juhi takistus Takistuse temp. tegur Näitab, kui suur on K Kelvin takistuse suhteline muutus 0'C juures temp. Tõusmisel 1'C võrra. r Vooluallika Vooluallika Oom 1 = 1V/1A R=U/J sisetakistus voolujuhtivate osade R=pl/S takistus P/N Võimsus Ajaühikus tehtud töö, W Vatt 1W=1V 1A N=UJ toodetud või tarbitud 1W=1/1s energia
aeglasemalt aperioodiline vool sumbub. 24. LÜHISVOOLUDE ELEKTRODÜNAAMILINE JA ELEKTROTERMILINE MÕJU Lühisvoolude elektrodünaamiline mõju on suurim kolmefaasilisel lühisel, elektrotermiline mõju aga kolme- või kahefaasilisel lühisel. Suurevõimsuseliste elektrisüsteemide korral sumbub lühisvool lühiseprotsessis vähe ja seetõttu osutub elektrotermiline mõju samuti kõige suuremaks kolmefaasilisel lühisel. Seetõttu lähtutakse voolujuhtivate osade, elektriaparaatide jne. valikul põhiliselt sümmeetrilisest kolmefaasilisest lühisest. 25. ELEKTRIAPARAATIDE JA VOOLUJUHTIVATE OSADE VALIK
) · Tuumaenergia. Näiteks tuumaelektrijaam. (Elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.) Elektri tööd ja ohutus Kodus pole soovitav ise teha elektritehnilisi töid, selleks on elektrik! Elektriseadmete kasutamisel tuleb arvestada: · elektriseadmete ehitust, kaitseviisi ja seisukorda; · ümbrusolusid, näiteks kas ruum on kuiv või märg, kas inimesel on kontakt maaga või voolujuhtivate pindadega; ohuteadlikkust, · eriti kui on tegemist laste või puuetega isikutega. Sõltuvalt oma teadmistest ja oskustest tohib tavaline elektrikasutaja kodus teha järgmist: · Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid, automaatkorke ja kaitselüliteid; kontrollida rikkevoolukaitselüliti rakendumist. · Kontrollida indikaatoriga pinge puudumist.
rakendunud olekus. Mähise takistus Rm määratakse alalisvoolule keskkonna temperatuuril 293 K (20 C). Relee kommuteerimisvõime määratakse kontaktidega lülitatava lubatava võim susega. Kontaktidega lülitatava voolu ja pinge alampiiri määrab põhiliselt kontaktide üleminekutakistus, ülemise piiri aga kontaktide kuumenemine. Kontaktidele lülitatav maksimaalne võimsus sõltub kontaktide pinna suuru sest, kontakti kokkusuruvast jõust, voolujuhtivate vedrude ristlõikest, kontaktide vahelisest kaugusest, isolatsioonitakistusest jne. Võimendustegur kujutab relee kontaktidega lülitatava võimsuse ja mähise nimivõimsuse suhet I l U l kv , I t U t kus Il ja Ul on suurim kontaktidega lülitatav vool ja pinge, It ja Ut mähise töövool ja tööpinge. Tabel 1
JS s.o. jaotusseade; tarbijad peavad olema vahetult lähedal elektrijaamale. mõjust isolatsioonile ning isolatsiooni loomulikust vananemisest. Lühiste tekitajateks võivad olla Toide energiasüsteemist pingetel (6...20) kV ka linnud ja loomad, kui nad sattuvad eri faaside voolujuhtivate osade vahele. Lühise tekkimisel vooluringis takistus tunduvalt väheneb, mis tingib voolu järsu suurenemise. Samuti tekib süsteemi teatud osades, eriti aga lühisekoha läheduses pinge märgatav alanemine. Küllalt võimsate
