iga päev toiduga juurde saama. Vitamiinide tähtsus inimestele Vitamiinid on hädavajalikud kõikide elsuorganismide elutegevuseks. Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine, arvestades iga inimese eripära, aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest paranemist. Vitamiinide kestev puudujääk on organismile kahjulik. Kindlasti kahjulik on ka pidev vitamiinipreparaatide liigne tarvitamine, mis ületab ööpäevas vajalikke koguseid kümneid kuni sadu kordi. Mineraalained Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimesed ja loomad saavad mineraalaineid toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, sest elusorganismid ei saa ise mineraalaineid sünteesida. Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes (makroelemente
pastast ja riisist on puudujäägid varmad organismis ilmnema. Vitamiine ei saa aga inimene suvalistes kogustes endale sisse manustada. Kui mingit teatud toidulisandit, näiteks mineraalainete preparaati tarbida liiga palju, võib see organismi veel rohkem tasakaalust välja viia, kui see oli enne toidulisandi võtmise alustamist. Kuna mineraalaineid on vaja vitamiinide organismi imendumiseks, on kidlaim valida multivitamiinitoode. Leidub ka tuliseid vitamiinipreparaatide pooldajaid aga ka nende kasutamise vastaseid. Põhireegel on - terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja üldiselt vitamiinipreparaate. Ometi on vitamiini preparaadid teatud juhtudel vajalikud, eriti tänapäeval levinud valede toitumistavade ja stressi korral, samuti haigustest paranemise perioodil ja pikemate antibiootikumikuuride järgselt. Lühiajalised (2-kuulised) vitamiinikuurid mõned korrad aastas sobivad aga igas vanuses
ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora. Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism seda vitamiini provitamiinist piisavalt
....................................................................................... 4 VITAMIINIDE ÜLESANDED INIMESES.................................................................................................5 VITAMIINIDE KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................6 VITAMIINIDE DEFITSIIT..........................................................................................................................7 VITAMIINIPREPARAATIDE KASUTAMINE.........................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS:................................................................................ 11 3 TOIDULISANDID Millal peaks tarvitama toidulisandeid? Kui toit on ühekülgne ja teatud põhjustel ei ole võimalik seda parandada (nt taimetoitlased), sellisel juhul on mõistlik kasutada toidulisandeid
provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine, arvestades iga inimese eripära, aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest 4 paranemist. Vitamiinide kestev puudujääk on organismile kahjulik. Kindlasti kahjulik on ka pidev vitamiinipreparaatide liigne tarvitamine, mis ületab ööpäevas vajalikke koguseid kümneid kuni sadu kordi. Kõikide vitamiinide puhul on teada nende teaduspõhised ööpäevakogused, mis ei põhjusta kahjulikke kõrvaltoimeid. Inimene saab vitamiine põhiliselt tasakaalustatud segatoiduga, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaineid. Vitamiinidel on mitu olulist ülesannet. Ensüümide koostisosadena mõjutavad vitamiinid otseselt ainevahetust ja on eluks hädavajalikud
Nii parandab vitamiin C raua imendumist. Siiski võib teatud eluperioodil või aastaajal tekkida vitamiinide vaegus. Näiteks ületalve keldris säilitatud köögivilja vitamiinidesisaldus on kevadeks tublisti vähenenud. Ka stressirohke eluviis suurendab vitamiinide vajadust. Paljudel inimestel on halvad toitumisharjumused, nad ei ole harjunud sööma köögivilja. Neil juhtudel tekib ühe või teise vitamiini vaegus ja tuleb võtta vitamiinipreparaate. Vitamiinipreparaatide valik on meil suur, neid pakutakse küll lastele, naistele, stressi puhul jne.Siiski peaks enne ostmist konsulteerima arstiga. Et toit oleks vitamiiniderikas, tuleks peale toiduainete õige valiku kasutada toiduvalmistamisel ka õigeid võtteid. Mõned vitamiinid, eriti vitamiin C, on tundlikud õhuhapniku suhtes. Seepärast väheneb õhu kätte seisma jäetud kooritud ja riivitud aedvilja vitamiin C sisaldus. Õige oleks salati valmistamisel
..........................................................................................5 2.2 Uni..............................................................................................................................5 2.2.1 Taimed................................................................................................................ 5 3 VITAMIINID....................................................................................................................6 3.1 Vitamiinipreparaatide kasutamine.............................................................................6 4 KEHALINE TREENING................................................................................................. 8 4.1 Mõju üldadaptsiooni mehhanismile...........................................................................8 4.1.1 Hormonaalregulatsiooni täiustamine..................................................................9 4.1.2 Energiavarude suurenemine.....................
