Elektrokeemilise korrosiooni kiiruse arvutamine Metall hävib/lahustub/korrodeerub alati anoodireaktsioonis. Metalli ja keskkonna vahelise reaktsiooni intensiivsuse määrab korrosioonivool I. Korrosioonivool: I = (Ek Ea ) / R Tegelikult I (Ek Ea ) / R Korrosioon on maksimaalne, kui R=0 Anoodi- ja katoodipolarisatsioon: E k < E k p , E a > E a p, kus Ep- elektroodi pööratav potentsiaal Efektiivsed Ek ja Ea sõltuvad voolutihedusest Polarisatsioonidiagrammid ohjeldavate protsessidega 1) Katoodiohjeldus peamiselt O2 ionisatsiooni ülepingest. 2) Katoodiohjeldus peamiselt O2 difusioonitakistusest. Elektroodil reageerinud lähteaine mass on võrdelises sõltuvuses elektroodil läbinud vooluhulgaga. , kus n- on ainehulk [mol], m-mass [g], M-molaarmass [g/mol], - elektronide arv osareaktsioonis, I-voolutugevus [A], T-aeg [s], F-Faraday konstant 96500 C/mol.
dusest 100...500 A/mm2. Suurt voolutugevust võimaldab kasutada asjaolu, et keevitusvool juhitakse keevituselektroodile vahetult enne keevituskaart keevituspüstolis oleva voolukontakti kaudu. Võrreldes käsikaarkeevitusega kattega elektroodiga (MMA) e elektroodkeevitusega (tunnus number 111) on MIG/MAG-keevitusel järgmised eelised: suurem tootlikkus, pealesulatustegur e keevitustootlikkus on piirides 1,27 kg/h tingituna suurest voolutihedusest elektroodil; suurem keevituskiirus cm/min; puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused, mistõttu õmbluste kvaliteet on parem; lihtsam mehhaniseerida ja automatiseerida; keevitamisel ei teki räbu (v.a täidistraadi kasutamisel); keevitaja näeb vahetult õmblust ja keevitusvanni keevitamise ajal; keevituskaar soojuslikult kontsentreeritud, mistõttu termomõju tsoon on kuni 2 korda kitsam
Reaktsioonides on N aatomid alati oksüdeerijateks. Seetõttu on HNO3 tugevalt oksüdeeruv aine ja reageerib suhteliselt kiiresti. HNO3 lagundab valke elusrakkudes. 42. Galvaanilisel katmisel on kaetav element katoodiks ja kattematerjal anoodiks. Elektrolüüdi lahus, kus seda katmist läbi viiakse peab sisaldama kattematerjali ioone. Saadava galvaaanilise katte omadused sõltuvad elektrolüüdi omadustest (koostisest,temperatuurist, pH-st ja konsentratsioonist) voolutihedusest (/m²) ja ajast. (kroomimine, hõbetamine ja kuldamine). Sama tehnoloogiat kasutatakse ka katete valikuliseks eemaldamiseks,ainult, et anoodiks on detail ja katoodiks puhas eemaldatav metall, erinevuseks on veelgi suurema pingega vool. Galvaaniliste katete puuduseks on see, et kate on ebaühtlane, teravikele ja pinnast väljaulatuvatele osadele tuleb paksem kiht. Põhimõttelised parameetrid on:U=10-30V ja 400-600/m². enne
sarnased omadused: reageerivad metallidega, moodustades sooli; HCl kahjustab elusat nahka vähem kui HNO3; keemiline soolhape on sageli kollase värvusega ja võib seetõttu segi ajada HNO3-ga 42. Galvaanilisel katmisel on kaetav element katoodiks ja kattematerjal anoodiks. Elektrolüüdi lahus, kus seda katmist läbi viiakse peab sisaldama kattematerjali ioone. Saadava galvaanilise katte omadused sõltuvad elektrolüüdi omadustest (koostis, temp., pH, kontsentratsioon), voolutihedusest ja ajast. Ükskõik millist katet ükskõik millisele pinnale ükskõik millisel viisil katet pannakse, peab pind olema max puhas. Põhimõtteliselt kastetakse kaetav materjal elektrolüüsi lahusesse või sulasse elektrolüüti. Galvaaniliste katete puuduseks on see, et kate on ebaühtlane, teravikele ja pinnast väljaulatuvatele osadele tuleb paksem kiht. Parameetrid: pinge on 10-30V ja voolutihedus 400-600A/m2. Enamik galv. katteid valmistatakse tsingist ja alumiiniumist.Enne galv.
