trakaate, pooldas täielikku ainuvõimu, arvas, et tuleb õpetada ka naisi -> majapidamisoskuste jagamine) Kirik Peeter I reformide ajal 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör P I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse (priileivasööjad) -> paigutas kloostritesse elama erusoldateid, haigeid, rauku, kerjuseid P I sallis katoliiklasi, protestante, kuid surus läbi alistatud Volgamaa rahvaste vägivaldse ristimise vanausuliste tagakiusamine (1666- 1667 kirikukogu ja 1685 tsaari ukaasiga lindpriideks), ainsaks pääseteeks põgenemine Vene impeeriumi äärealadele, sh Baltikumi Kooliharidus 18. sajandil 1714 käsk avada linnades arvutuskoole; kirikukoolid -> P I ajal 46 kirikukooli: esimene Moskvas Navigatsioonikool (1701) => koolides range distsipliin 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis
Rahvus, kes püüdles iseseisvuse poole, vajas kangelasi, et tõsta oma eneseusku. NANSEN RIIGIMEHE NING HUMANISTINA Nansenil oli tähtis roll ka Norra iseseisvumisel Rootsis 1905.aastal. Ta oli norra rahva seas nii populaarne, et talle pakuti isegi kuninga kohta. 1906-1908. aastal oli ta Norra saadik Suurbritannias. Nansen oli esimene Norra esindaja 1920. aastal austatud Rahvasteliidus. Seal tegeles ta sõjavangide vahetamise küsimustega ning 1921. aasta Volgamaa näljahäda leevendamisega. 1922. aastal sai Nansen Nobeli rahaauhinna.
18871908 oli Nansen Oslo ülikooli zooloogiaprofessor 19081930 okeanograafiaprofessor Riigimees ja humanist Tähtis roll Norra iseseisvumisel Rootsis 1905. aastal. (Ta oli norra rahva seas nii populaarne, et talle pakuti isegi kuninga kohta.) 19061908 oli ta Norra saadik Suurbritannias. Nansen oli esimene Norra esindaja 1920 asutatud Rahvasteliidus. (tegeles sõjavangide vahetamise küsimustega ja 1921. aasta Volgamaa näljahäda leevendamisega.) Teosed eesti keeles "Fridtjof Nansen'i reisijuhtumised Põhja-Jäämere jääl ja pimeduses" I-III "Öös ja jääs" "Suuskadel läbi Gröönimaa" "Fram" Polaarmeres" I-II Tunnustused F. Nansen valiti 1897. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks. Aastal 1922 Nobeli rahuauhind Noorusaeg Juba 7-8 aastase poisina sisustas ta oma suved seigeldes
u 15 minutit päevas. 8 6 Kokkuvõte Ma sain teada, et Marid asuvad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal. Mari keelel on kolm erinevat murret: niidu-, mäe- ja idamari, millel on veel oma korda algmurded. Maridel on ka kaks kirjakeelt: niidu- ja mäemari. Mordva keelest sain teada, et mordvalased elavad üsna laialipillutult kogu Kesk-Volgamaa ja Uraalis ja ka mujal. Mordva keel jaguneb veel kaheks keeleks: ersa ja moksa keeleks. Mordva Vabariigis on kolm riigikeelt: vene, ersa ja moksa. 9 7 Kasutatud allikad http://www.erm.ee/?node=637 http://www.erm.ee/?node=638 10 11
noorte väljaastumise Stalini kaitseks. 1961. a toimus NLKP 22. kongress. Sellel kongressil teatati, et 1980. aastal jõutakse kommunismi. Võeti vastu ka otsus Stalini põrm Mausoleumist kõrvaldada. Stalin maeti Kremli müüri äärde. "Halb" Stalin ei sobinud "hea" Lenini kõrvale. Majanduspoliitika. Põllumajandus. Uudismaade ülesharimine. Alustati 1953. aastal. Otsus uudismaade ülesharimisest võeti vastu 1954. aasta kevadel. Puudutas piirkonda: Kasahstan, Lõuna-Siber, Volgamaa, Põhja-Kaukaasia. Uudismaade ülesharimise vastu protesteerisid kohalikud elanikud. Kardeti, et Kasahstani steppides toob suurte maaalade üleskündmine kaasa loodusliku katastroofi ja põhjustab traditsioonilise lambakasvatuse allakäigu. Miljonid noored siirdusid uudismaadele. See oli ka rahvaste segamine, toimus venestamine. Hiljem oli Kasahhi NSV-s kohalike elanike % liiduvabariikidest kõige väiksem, oli kõige rohkem venestatud piirkond. 1954 1955 hakati suurendama maisi külvipinda
