kus on 1 põhiteema, mida korrates muudetakse teema meloodiat, rütmi, harmooniat, tempot, helilaadi jne. A A1 A2 A3 A4 A5 12)Sonaadivorm : Ekspositsioon on teemade tutvustamine, esitlemine (peateema ja kõrvalteema).
muusikat. Vaimulik kirikumuusika kõrvale dünaamiline, rahutu, muusikaajakirjandus. muusika seotud jumala- tekkis ilmalik mitme- peegeldas konflikte Harmoonia lihtsustus, teenistusega, ei olnud häälne laul; nooditrüki ühiskonnas (võimukas vormiskeemid muutusid muusika üldiseloomustus iseseisvat rolli (missa); tehnika leiutamine. absoluutne monarhia + selgeteks, süvenes muusika- hariduse Muusikat tellisid ja kodanlikud revoluts.-d). homofooniline keskusteks kloostrid. rahastasid rikkad Õukonnakesksus; väljenduslaad ja muusika Noodikirja teke
varjatsioonid. Sonaaditsüklitena (1. osa Wolfgang Amadeus Mozart, 19. saj I veerand muusikaajakirjandus. tellis heliloojatelt teoseid. Õukondliku muusiku Väga populaarseks soolopilliks sai klaver. sonaadivormis); sonaat, trio, keelpillikvartett, Ludwig van Beethoven Harmoonia lihtsustus, vormiskeemid muutusid selgeteks; süvenes ja kiriku teenistuses oleva muusiku kõrval puhkpillikvintett, instrumentaalkontsert, homofooniline väljenduslaad ja muusiak tonaalsus tähtsustus ühe enam vabahelilooja seisund koos sümfoonia (zanrid).
aastateks kandus keskus Pariisi. Heliloojate seas tekkis lõhenemine. Tekkisid uus saksa koolkond (Liszt, Wagner) ja traditsioonilisem grupp heliloojaid (Schubert, Schumann, Brahms, Verdi) Romantikud hakkasid rahvakunsti koguma, uurima ja loominguliselt kasutama, sest nad pidasid väga oluliseks nn. kohalikku koloriiti. (legendid, muistendid, eeposed, saagad) Vaba tundeväljenduse nimel hülgasid romantikud klassitsismiaegsed ranged vormiskeemid ning lubasid endale mitmesuguseid kõrvalekaldumisi traditsioonidest. Teosed muutusid palju pikemateks .Nad püüdsid anda muusikateosele sama sundimatult vaba jutustuse ilme, mis on omane romaanile. Paljudes romantilistes muusikateostes on loogiliselt arenev sündmustik. Romantikute teoseid võib iseloomustada sõnadega "põgenemine, rändamine". Romantismiajastu heliloojad võtavad zanrid klassitsismist ja töötlevad neid.
saj algus) Klassitsismi ajastu koosnes kolmest perioodist: 1) Eelklassitsism 1720-1760 2) Varaklassitsism 1760-1780 uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Haydni ja Mozarti varane looming. 3) kõrgaeg 1780-1810 parim looming, Viini klassikud 4) üleminek romantismi 1810-19.saj. I v Nõrgenes õukonna ja kiriku võim, tähtsamaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, muusikaajakirjandus; harmoonia lihtsustus, vormiskeemid muutusid selgeteks, süvenes homofooniline väljenduslaad ja muusika tonaalsus. Muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidas üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses. Kammermuusikas tekib klaveri trio, keelpillikvartett ja klaveri kvintett; orkestrimuusikas klassikaline sümfooniaorkester. Zanrid:
annaabi.ee 