,,Elektrimaterjalid" kokkuvõte Gaasidest kasutatakse isoleermaterjalidena enim õhkuu, lämmastikku ja elegaasi. Kõige sagedasemat kasutust leiab õhk, mis on isolaatoriks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste muude pingeseadmete osade vahel. Õhk on samal ajal ka õhklülitites ka elektrikaare kustutajaks. Kõrgepingeseadmetes on voolujuhtivate osade vahekaugus suur. Vesinik leiab kasutust väikese tiheduse ja suure soojusmahtuvuse tõttu suurte elektrimasinate jahutamisel. Inertgaase kasutatakse hõõg- ja gaaslahenduslampide täitmisel. Heeliumi kasutatakse enamasti vedelas vormis, et madalal temperatuuril ülijuhtivat keskkonda saavutada. Elegaas, mille elektriline tugevus on õhu omast 2,5 korda suurem, leiab laialdast kasutust gaasisolatsiooniga jaotlates, trafodes ja võimsuslülitites. Gaasisolatsiooniga 110kV jaotla
0,03%; H2-0,01%; Ar-0,9%) koos veeauruga. Isoleermaterjalidena leiavad kõige sagedamini kasutamist õhk, elegaas, lämmastik ja vesinik . Sageli on isoleermaterjalina kasutavatel gaasidel ka teisi funktsioone, nagu seadme või süsteemi jahutamine ja elektrikaare summutamine. Kõige sagedamini on gaasiliseks dielektrikuks õhk. Õhk on isoleermaterjaliks tavaliste õhuliini juhtmete ja mitmesuguste kõrge- ja madalpingeseadmete voolujuhtivate osade vahel. Õhk on samal ajal ka jahutavaks ja õhklülitites elektrikaart kustutavaks keskkonnaks. Õhu elektriline tugevus on suhteliselt väike, seepärast kujunevad kõrgepingeseadmetes voolujuhtivate osade vahekaugused suureks ja seetõttu ka õhkisolatsiooniga seadmete mõõtmed on suured. Elegaasi (väävelheksafluoriid SF6 , keemiliselt püsiv temperatuurini kuni 500 °C) kasutamine võimaldab seadmete, nagu trafode ja võimsuslülitite gabariite vähendada,
Tihti isoleermaterjalidena kasutatavatel gaasidel ka teisi funktsioone, näiteks jahutamine. Kõige sagedamini on gaasilisek sdielektrikuks õhk. Õhk on isoleermaterjaliks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste kõrg- ja madalpingeseadmete voolujuhtiovate osade vahel. Sageli on õhk samal ajal ka jahutavaks keskkonnaks ja õhklõlitites elektrikaart kustutavaks keskkonnaks.Õhu elektriline tugevus ei ole suur, seepärast on kõrgepingeseadmetes voolujuhtivate osade vahekaugus suur ja õhkisolatsiooniga seadmed suurte mõõtmetega. Seda puudust leevendab elegaasi kasutamine.Elegaasi elektriline tugevus ületab õhu vastava näitaja u 2,5x, ta ei ole mürgine ,ei lagune alla 500oC temperatuuril ja on suhtleiselt odav. Elegaas leiab laialdast kasutust gaasisolatsioonidega jaotlates, trafodes, võimsuslülitites jne. Elegaasi puuduseks on rõhu all oleva gaasi veeldumine suhteliselt kõrgel temperatuuril. Seda
Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid 5.1.3. Rõngasskeemid 5.2. Alampinge- ja ülempingejaotlate elektriskeemid 5.3. Ülempingejaotlate lihtsustatud elektriskeemid 5.4. Sõlmalajaamade elektriskeemid 5.5. Elektrijaamade jaotlate elektriskeemid 6. Voolujuhtivate osade arvutus 6.1. Voolujuht kestval voolul 6.1.1. Voolujuhi kuumenemine kestval voolul 6.1.2. Voolujuhi valik kestva voolu järgi 6.2. Voolujuht lühisel 6.2.1. Voolujuhi temperatuuri tõus lühisel 6.2.2. Lühisvoolu Joule'i integraal 6.2.2.1. Joule'i integraali definitsioon 6.2.2.2. Lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.3. Lühisvoolu aperioodilise komponendi Joule'i integraal