väljaastumise Stalini kaitseks. 1961. a toimus NLKP 22. kongress. Sellel kongressil teatati, et 1980. aastal jõutakse kommunismi. Võeti vastu ka otsus Stalini põrm Mausoleumist kõrvaldada. Stalin maeti Kremli müüri äärde. “Halb” Stalin ei sobinud “hea” Lenini kõrvale. Majanduspoliitika. Põllumajandus. Uudismaade ülesharimine. Alustati 1953. aastal. Otsus uudismaade ülesharimisest võeti vastu 1954. aasta kevadel. Puudutas piirkonda: Kasahstan, Lõuna-Siber, Volgamaa, Põhja-Kaukaasia. Uudismaade ülesharimise vastu protesteerisid kohalikud elanikud. Kardeti, et Kasahstani steppides toob suurte maaalade üleskündmine kaasa loodusliku katastroofi ja põhjustab traditsioonilise lambakasvatuse allakäigu. Miljonid noored siirdusid uudismaadele. See oli ka rahvaste segamine, toimus venestamine. Hiljem oli Kasahhi NSV-s kohalike elanike % liiduvabariikidest kõige väiksem, oli kõige rohkem venestatud piirkond. 1954 – 1955 hakati suurendama maisi külvipinda
aastail Põhja- Novgorodi kubermangus tekkis üle 30 eesti Venemaale (Jaroslavli ja Vjatka kubermangu, asunduse. Uute maa-alade hõlvamine ja seal 20. sajandi algusest ka Vologda kubermangu). asunduste loomine kulges intensiivselt kuni 1880. aastate keskel lisandus eesti asundusi Esimese maailmasõjani. Suur külgetõmbejõud Volgamaa Simbirski kubermangu (üldse rajati oli Jamburgi kreisil Ingerimaal ning neid 19. sajandi teisel poolel Volga- maale 23). Peipsitagusel ehk Oudovamaal. 1880. aastail jõudsid eesti väljarändajad 1897. aasta andmeil elas Jamburgi maa- Taga-Kaukaasiasse. Eesti külad rajati Musta
arvates pidi Nõukogude Liit üsna varsti jõudma olukorda, kus oleks võimalik alustada kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Seetõttu võetigi NLKP XXII kongressil vastu NLKP programm, mille kohaselt 1980. aastate alguseks peab NSV Liit olema jõudnud kommunismi. Tähelepanuväärselt arendati kosmosetehnikat (1957 esimene Maa tehiskaaslane, 1961 inimene maalähedasel orbiidil). Kasahstani, Siberi, Lõuna-Uurali ja Volgamaa uudis- ja jäätmaade ülesharimine ning põllumajanduse riiklik toetamine võimaldasid mõneks ajaks teravilja jm. toiduainete nappusest üle saada. 1954. aasta juunis partei KK pleeniumil tegi Hrustsov ettepaneku suurendada kogu maal maisikasvatust. Ta arvas, et seda põllukultuuri tuleks juurutada kas või sunniviisiliselt , nagu kunagi oli tehtud kartuliga. Siit sai alguse nõukogulik maisikasvatuskampaania. Ajakirjanduses hakati maisi nimetama põldude kuningannaks. Maisi
saarlasi ja hiidlasi, aga ka teisi Eesti elanikke Põhja-Kaukaasiasse. Kubanimaa ja Kalmõki stepialadele ning Kaukasuse eelmäestiku nõlvadele rajati mitmeid suuri ja õitsvaid eesti asundusi. 1880.aastate kespaiku tekkis rida eesti asundusi Kesk-Venemaa kubermangudes (Tveri, Mogiljovi, Orjoli) ja 1890.aastatel ka Põhja-Venemaal (Jaroslavli ja Vjatka kubermangus, 20. sajandi algusest ka Vologda). 1880.aastate keskel said Eestist lisa ka Volgamaa asundused - seekord rajati uusi asundusi Simbirski kubermangu. Üldse rajati 19. sajandi teisel poolel Volgamaale 23 eesti asundust. 1880. aastatest omandas eestlaste vabatahtlik väljaränne ka transkontinentaalse iseloomu. Esimesed eesti asundused Venemaa Aasia-osas tekkisid Taga-Kaukaasias. Eesti külad rajati Musta mere rannikule Abhaasiasse ja Armeenia mägismaale Karsi lähistel. Viimase piirkonna oli Venemaa vallutanud Türgilt 1878. aastal Vene-Türgi sõjas. Karsi
Euroopalikumaks muutmine, aastaid loendati Kristuse sünnist. · Palepööre Jelizateva hoidis sisepoliitika stabiilsena, Peeter III tuli troonile kuid kukutati, uus troonile tulija oli Katariina II. · Katariina II valgustatud absolutismi ajastu Venemaal. Jätkus modernseerimine. Soovis kehtestada uue seadustiku kuid see jäi vastuvõtmata, Katariina ei soovinud aadelkonnaga vastuollu minna. Tekkis uus Peeter III ehk Pugatsov, kes sai oma kontrolli alal kogu Volgamaa. Ta allutati Türgi vägede abil, vangistati ja hukati. Katariina ajal kasvas üles põlvkond, kes oli harjunud sõnavabaduse ja stabiilsuse ning nemad hakkasid kujundama Venemaa uut palet. 6. ??? 7. Muutused sõjanduses · Palgaaremee ühiskond oli rikkam ja kuningas vajas tugevamat tuge · Uus armee eraettevõtjatest loobuti ning riigivõim hakkas armeed juhtima. Kehtestati riiklik sõjväekohustus. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees.
