annavad ühe tiheasustusega elamu-ja äripiirkonna. Tema arvates on Hipodroomi praegune asukoht üks parimaid Euroopas ja see ei tohiks kolida. Diplomeeritud veterinaarmeedikuna väidab ta ka, et kõik väited hipodroomi hobuste halbade elutingimuste kohta pole vaatamata omanike puudulike investeeringutele tõsiseltvõetavad (Alas 2009). 2.3. Tallinna linn Tallinna linnavolikogus sai planeering 32 toetushäält ja mitte ühtegi vastuhäält. Osa volinikke jättis hääletamata, kuna nad polnud leidnud aega teemaga piisavalt tutvuda või kuna negatiivne foon, mis teemaga kaasnes, tekitas neis kõhklusi. Suurim oli hääletamata jätnute arv keskerakondlaste hulgas. 8 poolthäälega toetasid detailplaneeringu muutmist Isamaa ja Respublika Liidu kohalolnud volinikud. Näiteks Ants Leemets põhjendab oma poolthäält järgmiselt: ,,Ma ise usun, et ega hipodroom ei saa ju selliseks jääda, nagu ta on, ja eks mingi areng peab seal toimuma" (Aas 2011)
Euroopa Komisjoni istung toimub Brüsselis, tavaliselt kolmapäeval. Komisjoni kuulub 27 liiget (üks volinikest igast liikmesriigist). Need inimesed on valitud igaüks oma liikesriigi valitsuse poolt ning nad kinnitab ametisse Euroopa Parlament. Volinike ametiaeg on viis aastat. Sageli tuleb volinikel lahendada liikesriikidevahelisi vastuolusid, mis on raske töö siis on neile tagatud poliitilinesõltumatus liikmesriigid, ei saa volinikke ametist tagandada. Ainult europarlamendil on õigus komisjon laiali saata. Oluliste otsuste vastuvõtmisel on vajalikud kõigi liikmete kohalolu. Nii tuleb volinikel sageli otsustada nende pädevusse mittekuuluvate küsimuste üle. Eestlaset volinik Euroopa Komisjonis on Siim Kallas, kes vastutab haldusküsimuste, auditi ja pettustevastase võitluse valdkonna eest (Bahovski, 2008: 29-30). Euroopa Komisjonil on kolm põhiülesannet. Esiteks rakendab ELi õigsaktide järelvalvet.
Euroopa kaart: Euroopa liidu institutsioonid (7) Euroopa parlament Euroopa liidu kodanike esindusorgan (736 liiget), valitakse iga viie aasta järel liikmesriikide kodanike poole, mandaadid jaotatakse vastavalt rahvaarvule, tööd juhib president, kes valitakse kahe ja poole aasta järel (hetkel Jerzy Buzek), peakontor asub Strasbourgis. Ülesanded: * jagab seadusandlikku võimu ilma europarlamendi nõusolekuta ei saa otsuseid vastu võtta * hääletab ametisse Euroopa komisjoni volinikke * teostab järelvalvet kõigi ELi institutsioonide üle, kõige rohkem Euroopa Komisjoni üle * jagab EL nõukoguga võimu ELi eelarve üle. Eesti 6 liiget: T. Kelam, I. Padar, K. Ojuland, I. Tarand, V. Savisaar-Toomast, S. Oviir Võrdle Euroopa parlamenti ja Eesti Riigikogu. Milles need seadusandlikud kogud erinevad, milles sarnanevad? Euroopa Liidu nõukogu (ministrite nõukogu) liikmesriikide ministrite ühendus, seadusandlik institutsioon