Loengukursus AEK 3025 iv Rein Oidram _____________________________________________________________________ 5.1.3. Rõngasskeemid 5.2. Alampinge- ja ülempingejaotlate elektriskeemid 5.3. Ülempingejaotlate lihtsustatud elektriskeemid 5.4. Sõlmalajaamade elektriskeemid 5.5. Elektrijaamade jaotlate elektriskeemid 6. Voolujuhtivate osade arvutus 6.1. Voolujuht kestval voolul 6.1.1. Voolujuhi kuumenemine kestval voolul 6.1.2. Voolujuhi valik kestva voolu järgi 6.2. Voolujuht lühisel 6.2.1. Voolujuhi temperatuuri tõus lühisel 6.2.2. Lühisvoolu Joule'i integraal 6.2.2.1. Joule'i integraali definitsioon 6.2.2.2. Lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.3
iga päev. 9.Elektriohutus ehituspbjektil Elektritöid (paigaldamine ja remontimine elektripaigaldise pingega üle 50 V) võivad teostada ainult vastava kvalifikatsiooniga elektrikud. Rikete tekkimise korral elektripaigaldises tuleb töötajal teatada vastava töölõigu juhile, kes kutsub välja elektriku. Elektrikappide avamine, elektriseadmete klemmide ja rikutud isolatsiooniga juhtmete puudutamine on keelatud. Isoleerimata ja kindlate kaitsepiirete või tõketeta elektriseadmete voolujuhtivate osade vahetus läheduses töötamine on keelatud (eluohtlik). Avastanud kas või kõige väiksema isolatsiooni läbilöögi tunnuse, mille puhul on seadme korpuse puudutamisel tunda kerget torkimist, tuleb seade viivitamatult välja lülitada ja teatada sellest töölõigu juhile (tööd võib jätkata alles pärast rikke kõrvaldamist). Töökohtade kohtvalgustite lampe võib vahetada alles pärast valgustist voolu väljalülitamist
V: Elektritarviti tarvitab voolu, kuid elektripaigaldis on laiem mõiste: ka elektri tootmine, edastamine, jaotamine. A: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/31_elektripaigal diste_ldiseloomustus_ehitise_omadused.html 5. Elektriseadme kasutamisel tuleb arvestada.... V: elektriseadmete ehitust, kaitseviisi ja seisukorda; ümbrusolusid, näiteks kas ruum on kuiv või märg, kas inimesel on kontakt maaga või voolujuhtivate pindadega; ohuteadlikkust, eriti kui tegemist on laste või puuetega isikutega. A: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/35_elektrisead mete_kasutamine.html 6. Kuidas ära tunda kaitsekontaktiga pistikupesa? V: Kaitsekontaktiga pistikupesa tunnuseks on metallist lisakontaktid. A: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/35_elektrisead mete_kasutamine.html 7
Euroopas kehtivatele ohutusnõuetele. Koduelektriseadmed peavad läbima Elektrikontrollikeskuse eelkontrolli ning nõuetele vastavuse korral võib neid varustada heakskiidumärgiga EEI. 9 1.5 ELEKTRISEADMETE KASUTAMINE Elektriseadmete kasutamisel tuleb arvestada: · elektriseadmete ehitust, kaitseviisi ja seisukorda; · ümbrusolusid, näiteks kas ruum on kuiv või märg, kas inimesel on kontakt maaga või voolujuhtivate pindadega; · ohuteadlikkust, eriti kui tegemist on laste või puuetega isikutega. Elektriseadmete ostmisel antakse seadmega kaasa tootja poolt koostatud kasutamisjuhend. Eestikeelse juhendi puudumisel tuleb seda nõuda. Kasutusjuhend tuleb alles hoida, selles on juhised tarviti hooldamise ja rikete kõrvaldamise kohta. Nõuetekohane hooldamine pikendab seadme kasutusiga, vähendab tuleohtu ja mõnel juhul ka elektrienergia kulu.
