pilkavalt impressionistideks. 2. Impressionistid kujutasid esmakordselt suurlinna, rahvarohkeid tänavaid, turuplatse, suitsevaid vedureid. Impressionistid muutsid maalidel valguse peakangelaseks. Kuna päevavalguses me ei näe selgeid teravaid piirjooni, pidi kaduma täpseid kontuure toonitav joonistus. 3. Kadusid täpseid kontuure kujutavad joonistused. Nad püüdsid anda edasi maailmapilti väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega. Pilt pidi olema ühe elulõigu pikkune ja aus kujutis. 4. Impressionistid pöörasid suurt tähelepanu valgusele ja õhule sest neid nagu füüsikuidki huvitas teooria valguse kohta. Et me näeme kõike läbi valguse ja õhu tuleb ka pildis kujutada kõike läbi valguse ja õhu. Sama objekti võime tajuda erineva valgusega erinevalt seega võime samast motiivist maalida erinevaid pilte. Valgusest sai peakangelane. 5
(1) Impressionistid tõid maalikunsti kaasaegse suurlinna kujutamise, rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja suitsevad vedurid.(2) Keskenduti valguse ja õhu kujutamisele, motiivi valik oli teisejärguline. Kõike kujutati valguse ja õhu kaudu. See baseerus nägemisel, nii võis saada ühest objektist erinevaid pilte.(3) Valgusele ja õhule pöörati nii palju tähelepanu kuna kõike kujutati nende kaudu, valgus muutis ise pildi süzeeks.(4) Värve kanti lõuendile väikeste ja visandlike, eredavärviliste pintslitõmmetega. Impressionistid maalisid ka varjud värviliselt, mitte ei rõhutanud kontraste, nagu realistid. Seega vähenes piltide ruumilisus. (5) Hüljati traditsiooniline kompositsioon ning impressionistidele sai eeskujuks fotograafia. Tõetruuduse nimel ei lisatud midagi, pilt pidi olema ühe eluhetke täpne ja aus kujutis. (6) Impressionistide lemmikuks zanriks oli maastik. Selle kujutamisel jälgiti enamasti plen air'i ehk vabaõhumaali põhimõtet. (7)
Sel aastal lükkas Salong tagasi üle 4000 teose, mistõttu keiser Napoleon III asutas Salon des Refusé (Tagasilükatute salongi), et rahvas saaks ise otsustada, kas Salongi valiti ikka õiged teosed. Tagasilükatute Salongis oli väljas ka "Eine murul". Maalil on kujutatud täisriietuses mehed ja alasti naine. Need on Manet' vend Eugéne, naisevend Ferdinand Leenhoff ja Manet' lemmikmodell Victorine Meurent. Teos on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega. See oli uuenduslik maalimislaad, mis eristas Manet'd Gustave Courbet'st. Maali kompositsioon annab tunnistust sellest, et Manet oli tuttav vanade meistrite töödega. Sarnast stseeni, kus alasti naine on riietatud mehe (meeste) seltskonnas, on kujutanud maalil "Kontsert looduses", mida on omistatud Giorgionele ja Tizianile, ning Giorgione maalil "Torm". Kuid kolme figuuri poos maalil "Eine murul" on sarnane Marcantonio Raimondi
Eesmärgiks oli kujutada täpselt seda, mida nähti. Impressionistid tõid maalimisse uusi teemasid. Nad kujutasid linnu, rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse. Uskusid ka, et esemeid ei tohiks maalida sellisena nagu me teame neid olevat, vaid sellisena nagu me neid näeme. Piltide kontuurjooned pidid olema häguasad, sest läbi õhu ei saanud need olla teravad. Impressionistid just õhku ja valgust tähtsustasidki. Nähatavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega, nad uskusid, et teatud kui vaadata pildil olevaid värvilaike teatud kauguselt, siis tajume pilti nagu tajuksime seda looduses. Impressionistid värvisid piltidel ka varjud värviliseks, mis aga ei tekitanud vaatajas enam ruumilist tunnetust.. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Tähtsaks sai pildi kujutamise viis, aga mitte see, mida seal kujutati. Kõige sobivam on lugeda sümbolismiks erineva temaatika ja süzeega teoseid. Sümbolistid
muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionisdid tõid maalikunsti kaasa uudsed süzeed, nad kujutasid oma piltidel esimestena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid. Impressionistid usaldasid loodusteadusi ja leidsid et esemeid ei tule maalida sellisena nagu me neid teame, vaid sellisena nagu me neid näeme. Nähtavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste visandlike erivärviliste pintslitõmmetega. Impressionistid värvisid ka varjud värviliseks, vähenes pildi ruumilisus. 3 3. CLAUDE MONET' (1840 1926) 6.1 Elulugu Claude Monet ka Oscar-Claude Monet ja Claude Oscar Monet (14. november 1840 5. detsember 1926) oli prantsusemaalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja
katkestas sõjaväeteenistuses Alzeerias. Seal pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. Tema tädi lubas ta vabaks osta vaid juhul kui Monet` lõpetab kunstikursuse ülikoolis. Vabanenud 1862. aastal ülikoolis õpetatava traditsioonilse kunsti pettekujutlustes läks ta Charles Gleyre ateljeesse, kus ta tutvus Renoir`, Bazille`i ja Sisley`ga. Koos panid nad aluse uutmoodi kunstile maalides värskes õhus värvidemänge, väikeste visandlike ja erivärvi pintslitõmmetega, mida hiljem hakati nimetama impressionismiks. Impressionism ja Argentuil 1870 põgenes Monet Prantsuse-Preisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma 5 tuntuima töö ,,Impressioon. Tõusev päike" (vt. Lisa 2
Valgus muudab koloriiti ja muljet ja muutub seega pildi peakangelaseks, peamiseks ,,süzeeks". Pidid kaduma täpsed kontuure toonitavad joonistused, üks element, mis oli nii klassitsistide kui ka realistide lemmikuid, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni. Samuti pidid kaduma lokaaltoonid, kuna impressionistid ei tahtnud näha ega näinudki suuri ühevärvilisi pindu. Oma muljet millestki maailmas, püüdsid impressionistid edasi anda väikeste visandlike erivärviliste pintslitõmmetega, et siis tajub pildi vaataja teatud kaugusest värvilaike just nii nagu vastavat lõike looduses. Värvi ja koloriidi suhtes olid neil samuti omad nõudmised ja tõekspidamised. ,,Laske päike sisse, kujutage asju nii, nagu nad heleda päikese paistel paistavad," rääkisid nad. See oli suur pööre, sest akadeemiline suund pidas õigeks tumepruunikat koloriiti ja raskelt mõjuvaid tuhme värve. Impressionistide maalid olid maalitud helgetes ja
Samal aastal lükkas Pariisi Salong ühes 4000 teise maaliga ka selle maali tagasi. Seetõttu asutas keiser Napoleon III Salon des Refusé ehk Tagasilükatute salongi, et rahvas saaks ise otsustada, kas salongi valiti ikka õiged teosed. Tagasilükatute Salongi pandi välja ka "Eine murul". Maalil on kujutatud täisriietuses mehi ja alasti naine. Need on Manet vend Eugéne, naisevend Ferdinand Leenhoff ja Manet lemmikmodell Victorine Meurent. Teos on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega. See oli uuenduslik maalimislaad, mis eristas Manet'd Gustave Courbet'st. Maali kompositsioon annab tunnistust sellest, et Manet oli tuttav vanade meistrite töödega. Kolme figuuri poos maalil "Eine murul" on sarnane Marcantonio Raimondi gravüürile Raffaeliteosest "Parise otsus", mis pärineb 16. sajandi algusest. 7 ,,Eine murul" ,,Olympia"
Seal pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. Tema tädi lubas ta vabaks osta vaid juhul kui Monet` lõpetab kunstikursuse ülikoolis. Vabanenud 1862. aastal ülikoolis õpetatava traditsioonilse kunsti pettekujutlustes läks ta Charles Gleyre ateljeesse, kus ta tutvus Renoir`, Bazille`i ja Sisley`ga. Koos panid nad aluse uutmoodi kunstile maalides värskes õhus värvidemänge, väikeste visandlike ja erivärvi pintslitõmmetega, mida hiljem hakati nimetama impressionismiks. Impressionism ja Argentuil 1870 põgenes Monet PrantsusePreisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma tuntuima töö ,,Impressioon. Tõusev päike" (vt. Lisa 2.), mis kujutas La Havre sadamat päikesetõusul. See
