Süsinik Anett Voorel, Rasmus Saluäär, Viktoria Joonasing Süsinik (C) Mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6 Asub perioodilisustabeli IV A rühmas Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme Stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2) Oluline on ka süsinikoksiid (CO) Maa biosfääri seisukohast on äärmiselt oluline süsinikuringe, mis kujutab endast süsiniku liikumist ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel Süsiniku jagunemine Allotroopideks – nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena (süsiniku puhul teemant ja grafiit) Lisaks neile võib süsinik moodustada ka fullereene, nanotorusid ning veel mitmeid erineva omadusega lihtaineid Füüsikalised omadused Teemant Grafiit Läbipaistev Tihedus 3,5 grammi kuupsentimeetri kohta Must ...
03.13 Saaremaa Orissaare, 01.03.13 Kuusalu, 01.03.13 Tiigri sadamahoone, 03.03.13 Tiigri Sadam, 04.03.13 Hiiumaal, 11.03.13 Kristel Voorel 9.klass
Kultuurrohumaa. Ida-kitseherne põld Laiuse voorel Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev kultuurheina- või karjamaa, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp Muru kasvukohatüüp Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas, aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada ni...
Eesti Arhitektuurimuuseum Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1.jaanuaril 1991.aastal dokumenteerimaks,säilitamaks ja teadvustamaks Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval.Nagu enamik arhitektuurimuuseume maailmas tegeleb Eesti Arhitektuurimuuseum eeskätt 20.sajandi arhitektuuriga.Eesti arhitektuurimuuseum on Rahvusvahelise Arhitektuurimuuseumide Konföderatsiooni ICAM liige. Muuseum alustas tegevust ajutistes ruumides Tallinna vanalinnas Kooli 7,kogud asusid keskaegses Loewenschede tornis.1996. aastal kolis muuseum Rotermanni soolalattu.Hoone avati publikule 7.juunil 1996. Eesti Arhitektuurimuuseumi põhiülesanne on Eesti arhitektuuriga seotud materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.Eesti Arhitektuurimuuseumis on olemas ka lugemisaal ,kus saab lugeda Eesti ja välismaiseid arhitektuuriraamatuid ja ajakirju ning saab l...
kindlaks teha. Abimeesteks võivaid olla näiteks sipelgad. Õigemini nende pesad, mis on enamasti ehitatud puu lõunaküljele. Päevasel ajal saab suunda määrata ka päikese ning seieritega käekella abil, ööpimeduses aga Põhjanaela järgi. Metsasügavuses matkates tasub uurida kvartaliposte: kõige väiksemate numbrite vahele jääb põhjasuund. Kristel Voorel 9.klass
Vooremaa • Maastiku piklike künniste rööbitine paigutus, korrapärane kuju ja suurus on Vooremaa peamised tunnusjooned. • See on omakorda pannud rahva fantaasia tööle. Piklikke nõgusid peetakse Kalevipoja künnivagudeks. Vooremaa • Kaguosas lasub pinnakate Kesk- Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil Vooremaa • Enamik voorestikust asub 45 – 85 m kõrgusvahemikus. • Kõige kõrgem – 144 m on Laiuse voorel ja kõige madalam – 34 m Amme jõe orus Vasulas. Vooremaa • Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja väga paksudest kruusadest ning liivadest. Vooremaa • Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Vooremaa • Looduslikult üks ilusamaid kohti on Vooremaa põhjaosas asuva Kuremaa järve ümbrus. • Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt
Keskmise rauaaja alguses hakati Eesti alal ehitama linnuseid. Sel ajal rajatud linnused püsisid kasutusel enamasti viikingiaja lõpuni. Linnuste juures paiknes peaaegu alati ka asula. Eriaegsed Eesti linnused võib väliste tunnuste põhjal jagada nelja peamisse tüüpi: 1) kolmest küljest looduslikult kaitstud neemiklinnused, kus linnus on valli ja kraaviga eraldatud ülejäänud neemikust; 2) looduslikult kahelt poolt kaitstud niinimetatud Kalevipoja sängid, kus enamasti seljakul või voorel paiknev linnus on eraldatud ülejäänud mäest linnuse otstes paikneva valli või kraaviga; 3) omaette kõrgendikul paiknevad linnused; 4) tervenisti valliga ümbritsetud ringvall-linnused Keskmisel rauaajal ja viikingiajal kasutatud linnused on peaaegu kõik eri tüüpi neemiklinnused või nn Kalevipoja sängid. On ka üksikuid omaette kõrgendikul paiknevaid kantse, ringvall-linnused olid tollal väga haruldased.