Kõikide inimeste organismi vajadused on väga individuaalsed ning ööpäevased vitamiinide vajaduse kogused on muutuvad. Just selletõttu on organismis arenenud ,,vitamiini pangad,, Teada on ka tõsiasi, et väike vitamiinide üleküllus ei tekita inimese organismis mingeid probleeme. See aga kinnitab, et vitamiinide üledoos on väga harv nähtus ning esineb tõesti vaid siis kui vitamiinipreparaate kasutada meeletutes kogustes. See aga lükkab ümber väite, et vitamiinipreparaatide kasutamine on pigem ohtlik kui kasulik. Toitumisega seoses on vitamiinide üledoos tõestatud vaid A-vitamiini puhul, selle vitamiini üledoosi korral tekib inimesel luude valud, naha sügelus, limaskesta põletik jne. Iseenesest mõistetav, et vitamiinide üle manustamine on ohtlik ning tekitab inimorganismi talituses raskeid häireid. Kuid nii on kõikide bioaktiivsete ühendite kasutamisega. Palju kritiseeritakse ka D- vitamiini toksilisusest
(tüüpiline on D-hüpervitaminoos). · Väärarusaam on , et D vitamiin on alati vajalik. Tagajärjeks Ca-P ainevahetuse häirumine ja see avaldub veresoonte lubjastumises. Pöördumatult kahjustuvad neerud. Kasutamine Terve, tasakaalustatud segatoitu tarbiv inimene, kes ei kannata mingite krooniliste haiguste käes, vitamiinide preparaate ei vaja. On kaks äärmust: a) Vitamiinid on alati ja sõltumata hulgast kasulikud; b) Igasugune vitamiinipreparaatide kasutamine on ohtlik; Organism on võimeline talletama teatava varu vitamiine. Veeslahustuvate vitamiinide, välja arvatud vitamiin B12, varud on väiksemad ja neid jätkub mõneks nädalaks. Rasvlahustuvate vitamiinide varud on palju suuremaid ja nendest võib jätkuda kuudeks, vitamiin A puhul isegi paariks aastaks. Samal ajal on rasvlahustuvate vitamiinide ülehulk organismile ohtlikum kui enamike veeslahustuvate vitamiinide ülehulk. Rasvlahustuvate vitamiinide liigtarbimine on ohtlik!
või üldsegi mitte. Vitamiinid kuuluvad asendamatute mikrotoitainete hulka. Inimene vajab vitamiine väga väikestes kogustes. Tarbides piisavalt vitamiine on keha rohkem kaitstud. Kui tarbida vitamiine oskuslikult ja süsteemselt, arvestades inimese eripära, siis aitavad need vähendada haiguste kujunemise võimalust või kiirendada nendest paranemist. Pikaajaline vitamiinide puudujääk on organismi kahjustav. Kahjulik on ka vitamiinipreparaatide liigne tarbimine. Vitamiinide puhul on teada kogused, mis ei põhjusta kõrvalmõjusid, näiteks A-vitamiini peavad naised tarbima ööpäevas 0,75-0,85 mg, mehed aga 0,8-1,1 mg; D-vitamiini peavad taised tarbima 0,005-0,008 mg, mehed aga 0,005-0,008 mg. Vitamiine saab tasakaalustatud segatoidust, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaineid. (Portaal Terviseamet. Vitamiinid) Vitamiinid on vajalikud sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest kehas,
provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora. Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism seda vitamiini
· Väärarusaam on , et D vitamiin on alati vajalik. Tagajärjeks Ca-P ainevahetuse häirumine ja see avaldub veresoonte lubjastumises. Pöördumatult kahjustuvad neerud. Kasutamine Terve, tasakaalustatud segatoitu tarbiv inimene, kes ei kannata mingite krooniliste haiguste käes, vitamiinide preparaate ei vaja. On kaks äärmust: a) Vitamiinid on alati ja sõltumata hulgast kasulikud; b) Igasugune vitamiinipreparaatide kasutamine on ohtlik; Organism on võimeline talletama teatava varu vitamiine. Veeslahustuvate vitamiinide, välja arvatud vitamiin B12, varud on väiksemad ja neid jätkub mõneks nädalaks. Rasvlahustuvate vitamiinide varud on palju suuremaid ja nendest võib jätkuda kuudeks, vitamiin A puhul isegi paariks aastaks. Samal ajal on rasvlahustuvate vitamiinide ülehulk organismile ohtlikum kui enamike veeslahustuvate vitamiinide ülehulk. Rasvlahustuvate vitamiinide liigtarbimine on ohtlik!
Väärarusaam on , et D vitamiin on alati vajalik. Tagajärjeks Ca-P ainevahetuse häirumine ja see avaldub veresoonte lubjastumises. Pöördumatult kahjustuvad neerud. Kasutamine Terve, tasakaalustatud segatoitu tarbiv inimene, kes ei kannata mingite krooniliste haiguste käes, vitamiinide preparaate ei vaja. On kaks äärmust: a) Vitamiinid on alati ja sõltumata hulgast kasulikud; b) Igasugune vitamiinipreparaatide kasutamine on ohtlik; Organism on võimeline talletama teatava varu vitamiine. Veeslahustuvate vitamiinide, välja arvatud vitamiin B12, varud on väiksemad ja neid jätkub mõneks nädalaks. Rasvlahustuvate vitamiinide varud on palju suuremaid ja nendest võib jätkuda kuudeks, vitamiin A puhul isegi paariks aastaks. Samal ajal on rasvlahustuvate vitamiinide ülehulk organismile ohtlikum kui enamike veeslahustuvate vitamiinide ülehulk. Rasvlahustuvate vitamiinide liigtarbimine on ohtlik!