Suur Laienemine 2004/2005 2001 mõned saavad varem!: Rumeenia-Bulgaaria jäävad teistest maha, 2002 on valmis ja 2003 kirjutavad alla, Referendumid positiivsed (Küprosel pole referendumit) EL 25 1. mai 2004 2007 Rumeenia ja Bulgaaria: 2004 saavad valmis, Lõpptulemusena Euroopa Liidus 27 liiget ja ligi pool miljardit kodanikku Nagu Amsterdamiga plaaniti Laienemise Mõjud Institutsionaalsed: Palju uusi inimesi ja keeli reeglite muutused ja kohanemisraskused, Liiga palju komisjoni volinikke Majanduslikud: Uued turud, süst majandusse, Uued riigid valdavalt vaesed Juriidilis-praktilised: EL siseimmigratsiooni küsimus, Piiride kontroll Üldiselt: Kas EL kaotas oma näo?, Mis nüüd edasi? Euroopa Põhiseaduse- Lissaboni Lepe Euroopa konstitutsioon: 2003 algatatud protsess, Eesmärk: panna EL 27+ toimima, Tekkis palju põhimõttelisi küsimusi, 2004 oktoobris kirjutatakse leppele alla, Referendumid Prantsusmaal ja Hollandis kukuvad läbi, Konstitutsioon
Suur laienemine 2004/2007: 2001 (mõned saavad varem! Rumeenia-Bulgaaria jäävad teistest maha. 2002 on valmis ja 2003 kirjutavad alla. Referendumid positiivsed (Küprosel pole referendumit)) EL 25 1. mai 2004. 2007 Rumeenia ja Bulgaaria (2004 saavad valmis. Lõpptulemusena Euroopa Liidus 27 liiget ja ligi pool miljardit kodanikku. Nagu Amsterdamiga plaaniti) Laienemise mõjud: Institutsionaalsed (Palju uusi inimesi ja keeli reeglite muutused ja kohanemisraskused. Liiga palju komisjoni volinikke) Majanduslikud (Uued turud, süst majandusse. Uued riigid valdavalt vaesed) Juriidilis-praktilised (EL siseimmigratsiooni küsimus. Piiride kontroll) Üldiselt (Kas EL kaotas oma näo? Mis nüüd edasi?) 2 LISSABONI LEPE- Euroopa põhiseadus: Euroopa konstitutsioon (2003 algatatud protsess. Eesmärk: panna EL 27+ toimima. Tekkis palju põhimõttelisi küsimusi
b. Euroopa Parlamendi saadikud Väär c. Euroopa riikide peaministrid ja presidendid Õige d. Euroopa riikide välisministrid Väär Question 6 Kes on 2009 a esimesel poolel Euroopa Liidu eesistujamaa? Vali üks vastus. a. Saksamaa Väär b. Sloveenia Väär c. Tsehhi Õige d. Prantsusmaa Väär Question 7 Millist rolli täidab Euroopa Liidus COREPER? Vali üks vastus. a. Nõustab Euroopa Komisjoni volinikke Väär b. Valmistab ette Euroopa Liidu Nõukogu kohtumisi Õige c. Valmistab ette Euroopa Kohtu otsuseid Väär d. Koostab Euroopa Parlamendile eelnõusid Väär Question 8 Mis erinevus on Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Nõukogul? Vali üks vastus. a. Euroopa Nõukogu tekkis ESTÜ, EMÜ ja EURATOMI ühendamisel Väär b. Euroopa Nõukogu on sama, mis Euroopa Ülemkogu Väär c. Tegemist on ühe ja sama asutusega Väär d
Enne komisjoni uue koosseisu üks volinik igast ELi 27 liikmesriigist ametisse määramist peab parlament andma nende suhtes oma nõusoleku. Kui Euroopa Parlamendi liikmed lükkavad mõne volinikukandidaadi tagasi, võivad nad sellega tagasi lükata kogu komisjoni koosseisu. Parlament võib nõuda komisjoni tagasiastumist ka selle ametiaja jooksul. Siis tehakse umbusalduse avaldamise ettepanek. Parlament jälgib Euroopa Komisjoni tegevust, uurides selle aruandeid ning kuulates volinikke. Selles töös on oluline roll parlamendi komisjonidel. Parlamendiliikmed vaatavad läbi kodanike pöördumisi ning moodustavad uurimiskomisjone. Parlament esitab oma arvamuse Euroopa Ülemkogu istungite päevakorra küsimustes. Eelarve järelevalve Parlament arutab ELi iga-aastast eelarvet ja võtab selle vastu koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Asjaomane parlamendikomisjon jälgib eelarve täitmist ning esitab igal aastal oma hinnangu komisjoni tegevusele eelmise aasta eelarve täitmisel.