betooni poore. Betooni leelistamine. Cl ioonide väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt. 44. Galvaanilisel katmisel (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) on kaetav element katoodiks ja kattematerjal anoodiks. Elektrolüüdi lahus, kus katmisi läbi viiakse, peab sisaldama kattematerjali ioone. N:Fe katmine Cr-ga: Fe puhast H2SO4-ga ja dest veega, kaet Cu-ga, Ni-ga ja Cr-ga. Saadava galvaanilise kätte omad sõlt elektrolüüdi omad (koostisest, temp-st, pH-st, ja kontsentrats), voolutihedusest (A/m2) ja ajast. Sama tehnoloogiat kasut ka katete valikuliseks eemald, ainult et anoodiks on detail ja katoodiks puhas eemaldatav metall. Erinevuseks on veelgi suurema pingega vool. Puudused: kate on ebaühtlane - teravikele ja pinnast väljaulatuvatele osadele tekib paksem kiht. Parameetrid: U=1030V ja 400600A/m2. Lagunemispinge - pinge, mille juures algab elektrolüüs, ülepinge - pinge, mille juures elektrolüüs lõpeb, on võrdne lagunemispinge ja süst moodust GE emj vahega
Kuidas valmistatakse pindasid ette igasuguste katete pealekandmiseks? Galvaanilisel katmisel (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) on kaetav element katoodiks ja kattematerjal anoodiks. Elektrolüüdi lahus, kus katmisi läbi viiakse, peab sisaldama kattematerjali ioone. N:Fe katmine Cr-ga: Fe puhast H2SO4-ga ja dest veega, kaet Cu-ga, Ni-ga ja Cr-ga. Saadava galvaanilise kätte omad sõlt elektrolüüdi omad (koostisest, temp-st, pH-st, ja kontsentrats), voolutihedusest (A/m2) ja ajast. Sama tehnoloogiat kasut ka katete valikuliseks eemald, ainult et anoodiks on detail ja katoodiks puhas eemaldatav metall. Erinevuseks on veelgi suurema pingega vool. Puudused: kate on ebaühtlane - teravikele ja pinnast väljaulatuvatele osadele tekib paksem kiht. Parameetrid: U=1030V ja 400600A/m2. Lagunemispinge - pinge, mille juures algab elektrolüüs, ülepinge - pinge, mille juures elektrolüüs lõpeb, on võrdne
Galvaanilisel katmisel (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) on kaetav element katoodiks ja kattematerjal anoodiks. Elektrolüüdi lahus, kus katmisi läbi viiakse, peab sisaldama kattematerjali ioone. N: Fe katmine Cr-ga: Fe puhastatakse H 2SO4-ga ja destilleeritud veega, kaetakse seejärel Cu-ga, Ni-ga ja Cr-ga. Saadava galvaanilise katte omadused sõltuvad elektrolüüdi omadustest (koostisest, temp-st, pH- st, ja kontsentrats), voolutihedusest (A/m 2) ja ajast. Parameetrid: U = 1030 V ja 400 600 A/m2. Skeem?? Sama tehnoloogiat kasutatakse ka katete valikuliseks eemaldamiseks, ainult et anoodiks on detail ja katoodiks puhas eemaldatav metall. Erinevuseks on veelgi suurema pingega vool. Puudused: kate on ebaühtlane - teravikele ja pinnast väljaulatuvatele osadele tekib paksem kiht. Lagunemispinge (Elag) elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus
Galvaanilisel katmisel (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) on kaetav element katoodiks ja kattematerjal anoodiks. Elektrolüüdi lahus, kus katmisi läbi viiakse, peab sisaldama kattematerjali ioone. Nt: Fe katmine Cr-ga: Fe puhast H 2SO4-ga ja destilleeritud veega, kaet Cu-ga, Ni-ga ja Cr-ga. Saadava galvaanilise katte omadused sõltuvad elektrolüüdi omadustest (koostisest, temperatuurist, pH-st, ja kontsentratsioonist), voolutihedusest (A/m 2) ja ajast. Lagunemispinge: (Elag) on elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate elektroodide tasakaalude potentsiaalide erinevusest. Ülepinge: () on lagunemispinge ja süsteemis moodustunud galvaanielemendi elektromotoorjõudude vahe (= Elag-EGE). Metalli pinna puhastamine: 1) üldine puhastamine: a)soolade eraldamine vee või auruga; b)õlide ja