· Väärarusaam on , et D vitamiin on alati vajalik. Tagajärjeks Ca-P ainevahetuse häirumine ja see avaldub veresoonte lubjastumises. Pöördumatult kahjustuvad neerud. Kasutamine Terve, tasakaalustatud segatoitu tarbiv inimene, kes ei kannata mingite krooniliste haiguste käes, vitamiinide preparaate ei vaja. On kaks äärmust: a) Vitamiinid on alati ja sõltumata hulgast kasulikud; b) Igasugune vitamiinipreparaatide kasutamine on ohtlik; Organism on võimeline talletama teatava varu vitamiine. Veeslahustuvate vitamiinide, välja arvatud vitamiin B12, varud on väiksemad ja neid jätkub mõneks nädalaks. Rasvlahustuvate vitamiinide varud on palju suuremaid ja nendest võib jätkuda kuudeks, vitamiin A puhul isegi paariks aastaks. Samal ajal on rasvlahustuvate vitamiinide ülehulk organismile ohtlikum kui enamike veeslahustuvate vitamiinide ülehulk. Rasvlahustuvate vitamiinide liigtarbimine on ohtlik!
1) Rasvlahustuvad: A, D, E, K, Q 2) Vesilahustuvad: B-rühm, vitamiinid C, H, N, S, U Häired: 1) Puudus: a. Hüpovitaminoos Ühe või mitme vitamiinid ajutine või osaline puudus. Põhjustab pöörduvaid üldisi tervisehäireid (unisus, väsimus) b. Avitaminoos mingi konkreetse vitamiini pikk täielik puudus organismis, mida iseloomustavad tunnused ja pöördumatud tagajärjed 2) Liigsus: Hüpervitaminoos Vitamiinipreparaatide või vitaminiseeritud toidu väärtarbimine. Oluliselt ohtlikum on rasvlahustuvate vitamiinide tarbimine. Eriti ohtlik on vitamiin D üleannustamine Vitamiinipuuduse põhjused: 1) Ühekülgne rafineeritud toiduainete kasutamine 2) Siseelundite kahjustused 3) Tervist kahjustavad eluviisid (suitsetamine, alko, dieedid, näljutamine) 4) Kõrgenenud vitamiinide nõudlus eriolukordades 5) Ravimid (antibiootikumid)
manustavad rasvlahustuvaid vitamiine (tüüpiline on D-hüpervitaminoos). · Väärarusaam on , et D vitamiin on alati vajalik. Tagajärjeks Ca-P ainevahetuse häirumine ja see avaldub veresoonte lubjastumises. Pöördumatult kahjustuvad neerud. Kasutamine Terve, tasakaalustatud segatoitu tarbiv inimene, kes ei kannata mingite krooniliste haiguste käes, vitamiinide preparaate ei vaja. On kaks äärmust: a) Vitamiinid on alati ja sõltumata hulgast kasulikud; b) Igasugune vitamiinipreparaatide kasutamine on ohtlik; Organism on võimeline talletama teatava varu vitamiine. Veeslahustuvate vitamiinide, välja arvatud vitamiin B12, varud on väiksemad ja neid jätkub mõneks nädalaks. Rasvlahustuvate vitamiinide varud on palju suuremaid ja nendest võib jätkuda kuudeks, vitamiin A puhul isegi paariks aastaks. Samal ajal on rasvlahustuvate vitamiinide ülehulk organismile ohtlikum kui enamike veeslahustuvate vitamiinide ülehulk. Rasvlahustuvate vitamiinide liigtarbimine on ohtlik!
suureneb ja vereringe hakkab üle minema avatuks). Vitamiin D avitaminoos on rahhiit (koljulge kaob ca 2 aastaselt, koljuõmblused kasvavad kokku ca 18). Vitamiinipuuduse põhjused ühekülgne toit, maksa ja soolestiku haigused, kõrgenenud vajaduse mittearvestamine (enneargsed vastsündinud, rasedad, tippsportlased, imetavad emad , vanurid, suitsetajad, anorektikud, tiheda antibiotikumiravi tagajärjel jne). Vitamiinide üleküllus (Hüpervitaminoos) tekib vitamiinipreparaatide väärkasutamisel, ohtlik on rasvlahustuvate viamiinide üleküllus, kõige ohtlikum vitamiin D üleküllus (tugev eksogeenne hormoon), keerab neerud perse. Raseduse ajal vitamiinpreparaatide söömine, üli vitamiinirikas toit on hülgemaks (no-noh). Vitamiini varud vesilahustuvatel mõni nädal (seotud kehavedelikes valkudega). Rasvlahustuvatel varu mitmed kuud kuni isegi aasta. Kas haigust on võimalik minema ajada vitamiinidega tegelt üldiselt ei ole
annaabi.ee 