25 liiget e volinikku, sh president (Jose Manuel Barroso, Eestit esindab Siim Kallas). Volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse 5 aastaks. Komisjon on liidu suurim organ, seal töötab liitumisjärgselt u 25 000 inimest, 2002. a olid komisjoni kulud 3,1 miljardit eurot.. Komisjon kujundab liidu poliitikat, esitades nõukogule ettepanekuid ja eelnõusid. Kontrollib lepingute sätete õigesti täitmist. Peab leidma liikmesriikide erimeelsuste puhul kompromisslahenduse. Õigus volinikke kontrollida on vaid europarlamendil, kes peavad ka komisjoni koosseisu heaks kiitma. Parlament võib komisjonile umbusaldust avaldada ja sundida seda tagasi astuma, nagu juhtus 1999. a. Volinikud peavad oma otsuste tegemisel olema täielikult sõltuvad rahvuslikest valitsustest ja tegutsema ainult liidu huvides. Otsuseid võetakse vastu konsensuse (üksmeele) või lihthääleenamusega. Komisjoni alalised töötajad on jagatud 4 kategooriasse.
Ametisse nimetamine Komisjoni President Ettepaneku teeb Euroopa Ülemkogu Kuulab ja valib Euroopa Parlament Komisjoni volinik Ettepaneku teeb liikmesriigi valitsus Kuulab ja valib (komplektina) Euroopa Parlament Ametnikud EPSO konkurss (Euroopa Personalivaliku Amet) Töö komisjonides president otsustab, kes volinikest missuguse poliitikavaldkonna eest vastutab ehk iga volinik saab oma portfelli. Volinikke assisteerivad kabinetid (rahvuslik erinevus kabineti liikmete hulgas). Volinikud kohtuvad enamjaolt kord nädalas Brüsselis. Komisjoni personal töötab osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks. 8 Eestist Siim Kallas transpordivolinik Komisjoni asepresident, DG Transport, ERA- Euroopa Raudteeagentuur, EASA- Euroopa Lennuohutusagentuur, EMSA- Euroopa Mereohutusagentuur, Üleeuroopalise Transpordivõrgustiku
institutsioone. Volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse 5 aastaks. Komisjon on liidu suurim organ, seal töötab liitumisjärgselt u 25 000 inimest, 2002. a olid komisjoni kulud 3,1 miljardit eurot. Komisjon kujundab liidu poliitikat, esitades nõukogule ettepanekuid ja eelnõusid. Kontrollib lepingute sätete õigesti täitmist. Peab leidma liikmesriikide erimeelsuste puhul kompromisslahenduse. Õigus volinikke kontrollida on vaid europarlamendil, kes peab ka komisjoni koosseisu heaks kiitma. Parlament võib komisjonile umbusaldust avaldada ja sundida seda tagasi astuma, nagu juhtus 1999. a. Volinikud peavad oma otsuste tegemisel olema täielikult sõltumatud rahvuslikest valitsustest ja tegutsema ainult liidu huvides. Otsuseid võetakse vastu konsensuse (üksmeele) või lihthääleenamusega. Komisjoni alalised töötajad on jagatud 4 kategooriasse.
Volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse 5 aastaks. Komisjon on liidu suurim organ, seal töötab liitumisjärgselt u 25 000 inimest, 2002. a olid komisjoni kulud 3,1 miljardit eurot. Komisjon kujundab liidu poliitikat, esitades nõukogule ettepanekuid ja eelnõusid. Kontrollib lepingute sätete õigesti täitmist. Peab leidma liikmesriikide erimeelsuste puhul kompromisslahenduse. Õigus volinikke kontrollida on vaid europarlamendil, kes peab ka komisjoni koosseisu heaks kiitma. Parlament võib komisjonile umbusaldust avaldada ja sundida seda tagasi astuma, nagu juhtus 1999. a. Volinikud peavad oma otsuste tegemisel olema täielikult sõltumatud rahvuslikest valitsustest ja tegutsema ainult liidu huvides. Otsuseid võetakse vastu konsensuse (üksmeele) või lihthääleenamusega. Komisjoni alalised töötajad on jagatud 4 kategooriasse.
pärast Stalini surma ära muutis. Kuni 1971. aastani oli Eesti NSV-s partei teiseks sekretäriks kohalik tegelane ja al 1971. aastast al jälle Moskva poolt saadetud tegelane. Nii selle 2. sekretäri kui büroo puhul oli oluline see, kuidas büroo juht, 2. sekretät ja partei juht läbi saavad - Karotamm tegelikult sai nende 2. sekretäridega ja büroo tegelastega päris hea kontakti ja see õhkkond oli teatud mõttes parem kui Leedus. · Moskva ametkondade volinikud - neid volinikke saadeti eelkõige täitevvõimu liinis, kes väliselt väga palju silma ei paistnud, aga kelle sõnaõigus oli üsna suur. Ka nende kaudu ühelt poolt suunati seda kohalikku poliitikat, teiselt poolt saadi ka Moskva poolt vaadatuna sõltumatud infot. Moskva volinike reaalset panust tollase Eesti NSV valitsemisse ei ole kahjuks eriti uuritud. · eri otsuste vastuvõtmine - kas ühe liiduvabariigi või grupi liiduvabariikide osa - grupp eelkõige Baltikumi tasemel. 30
Sünnikoht: Harala Amet: esimese Harala kolhoosi "Lootus" esimene esimees Olemus: tark ja arukas; julges oma arvamust välja öelda; Filosoofia: Inimene pole rattarehv, et teda saaks uuele rattale peale lüüa. Lugu: Ta oli kolhoosi esimees, kuni leiti, et ta ei sobi selleks enam. Asi oli selles, et loomad surid söödapuuduse tõttu. Selles süüdistati Kristjanit. Rajooni täitevkomitee esimees tuli kohale ja sõimas ta läbi. Kristjan vastas, et loomad vajavad sööta, mitte volinikke. Talle pakuti kõrgemat kohta rajoonis, aga ta ütles sellest ära põhimõttega, et kui ta ülemuste arust sellegagi toime ei tule, siis tähtsama koha peal läheb veel hullemini. Perekond: naine Ilse Rannamees; kaks poega; Surmapõhjus: südamehaigus 4.42. Max Krass Sünnikoht: Harala Amet: piimamees Olemus: naistemees; uskus teadusesse Lugu: Kännumäel oli tal uhke häärber ja elu läks väga hästi. Tal oli üle maakonna kuulus tõupull. Ühel kevadel Max küüditati
juriidilist isikut või vähemalt 3 ühistut, kes soovivad moodustada keskühistu. Tulundusühistute juhtimisstruktuur tehtud sarnaseks teiste äriühingute omaga, nähes juhtimisorganina ette juhatuse, kes on ka esindusorganiks, samas on kõrgemaks otsustus- ja juhtorganiks on siiski liikmete üldkoosolek. Kui ühistul on üle 200 liikme, või osakapital on üle 25 000 euro peab ühistul olema ka nõukogu. Täiendavalt nähakse ette võimalust moodustada ka volinikke koosolek, kes võib üle võtta kas osaliselt või täielikult üldkoosoleku otsustusõiguse. Peamiseks eripäraks tulundusühistu ja teiste äriühingute vahel on asjaolu, et ühistusse liikmeks astumine on lihtsam (avalduse alusel), kuid osade ja aktsiate omandamine. Samuti eeldab ühistu kõigi liikmete osalemist juhtimises, erinevalt teistest äriühingutest, kus omanikud vahetult juhtimist ei teosta. 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 1996 aasta 1
annaabi.ee 
