teadus. Kultuuri olemust väljendab kõige paremini Lotmani kultuurisemiootikka võtmemõistest tekst. Semiootika vaatevinklist ;) kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu ehk on teatud teadete hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja. Kultuurisemiootika alla läheb Praha lingv ring, Vene vormikoolkond (Sklovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman. · Biosemiootika On semiootika haru, mis tegeleb märgiprotsessidega elussüsteemides. Biosemiootika on ühtlasi interdistsiplinaarne valdkond, kus semiootikud, bioloogid ja filosoofid püüavad arendada semiootilist lähenemist ning rakendada semiootika mudeleid eluslooduse mõistmiseks.Biosemiootika üheks rajajaks peetakse bioloog Jakob von Uexkülli. Veel oli Peirce, Morris
Eneseregulatsioon: Süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Struktuur on seega: terviku ülesehitus erinevatest elementidest; elementide omavaheline (sõltuvus)suhe tervikus. Strukturalismi puhul laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism: Aigi Heero Vene vormikoolkond (formalism) 1910-1920 aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Ühing (Juri Tõnjanov, Viktor Shklovski jt.) 1915 Moskva Lingvistikaring (Roman Jakobson 1926 Praha Lingvistikaring) Väide: Tekst koosneb sõnadest, mitte objektidest ega tundmustest. ,,Puskini Jevgeni Onegin oleks kirjutatud ka siis, kui Puskinit ennast poleks olemas olnudki." Viktor Shklovski ,,Kunst kui võte" Poeetilise keele ja tavakeele eristamine ,,Kummastumise" võte (ostranenije, defamiliarization, Verfremdung)
sümboolsed Aeg ja ruum aeg moodustab ruumi neljanda mõõtme, Tegevus Mihhail Bahtin Kronotoop aja ja ruumi olemuslik seos kirjandusteoses. Romaanitüübid ja kronotoobid Seikluslik proovilepanekuromaan (ehk rännakuromaan) Katsumusromaan Biograafiline romaan- tavaolukorrad Kujunemisromaan (Bildungsroman) tegelane muutlik, psühholoogiliste joontega Jutustuse aeg ja jutustamise aeg: Vene vormikoolkond, G. Genette Faabula ja süzee (story/ plot) Kord (kõrvalekaldumised faabulast, süzee moodustavad:anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Vaatepunkt "Vaatepunkti" kaks tähendust: tegelase asen ruumis ja ajas/hinnang, hoiak, mentaalne visioon, nägemine
a) Samaaegne ehk simultaanne jutustamine – sündmustest jutustatakse nende toimumishetkel b) Järgnev jutustamine – jutustatakse millestki moodunust (kõige levinum) c) Ennetav jutustamine – räägitakse sündmustest, mis pole veel toimunud (nt „Kuningas Oidipus“) d) Vahelepõimitud jutustamine – sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa, olles osas loost (nt kiriromaan, päevikuvormis romaan) Jutustuse aeg ja jutustamise aeg (vene vormikoolkond, G. Genette) Jutustamise ja loo suhted: Faabula ja süžee (story / plot) – jälgitavad teatud maailmadena Kord (anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Kirjandusteosel on neli erinevat rütmivõimalust: STSEEN kujutab loo sündmuste sellisel viisil, et lugeja tunneb ennast juhtunu
Kultuuri olemust väljendab kõige paremini Lotmani kultuurisemiootikka võtmemõistest tekst. Semiootika vaatevinklist ;) kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu ehk on teatud teadete hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja. Kultuurisemiootika alla läheb Praha lingv ring, Vene vormikoolkond (Sklovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman. 27. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt.) loodud semiootikakoolkond. Koolkonna väljaandeks oli ajakiri Töid Märgisüsteemide Alalt. Juri Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, tegeledes 18-19 sajandi vene kirjanduse arenguga. 1970ndatel, 1980ndatel tegeles Juri Lotman