näha tuleb töökohale paigaldada kohalik maandusseade või vahend, kasutada lisa signalisatsiooni vahendeid või muid võrdväärseid maandamisseks ja lühistamiseks veendumise vahendeid. Juurdepääsu tõkestamine naabruses asuvate pingestatud osade eest Kui töökoha naabruses on elektripaigaldise osi, mida ei saa teha pingetuks, tuleb enne töö alustamist rakendada erimeetmeid nagu see on sätestatud pingelähedase töö korral. Pinge alla jäänud voolujuhtivate osade ajutiseks tõkestamiseks tuleb kasutada kaitsekatteid, piirdeid, tõkkeid, varjeid või isoleer katteid, millel peab olema hoiatusmärk ,,elektriohud". 6-20kV elektriseadmetes juhtudel kui voolu juhtivaid osi ei saa kaitsekatete või varjendiga tõkestada lubatakse kasutda isoleerkatteid, mis asetatakse välja lülitatud ja pingestatud voolujuhtivate osade vahele näiteks väljalülitatud lahtlüliti kontaktide vahele, need isoleer
pistikute abil. 4. Skeemi koostamisel ühendada algul kõik vooluringi järjestikused (jadas) osad ja seejärel paralleelsed (rööpsed) osad. 5. Enne sisselülitamist tuleb skeemi õigsust hoolikalt kontrollida. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nende riistade ühendustele, milledele on märgitud polaarsus. Mitme mõõtepiirkonnaga riistad lülitada suurimale tööpiirkonnale. Reostaadid maksimaalsele takistusele. 6. On keelatud: · pinge all oleva skeemi paljaste voolujuhtivate osade puudutamine; · pinge all olevas skeemis teha ükskõik milliseid ühendusi; · skeemi esmakordne pingestamine ilma õpetaja loata ja kontrollita. 7. Elektriseadmete, riistade ja juhtmete vigastuste avastamisel tuleb kiiresti vool välja lülitada. Teatada sellest viivitamatult õpetajale. 8. Avariiolukorras, spetsiifiline lõhn, suits, seadmete ülekuumenemine jne. või inimese voolu alla jäämisel tuleb pinge kiiresti välja lülitada. Viivitamine võib viia ohtlikele
välispinge toimel. Valgustustiheduse tugevnemisel vastuvool kasvab, sest suureneb pooljuhi aatomite ionisatsioonist tekkinud laengukandjate hulk. Fotodiood töötab selles reziimis nagu pooljuhtdiood, mille vastuvoolu tüürib valgus. ................................... Emax: Si 0,5-0,6V; GaAs 0,87V Fototakisti (fotoresistor). Seadis, mille elektritakistus muutub kiirgusenergia toimel. Fotojuhtivuse effekt W.Smith (1873) Se. klaasplaadile kantud pooljuhtkiht koos voolujuhtivate kontak- tidega. Materjalina kasutakse WiS, PbS, CdS; sulfiidid. 45 Fototakisti valgus- ja spektraaltunnusjooned: Üldjuhul seadis aeglase toimega. Töösagedused kuni 100 Hz ! __________ - fototakistid pliisulfiidide baasil. Fototransistor 46 Fototransistor (fototriood) (FT) kahe pn-siirdega pooljuhtseadis, milles toimub laengukandjate suunatud liikumine ja mille omaduseks
ramisel. elektrikaare kustutamine. Kõige sagedamini on Niiskuskindluse all mõistetakse dielektriku gaasiliseks dielektrikuks õhk. Õhk on isoleermater- võimet pidevalt töötada niiskes keskkonnas ilma, et jaliks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste tema omadused nimetamisväärselt halveneksid. kõrge- ja madalpingeseadmete voolujuhtivate osade Õhus esineb alati teatud kogus veeauru. Vesi on vahel. Sageli on õhk samal ajal ka jahutavaks kesk- tugevalt polaarne madala eritakistusega vedelik, konnaks ja õhklülitites elektrikaart kustutavaks kesk- seega vedeldielektrikusse sattunud või tahke konnaks. Õhu elektriline tugevus ei ole suur, see- dielektriku pooridesse tunginud vesi halvendab pärast on kõrgepingeseadmetes voolujuhtivate tunduvalt dielektriku elektrilisi omadusi
Vurrikera paigutatakse jälgivasse kerasse, millega koos paigutatakse kandva vedelikuga täidetud katlasse. Jälgivkera on jälgiva süsteemi peamine element, mida kasutatakse vurrikera riputuseks ja elektritoitega varustamiseks. Jälgivkera koosneb kahest poolkerast, juhtmete torudest ja laagrist, millega ta riputatakse katla ülemise kaane külge. Joonis 43 Jälgivkera sisemine pool on varustatud samasuguste elektroodidega nagu tundlik element. Voolujuhtivate rõngaste vahele on paigutatud klaasaken, mille kaudu saab kontrollida tundliku elemendi asendit. Elektromagnetilise juhtimisega vurrkompass Tekitamaks pretsessiooni, mis viib tundliku elemendi peatelje meridiaani poole on eelpool vaadeldud juhtudel tundlik element raskusjõu abil seotud Maaga. See seos tekitab momendi y – y telje suhtes, mis paneb peatelje järgima meridiaani pöörlemist. Põhimõtteliselt võiks selle momendi tekitada ka samale teljele paigutatud elektrimootori abil, mis
annaabi.ee 
