ja edastada võrgu teistele segmentidele. Segment on võrgu osa, mille piires kehtib üks ja sama reeglistik. Korrektseks edastuseks peab iga võrgu segment kasutama samasuguseid andmepakette. Järgur 2 Järguridei luba andmeid vahetada eri tüüpi võrkude vahel. Erinevad võrgud on näiteks Etherneti ja Token Ring. Mõlemad segmendid peavad kasutama samasugust pöördumisviisi (näiteks lubamarkeriga pöördumist). Järgur 3 Järgurid saavad ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid (valguskaabel, koaksiaalkaabel). Järgur võib olla ka mitmepordine. Port on seadme üks ühenduspistik ja neid saab olla seadmetel erinev hulk. Hub Hub on enamlevinud järguri tüüp. Hubi abil saab ühendada omavahel kokku arvuteid üheks arvutivõrguks. Hub saadab päringud kõikidesse portidesse ja nii saab sellist infovahetust kergesti pealt kuulata. Hub 2
alumises e. füüsilises kihis ning ei tee midagi muud, kui ühendab kohtvõrgu arvutid omavahel füüsiliselt kokku üheks võrgusegmendiks. Võrgukaart-Võrguadapter kujutab endast trükkplaati, mis pistetakse kliendi või serveri kaardipessa ja juhib nendevahelist andmevahetust andmelingi kihis (OSI mudeli 2. kiht). Ning igal kaardil on oma unikaalne MAC-aadress. Repeater- Seade, mille ülesandeks on signaali võimendamine, signaalikuju taastamine ja ajastamine. Järgurid töötavad OSI mudeli 1. kihis Protokoll- Eeskiri, mis määrab ära vormingu ja protseduurid andmete saatmiseks ja vastuvõtmiseks kahe võrku ühendatud seadme vahel. Võimaldab erinevatel seadmetel üksteisega suhelda. Andme pakett- Andmete edastamiseks võrgus tükeldatakse andmejadad pakettideks, mis pärast kohalejõudmist uuesti kokku pannakse. Kui edastamisel on näiteks sideliinide kehva kvaliteedi tõttu tekkinud vigu, siis saadetakse vigane pakett kohe uuesti
Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. 10.Võrkude ühendamine: järgurid, sillad, marsruuterid, lüüsid. Et luua väliseid andmesideühendusi või ühendada omavahel geograafiliselt eraldi asetsevaid võrke, vajatakse võrgu laiendusosi. Järgur (repeater - OSI 1.kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa. Järguri abil saab omavahel ühendada ka eri kaablitüüpe (n: valguskaablit ja peent Ethernet-kaablit). Järjestikuste järgurite maksimaalarv eri kaabeldussüsteemides on rangelt piiratud. Silla (bridge - OSI 2.kihis) abil ühendatakse
docstxt/125959878381039.txt
Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk.10.Võrkude ühendamine: järgurid, sillad, marsruuterid, lüüsid. Et luua väliseid andmesideühendusi või ühendada omavahel geograafiliselt eraldi asetsevaid võrke, vajatakse võrgu laiendusosi. Järgur (repeater - OSI 1.kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa. Järguri abil saab omavahel ühendada ka eri kaablitüüpe (n: valguskaablit ja peent Ethernet-kaablit). Järjestikuste järgurite maksimaalarv eri kaabeldussüsteemides on rangelt piiratud. Silla (bridge - OSI 2
N mW Võrkude ühendamine: järgurid, sillad, marsruuterid, lüüsid. Et luua väliseid andmesideühendusi või ühendada omavahel geograafiliselt eraldi asetsevaid võrke, vajatakse võrgu laiendusosi. Järgur (repeater - OSI 1.kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa. Järguri abil saab omavahel ühendada ka eri
Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses transistor e
marsruuterid MAC-aadress, ARP, andmelüli kiht andmelüli kiht data link layer kommutaatorid võrgukaardid, füüsiline kiht füüsiline kiht physical layer järgurid, jaoturid Joonis 50. OSI võrguarhitektuuri mudel Inimestel on raske meeles pidada suurt hulka numbrilisi aad- resse, seetõttu on võrgus olevatele masinatele osutamiseks va- ja nimesid. Protsessi, kus nime põhjal leitakse IP-aadress või vastupidi, nimetatakse nimelahenduseks. Nimepäringute esi- tamiseks peab iga arvuti teadma vähemalt ühe nimeserveri Foto 51. Koaksiaalkaablil aadressi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