mitte nagu teame neid olevat. Pildis kujutati kõike valguse ja õhtu kaudu ja kuna objekti on võimalik tajuda erinevas valguses erinevalt, on võimalik ühest motiivist maalida rohkelt erinevaid pilte. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasutanud impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Heideti eemale lokaaltoonid. Visuaalset pilti maailmast püüti edasi anda visandlike ja väikeste pintslitõmmetega. Teatud kaugusest pidi vaataja tajuma värvilaike nii nagu seda näeb ta looduses. Akadeemilises ja realistlikus kunstis oli selle ajani olnud valguse ja varju rõhutamine tähtsal kohal. Erksad värvid olid esindatud ainult pildi valgustatud osas, see aitas pildi ruumiliseks muutumisele kaasa. Impressionistid üritasid vältida plastilist modelleerimist ja seetõttu värvisid varju värviliseks. Tähtsaks osutus traditsioonilise kompositsiooni hülgamine
ja süngem. Tema figuuride pöörded ja liigutused olid äkilisemad ning jõulised kehad olid plastilisemalt modelleeritud. Ta rakendas järjekindlalt diagonaali, mis kujunes hiljem ta arvukatel maalidel üheks tähtsaimaks rahutu dramatismi väljendamise vahendiks. Sageli jättis kunstnik maali keskosa vabaks, eelistades asümmeetrilisi kompositsioone. Tintoretto muutis senise kirju värvikuse tonaalsuseks ja rõhutas visandlike pintslitõmmetega oma piltide visionaarset üldmuljet. looming: Paradiis Püha õhtusöömaaeg Püha Markuse säilmed Püha Jüri ja lohe 9
Teine impressionistidele omane joon oli otse natuurist maalimine. Ka Manet maalis küllaltki palju vabas õhus, kuid ei loobunud kunagi lõplikult stuudiomaalist. Tema kuulsamaid maale on "Eine Murul" (1863) ja "Olympia" (1863). "Olympia" tekitas publikus suurt pahameelt, kuna mitu detaili viitas sellele, et kujutatud on kõrgema klassi prostituuti. Prostituutide kujutamist, vähemalt mitte sellises poosis, ei peetud tol ajal sündsaks. Teos "Eine murul" on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega. See oli uuenduslik maalimislaad, mis erines Manet d Gustave Courbere st. 1882. aastal almis Manet i viimane maal "Baar Folies Bergere is. Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisikunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis
Kõhul kandis ta suurt pesukorvi harilike pliiatsite, kustutuskummide, papi ja paberiga. Iga laps pidi joonistama midagi seoses muuseumis nähtuga või midagi muud talle olulist. Derkerti jaoks oli tähtis, et lapsed saaksid maailma avastada segamatult, ilma täiskasvanute heasoovlike ja murelike kommentaarideta hea ja halva kohta. Kõige olulisem oli lapse enda kogemus. Lapsi kasvatatakse ilusasti joonistama. Moodne kunst on põlu all, kuna meenutab oma lamedate, visandlike vormide ja veidrate proportsioonide tõttu laste joonistusi. Aga laps joonistab ema suurema kui isa, kui ema on perekonnas tähtsam nagu Vaarao vanas Egiptuses. Kui 1958.a. avati Moodsa Kunsti Muuseum/Moderma Museet, tuli Carlo Derkert Rahvusmuuseumist sinna üle. Pesukorvist kasvas välja töökoda, elav ateljee lausa keset muuseumi. Koos kunstnik Birger Forsbergiga külastas Carlo Derkert Egiptuses väikest Harrania küla Kairo lähedal
Et me näeme kõike ainult tänu valgusele ja läbi õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Sama objekti tajume erinevas valguses erinevalt ja seetõttu võib samast motiivist maalida palju erinevaid pilte. Valgus muutus seega pildi peakangeleseks. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid piirjooni ja järelikult pidi kaduma täpseid kontuure tooniv joonistus. Nähtavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega. Nad uskusid, et teatud kauguselt pildist tajub vaataja värvilaike just nii nagu vastavad lõiku looduses. Impressionistid nägid ja maalisid ka varju värviliseks, aga nõnda vähenes võimalus objekte plastiliselt modelleerida, vähenes ruumilisus. Tähtis oli traditsioonilise kompositsiooni hülgamine, eeskujuks oli tärkav fotograafia. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida
annaabi.ee 