· Säilinud on jäänukjärv Endlas. Rabamänd Laudtee üle Männikjärve raba Vooremaa Laiuse voor-Vooremaa kõrgeim 144 m üm, suhteline kõrgus 61 m Voore lael leidub sulglohke Vooremaa maastik Pikkjärve ümbruses Viirgmaastik(kaardipilt) mille moodustavad loode kagu suunalised voored ja nende vahel järved ja sood Prossa, taamal Kaiavere, Elistvere, Raigastvere Salukuusik Nava voorel Alam-Pedja LKA Alam-Pedja on nagu Endlagi Ramsari konventsiooni alusel rahvusvahelise tähtsusega märgala. Asub Võrtsjärve nõo ürgseima ilmega osas.Eesti suurimaid kaitsealasid. Suured kuivendamata soomassiivid Suured vanajõgede ehk sootidega jõed Erinevad metsatüübid(sh haruldasi humalatega uhtlammimetsi) Eripäraks on väga hõre inimasustus. Soodi tekkimine Milline kuulus kirjanik on Jõgevamaalt pärit? Kust täpsemalt?
oli suhteliselt sooja talvega. 2007 jaanuaris ületasid külmatemperatuurid lausa 20,0 °C. Eriti oli stabiilset külma talve jätkumist näha 2007 veebruaris, kus praktiliselt miinuskraade kohata ainult võiski. 2007 veebruari keskmine temperatuur oli lausa 13,6 °C, mis võrreldes 2008. aasta veebruariga ületab selgelt külmamiinimumi 2008. aastal. Eeldati, et kuna Puiestee 28 asub Jõgeva linna läbival voorel, siis sealne piirkond osutub kõige soojemaks, aga tulemus osutus vastupidiseks. See võib olla tingitud õhumasside liikumisest, mille mõjutajaks on temperatuuride muutumine. Talved muutuvad järg-järgult aina soojemaks ja seda mitte ainult Jõgeval vaid ka kogu Eesti kliima on kokku varisemas. Kasvuhoonegaaside suurim tootja Eestis on energeetikasektor, mis annab 92% kogu CO 2 heitkogusest [3]. Uurija leiab, et üheks suurimaks süüdlaseks on põlevkivitööstuse laialdane rakendamine
A. Comyn) 2003 Toatüdruk Maasikas, koer Murra, kohtukull: G. Rodari E. Spriit "Cipollino" (lav. E. Spriit) 2003 Artist, vanaema maasikamoos: A. Kivirähk "Vapper Keefir" (lav. V. Keller) 2003 Jutumeister: G. Rodari V. Keller "Sinine unistus" (lav. V. Keller) 2003 Patty Simcox: J. Jacobs W. Casey "Grease" (lav. A. Dvinjaninov) 2004 Kitsetall Sisi: Vennad Grimmid L. Tungal "Hunt ja seitse kitsetalle" (lav. V. Keller) 2004 Hera, kuningas Eurystheus jt.: T. Voorel A. Roosileht "Herakles" (lav. A. Roosileht) 2004 Vares: K. Kangur U. Lennuk "Timbu-Limbu ja lumemöldrid" (lav. A. Prosa) 2004 Perenaine, õde Kirsipuu: E. Raud R. Toots "Jälle need naksitrallid" (lav. R. Toots) 2005 Perenaise hobune, II vanaeit, sulastüdruk, puu: S. Lagerlöf G. Tunström "Troll-Poiss" (lav. F. Poulsen) 2005 Inetu, pardipoeg: U. Lennuk "Muinasjutumees" (lav. A. Prosa) 2005 Tippkirurg: V. Keller "Kilplaste Klubi" (lav. V. Keller) 2006 Vaeslaps: S