106- 152 7.Mis on ,,kummastus" kirjanduses?- Kirjanduslikele tekstidele on iseloomulik eripära võõritus e. kummastus. Selles väljendub ka nende erinevus tarbetekstidest, ajakirjanduslikest tekstidest. Traditsiooniline e. klassikaline arusaam (enne 20. sajandit) on, et nt. luuletus on eriline (kujundite kaudu) maailma tajumise viis. 20. sajandil pööratakse rohkem tähelepanu vormile, kirjanduslikele võtetele (20. saj. modernismi algus) Näiteks 20. saj. algul tegutses vene vormikoolkond (Viktor Shklovski). Formuleeritakse, et kunst on kujunditega mõtlemine. Kunstivõtted" raskendavad", ,,pikendavad" asjade tajumist. Kunsti ülesanne on KUMMASTAVALT mingit objekti tajuda. Seepärast on ka suhteliselt raske suuremat osa 20. sajandi kirjandusest lugeda.Kummastuse puhul on harjumuspärane vaatepunkt nihutatud nt.inimese teadvusest looma tasemele ja see paneb asju märkama ja mõtestama teisiti, uudselt. Harjumuslik
Strukturalism sai algus Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). Tähtsamad nimed olid Viktor Sklovski (18931984), Juri Tõnjanov (18941943), Boris Tomasevski, Vladimir Propp ning loomulikult Roman Jakobson. (1) Genfi koolkond WTF? MITTE KUSAGIL EI OLE SELLE KOHTA INFI? JE SUIS STUPIDE :( (2) Vene formalism ehk vene vormikoolkond oli suund vene kirjandusteaduses, mis kujunes 1910ndail ja 1920ndail aastail. Vene formalism vaatleb kirjandusteost kui vormivõtete süsteemi sõltumatult teose tekstivälistest seostest.[1] Teoreetiliselt toetus suund strukturalistliku keeleteaduse (Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure) ja avangardistide ideestikule. Suuna liikmete hulka kuulusid Viktor Sklovski, Juri Tõnjanov, Boris Eichenbaum, Roman Jakobson jt. Vene formalismil oli tugev
lingvistikaring. Strukturalism - sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste), tähtsamad nimed olid Viktor Sklovski (18931984), Juri Tõnjanov (18941943), Boris Tomasevski, Vladimir Propp ning loomulikult Roman Jakobson Genfi koolkond keelevõime -> keel-> suhtlemine Vene formalism - ehk vene vormikoolkond oli suund vene kirjandusteaduses, mis kujunes 1910ndail ja 1920ndail aastail, vene formalism vaatleb kirjandusteost kui vormivõtete süsteemi sõltumatult teose tekstivälistest seostest, teoreetiliselt toetus suund strukturalistliku keeleteaduse (Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure) ja avangardistide ideestikule, suuna liikmete hulka kuulusid Viktor Sklovski, Juri Tõnjanov, Boris Eichenbaum, Roman
35. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. 36. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. a. Strukturalism sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). b. Genfi koolkond? c. Vene formalism ehk vene vormikoolkond oli suund vene kirjandusteaduses, mis kujunes 1910ndail ja 1920ndail aastail. Vene formalism vaatleb kirjandusteost kui vormivõtete süsteemi sõltumatult teose tekstivälistest seostest. Teoreetiliselt toetus suund strukturalistliku keeleteaduse (Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure) ja avangardistide ideestikule. d. Praha lingvistikaring lähenes keelele eelkõige fonoloogiliselt. Roman
- ,,Afektieksitus [Tundmuslik eksitus]Eksitus: aetakse segi lugeja emotsionaalne reaktsioon ja see, mida teos tegelikult ütleb (,,pisarad ähmastavad pildi"). - Taotletakse objektiivsust kriitik ei peaks vahendama oma muljeid ega tegelema autori isikuga. 41. Mida ja kuidas uuriti vene vormikoolkonna töödes? - XX sajandi kirjandusteaduse peavool on kulgenud vene vormikoolkonnast strukturalismi kaudu poststrukturalistlike teooriateni. - Vene vormikoolkond tegutses 1910.-1920. aastail Venemaal (Moskva, Peterburi), sinna kuulusid Viktor Sklovski, Boriss Tomasevski, Juri Tõnjanov, Roman Jakobson, Boriss Eichenbaum jt. 42. Mida tähendab kummastamine kui kirjandusvõte? Tooge näiteid. () - Võtted, millega kujutatu muudetakse justkui võõraks, kummaliseks. - ...kunsti võtted on asjade kummastamine ja raskepärane vorm, mis raskendab ja pikendab tajumist, sest tajumisprotsess on kunstis omaette eesmärk ja seda tuleb pikendada.