Galvaaniline katmine toimub elektrivälja keskkonnas. Detail paigutatakse elektrolüüdi vanni. Detail on katood ja vann või lisaelektrood on anood. Elektrolüüdiks on sadestatava metalli soolad. Elektrolüüti lisatakse elektrijuhtivust tõstvaid aineid, happesust reguleerivaid aineid, katoodi polariseerivaid aineid ja pindaktiivseid aineid. Katte paksus sõltub elektrolüüti läbivast elektrihulgast, kattematerjali tihedusest, voolutihedusest katoodil ja elektrolüüsi kestvusest. Keeruka kujuga esemeid ei ole võimalik ühtlaselt katta. Katte ühtlus sõltub elektrolüüdi elektrijuhtivusest. Enne katte pealekandmist puhastatakse esemed mehaaniliselt, keemiliselt ja elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad ilma kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei teki. Elektrokeemilisel töötlemisel eralduvad pinnalt rasvad ja õlid kõige paremini
elektrolüüdilahus. Anoodiks on harilikult kattematerjalist plaat. Kui elektrolüüti läheb vool, sadestub esemele metallikiht Elektrolüüdi lahus, kus katmisi läbi viiakse, peab sisaldama kattematerjali ioone. N: Fe katmine Cr-ga: Fe puhastatakse H2SO4-ga ja destilleeritud veega, kaetakse seejärel Cu-ga, Ni-ga ja Cr-ga. Saadava galvaanilise katte omadused sõltuvad elektrolüüdi omadustest (koostisest, temp-st, pH-st, ja kontsentrats), voolutihedusest (A/m2) ja ajast. Parameetrid: U = 1030 V ja 400 600 A/m2. Sama tehnoloogiat kasutatakse ka katete valikuliseks eemaldamiseks, ainult et anoodiks on detail ja katoodiks puhas eemaldatav metall. Erinevuseks on veelgi suurema pingega vool. Puudused: kate on ebaühtlane - teravikele ja pinnast väljaulatuvatele osadele tekib paksem kiht. Lagunemispinge (Elag) elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate
sisse kastmine. Galvaaniline katmine toimub elektrivälja keskkonnas. Detail paigutatakse elektrolüüdi vanni. Detail on katood ja vann või lisa elektrood on anood. Elektrolüüdiks on sadestatava metalli soolad. Elektrolüüti lisatakse elektrijuhtivust tõstvaid aineid, happesust reguleerivaid aineid katoodi polariseerivaid aineid ja pindaktiivseid aineid. Katte paksus sõltub elektrolüüti läbivast elektrihulgast, kattematerjali tihedusest, voolutihedusest katoodil ja elektrolüüsi kestvusest. Keeruka kujuga esemeid ei ole võimalik ühtlaselt katta. Katte ühtlus sõltub elektrolüüdi elektrijuhtivusest. Enne katte pealekandmist puhastatakse esemed mehaaniliselt, keemiliselt ja elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad ilma kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei tekki. Elektrokeemilisel töötlemisel eralduvad pinnalt rasvad ja õlid kõige paremini.
sisse kastmine. Galvaaniline katmine toimub elektrivälja keskkonnas. Detail paigutatakse elektrolüüdi vanni. Detail on katood ja vann või lisa elektrood on anood. Elektrolüüdiks on sadestatava metalli soolad. Elektrolüüti lisatakse elektrijuhtivust tõstvaid aineid, happesust reguleerivaid aineid katoodi polariseerivaid aineid ja pindaktiivseid aineid. Katte paksus sõltub elektrolüüti läbivast elektrihulgast, kattematerjali tihedusest, voolutihedusest katoodil ja elektrolüüsi kestvusest. Keeruka kujuga esemeid ei ole võimalik ühtlaselt katta. Katte ühtlus sõltub elektrolüüdi elektrijuhtivusest. Enne katte pealekandmist puhastatakse esemed mehaaniliselt, keemiliselt ja elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad ilma kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei tekki. Elektrokeemilisel töötlemisel eralduvad pinnalt rasvad ja õlid kõige paremini.
Madalpinge – madalpingeõnnetusteks nimetatakse selliseid, mille korral on pinge kuni 1000 volti. Nõrkvoolu korral tekivad eelkõige ärritusefektid elektriliselt erutatavatele kudedele. Kõrgepinge – tugevvooluks peetakse pinget üle 1000 voldi ja voolutugevust üle 3 ampri. Kõrgepingeõnnetuste korral tulenevad kahjustused enamasti kuumuse toimest. Voolutihedus –voolutiheduseks nimetatakse voolutugevuse ja juhi ristlõike pindala suhet. Jäta meelde! Õnnetuse tagajärjed sõltuvad voolutihedusest. Pingel on elektrikahjustuste tekitamisel vaid teisejärguline roll. Voolutugevusi, mis on inimkehas voolanud, on erinevate takistuste tõttu enamasti peaaegu võimatu kindlaks määrata. Alalisvool – elekter voolab ainult ühes suunas. Alalisvool ärritab ainult sisse- ja väljalülitamisel, aga mitte elektrivoolu käigus. Alalisvool võib ainult selle erakordselt lühikese perioodi jooksul põhjustada müokardil ventrikulaarset fibrillatsiooni.
annaabi.ee 