lademe karbonaatkivimid (detriit -, afaniit- ja biohermlubjakivi ning dolomiit, ka mergel). Lõuna-kaguosas lasub pinnakate Kesk-Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil ning aleuroliidil (Viiding 1995). Ehkki nimetatud pealiskorra kivimid ei moodusta otseselt voori, on nende osakesed moreenide koostises (Arold 2008). Enamik voorestikust asub 45 85 m kõrgusvahemikus. Kõige kõrgem 144 m on maapind Laiuse voorel (suhteline kõrgus 63 m) ja kõige madalam 34 m Amme jõe orus Vasulas (Arold 2008) Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja nendevahelistest väga paksudest liustikuveelistest kruusadest ning liivadest. Väiksemates künnistes on moreeni 10-20 m, voortevahelistes nõgudes 2-20 m. Põhjaosa suured hajali paiknevad voored (Koimula, Laiuse, Kallivere) koosnevad tuumikus kruusast ja liivast ning on kaetud 10-15 m paksuse moreenkattega
merepinna. Maastik paneb paika inimesed piklikele voortele on kujunenud ahel- ja hagukülad. Võrtsjärve põhjaots on kõige laugem ja liivasem tänu jääliustikele, mis kunagi siitkaudu Võrtsjärve nõkku suundusid. Oiu ja Vaibla vahelisele lõigule kandsid jääaegsed liustikujõed kihiti lubjarikast liiva ja kruusa, sekka suuremaid kivirahne ja munakaid. Väga tüsedad jäävee setted ei ole, liiva- ja kruusakihi paksus Vaibla voorel on ehk meeter või paar. 7 Joonis 2. Võrtsjärve vesikonna maakasutus. A.Järvet 8 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber Võrtsjärv asub ulatuslikus Kesk-Eesti ehk Võrtsjärve nõos, mida piiravad suured kõrgustikud. Võrtsjärve nõgu sarnaneb hiiglaslikule liuale, kuhu ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt vooluveed kokku jooksevad. Nõgu on põhjaosas lai, lõuna suunas aga kitseneb ja liitub Väikse-Emajõe orundiga. Absoluutkõrgused vähenevad Võrtsjärve suunas
Nende linnuste kõrval oli tavaliselt ka asula. Välja kujunes kolm peamist linnusetüüpi: 1. neemiklinnused, mis asusid jõe või järve ääres või lihtsalt maastikul oleva pikliku kõrgendiku, neemiku tipus ning olid niimoodi kolmest küljest looduslikult kaitstud. Neljandast küljest ehk ülejäänud neemikust eraldas linnust vall ja kraav. 2. nn. Kalevipoja sängid, mis asusid piklikul seljakul või voorel, olles nii looduslikult kahest küljest kaitstud. Kahest teisest küljest eraldas linnust ülejäänud mäest vall ja kraav. 3. omaette kõrgendikul paiknevad linnused 4. ringvall-linnused, mis olid tervenisti valliga ümbritsetud. Peamiselt ehitati neemiklinnuseid ja Kalevipoja sänge. Omaette kõrgendikul paiknevaid linnuseid oli vähe ja ringvall-linnuseid mõned üksikud.
See ala on reservaat. Läänepoolses sopis asub Rannu ehk Sangla soo, milles asuvad briketivabriku turbaväljad (1020 ha). Võrtsjärve põhjaots on kõige laugem ja liivasem tänu jääliustikele, mis kunagi siitkaudu Võrtsjärve nõkku suundusid. Oiu ja Vaibla vahelisele lõigule kandsid jääaegsed liustikujõed kihiti lubjarikast liiva ja kruusa, sekka suuremaid kivirahne ja munakaid. Väga tüsedad jäävee setted ei ole, liiva- ja kruusakihi paksus Vaibla voorel on ehk meeter või paar. 4) Aluspõhja iseloomustus: Kogu Võrtsjärve nõo põhja moodustab keskdevoni Aruküla lade, mida iseloomustab punakas- kuni lillakaspruunide aleuroliitide ja punakate või kollakate liivakivide vaheldumine. Settekivimid on enamasti põimkihilised ja sisaldavad rohkesti kvartsi (75-90%), päevakive (7- 25%) ja vilke (1-10%). Pinnakatte moodustavad Võrtsjärve piirkonnas väga mitmekesise geneesi ja koostisega materjalid.
annaabi.ee 