on tema puudumise ainulaadsus, ta peab kirjutamismängus olema surnu rollis. Kriitika pärusmaa ei ole mitte välja tuua teose suhet autoriga ega tekstide abil rekonstrueerida mõnd mõtet või kogemust; pigem peaks kriitika uurima teose struktuuri, tema sisemist vormi ja tema sisemiste suhete mängu. Teos elab autori üle ja jätku peale tema surma, omandades mõistatuslikke lisandusi. Autori nimi ja pärisnimi (biograafiaga ja biograafiata). Vene vormikoolkond lahendab selle küsimuse pisut leebemalt ning jääb kahe eelmise mõttevoolu vahele. Ta eristab biograafiaga ja biograafiata kirjanikke. Kuid rõhutab, et biograafiaga kirjanike puhul tuleb elufakte arvesse võtta niivõrd, kuivõrd tema teostes mängib konstruktsiooniliselt rolli tekstide kõrvutamine autori biograafiaga ning mäng tema subjektiivsete tundepuhangute ja pihtimuste potentsiaalse reaalsusega. Kirjandusloolasele läheb vaja autori loodavat legendi oma
Algirdas Julien Greimas - "semaatiline ruut" Pärast Greimas on põhirõhk pr keelsete autoritele, mis puudutab semantikat; strukturalismi; eriti just nt id-eur. juurtega, kes tunnevad ka vene kirjandustraditsiooni (nt Tzvetan Todorov ja Mihhail Bahtin) Jonathan Culler - Mihhail Bahtin (18951975) - väga oluliset on mõjutanud strukturalismi arengut, ent ei ole end ise tegelikult kunagi identifitseerinud, vaid on pigem võtnud kriitika positisooni (nt. et vene vormikoolkond ei pööra tähelepanu dünaamilistele protsessidele, vaid on pigem staatikat armastav) Semiootika (Lotman, Greimas) (ja/või semioloogia(Pierce, Barthes) - märk, märgisüsteem Omaette küsimus on mõisted ning ka strukturalismi ja semiootika käsitlusviiside suhe, mis omavahel sageli põimivad. Semiootika on teadusala, mis uurib märgisüsteeme, strukturalismi puhul Charles Sanders Peirce - Saussure kaasaegne, tegeles loogika-matemaatikaga; mingil moel mat.
-teost vaadelda tõesuse aspektist. Todorov: tõepära ei tulene tekstist endast vaid sellest, kas ta vastab lugeja normidele teksti jaoks. Teosel on kirjeldav jõud, mis sunnib teksti tõena võtma. Sellest rääkis juba Aristoteles: teksti ja tõesuse vastavus on seotud sellega, mida lugeja peab tõeseks. Pärast Freget ei saa enam öelda, et teos on vale. Isegi ükski fraas eraldivõetuna pole tõde ega vale. Millised stilistilised registrid annab keel kirjutaja käsutusse? Vormikoolkond: – keel on materjal. Todorov: milline see materjal on, mida sellest teha saab. Räägib stiili iseloomustavatest kategooriatest: 1)konkreetsus (konkr. subjektiga laused) vs. abstraktsus (abstr. arutlevad laused) selle kategooria abil eristab ka kirj. suundi realistlik romaan romantiline kirjeldus (Platonovi stiil ühendab “ühendamatut”: abstr. aluseid konkr. predikaatidega)
annaabi.ee 