*K ajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. *1767.a anti välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja karistati sunnitööga. *Piirati kasakate autonoomiat. *Arvati siiski, et Peeter esimene on elus ning selle tulemusena kerkis esile viis Vale-Peetrit. Neist viies oli Doni kasakas Jemeljan Pugatsov, kelle juhtimisel toimus aastail 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis haaras põhiliselt Uuraali ala ja Volgamaa. *Pärast P ülestõusu mahasurumist püüti seadusandlusega kindlustada riigivõimu. *Kogu maa jagati 50 enam-vähem ühtlase suurusega kubermanguks, mis omakorda jagunesid maakondadeks. *kubermangude eesotsas seisid keisri määraud kubernerid ja viitsekubernerid, neile allus arvukas ametnikkond. *1785-loodi kõigis kubermangudes ja maakondades aadlike organisatsioonid aadlikogud eesotsas aadlipeameestega.
Marimaal on isegi marikeelseid koole (eelkõige algkoolid), probleeme on aga olnud marikeelsete õpikutega. Ajalugu Marid on ilmselt autohtoonid. Alates 9. sajandist sattusid nad sõltuvusse volga bulgaaridest ning osa nende asualast kuulus Volga-Kaama-Bulgaaria riigi koosseisu. Läänepoolsetel maridel tuli alates 12. sajandi lõpust kokku puutuda venelaste röövretkede ja vallutuspüüetega. 1236 vallutasid kogu Kesk-Volgamaa mongolid, edasi kuulus maride asuala Kuldhordi, selle lagunemise järel Kaasani khaaniriiki. Seejuures säilis mari feodaalne ülemkiht (luzavui'd) ning maridel oli teatav autonoomia. 1552 vallutasid Moskva väed Kaasani. Maride täielik allutamine võttis siiski veel aastakümneid - 1553-1587 peeti sel eesmärgil maha nn tseremissi sõjad. Nende laastavate vallutussõdade käigus asutati kindlustena tänase Marimaa linnad. Mari ülemkiht hajus vallutuse käigus. Maride maid jagati vene
Uus seadustik jäi kehtestamata. 1773. aastal ilmus Lõuna-Venemaal välja uus isehakanu, Peeter III nime all esinenud Doni kasakavanem Jemeljan Pugatsov. Keisri nimel kaotas Pugatsov nekrutikohustuse ja kõik maksud, saatis laiali kohtud ning lubas talurahvale pärisorjusest vabastamist ning maad. Vastaste suhtes andis Pugatsov kõigile mõistetava korralduse: ,,Kes vastu paneb, selle pea raiuge maha ja varandus võtke endale." Peagi oli Pugatsovi kontrolli all kogu Volgamaa. 1774. aasta suvel Kaasanit piirama asunud Pugatsovi väed ähvardasid juba Moskvat. Et talurahvasõda maha suruda, pidi valitsus appi kutsuma parasjagu Türgiga sõjas olevad väed. Pugatsov vangistati ja hukati. Pugatsovi ülestõus kinnitas veel kord reformide vajadust. Kõige pakilisemaks ülesandeks sai kohaliku halduse ümberkorraldamine, rangelt tsentraliseeritud ja unifitseeritud valitsemissüsteemi loomine, kus tohutu riigi iga maatükk olnuks valitsuse kindla kontrolli all. 1775
annaabi.ee 
