Virtuaalreaalsus – Virtuaalilmas osaleja tajumused ja kogetav. Literaalsus – Avardatud taju, mille puhul isik toetub reaalilmale kui võrdlusalusele, kuid kasutab reaalsustaju avardamiseks läbipaistvat kuva või mingit sekkumatut vahendit. Projektsioonreaalsus – Liikuva kasutaja kujutis, mis koos muude kujutistega projitseeritakse suurele ekraanile, kus kasutaja saab end vaadelda nagu tegevuspaigas olevana. Virtuaalreaalsuse tajumine – Protsess, millega isik tõlgendab mingit kujundlikku sensoorset muljet ruumilise objektina. Avatar – Virtuaalmaailmas osaleja abstraktne esitus. Kaugkohalolu/telekohalolu/kaugmanulus – Psühholoogiline kogemus, mis loob mulje süüvumisest virtuaalilma. Virtuaalkohalolu/virtuaalmanulus – Osaleja täielik „sealoleku“ tundest tingitud kaasahaaratus virtuaalilma. Meetodid
teismelisest, kes mängis üle kolmekümne tunni järjest World of Warcrafti ning seejärel hüppas aknast alla ja suri. Ta jättis maha kirja, milles ütles, et lahkub paremasse maailma, kus teda ootab elu koos ,,World of Warcraft"-ist pärit sõpradega. Kogu see möll on tekitanud suure hulga keerulisi küsimusi. Kas see virtuaalmaailm pole juba liiga kaugele läinud ning ega see ohtlik pole? Kas inimesed, kes sünteetilistes maailmades aega veedavad, on ühiskonna heidikud? Inimkond lõi virtuaalreaalsuse sellest hetkest, kui hakati mängima lihtsaid mänge ja joonistama esimesi kaljujooniseid, mille käigus kütid elasid oma kujutluses läbi jahistseene. Kõige suuremad muutused puudutavad seejuures lapsi ja noori ning mitte ainult halva poole pealt, nagu vahel arvatakse.Kui nüüdsed 3090-aastased täiskasvanud veel noored olid, siis suunasid neid põhiliselt vanemad või õpetajad ning muud lähemalseisvad isikud. Tänapäeva noored saavad märksa
Sisekaitseakadeemia osaleb Euroopa ja rahvusvahelistes erialalistes koostöövõrgustikes. Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledz on Euroopa Politseikolledzi CEPOL liige (http://et.wikipedia.org/wiki/Sisekaitseakadeemia) 6. Sisekaitseakadeemia treeningud ja õpingud 6.1 Õppimine ja õpetamine XVR keskkonnas XVR keskkonnas saab õpilastele teha virtuaalseid koolitusi, kus pannakse paika sündmuse stsenaarium ja rollid. 6.1.1 Koolitusstsenaariumite loomine Ennem virtuaalreaalsuse koostamist sõnastatakse harjutuse tulemusena oodatavad õpiväljundid st. mida koolitatav on suuteline tegema harjutuse lõppedes. Tulenevalt õpiväljunditest sõnastatakse tegevused, mida hakatakse hindama, näiteks: situatsioonis orienteerumine, olukorra hindamine, ressursside ning töö organiseerimine ja käsklemine vms. Tulemusena valmib õppija tegevuskava, mille põhjal hakatakse looma virtuaalkeskkonda. (http://sisekaitse.ee/index.php?id=21262)
"virtuaalraamatukogu" levinumaks väljendiks, kui kirjeldatakse raamatukogusid, mis võimaldavad juurdepääsu digitaalsele informatsioonile läbi erinevate arvutivõrkude, sh. Internet. Virtuaalraamatukogu all mõistetakse elektrooniliselt paiknevat informatsiooni ja/või selle kättesaadavaks tegemist, arvestamata ressursside asukohta ja/või kättesaamiseks kuluvat aega. Virtuaalraamatukogu on infosüsteem, mis simuleerib infootsikäitumist traditsioonilises raamatukogus, kasutades virtuaalreaalsuse (tehistõelisuse) tehnikaid. 7. Mis on digitaalraamatukogu. Digitaalraamatukogu on raamatukogu, mis koosneb digitaalsel kujul esinevatest infomaterjalidest ja -teenustest. Digitaalseteks infomaterjalideks loetakse väljaanded, mis on talletatud digitaalsete (binaarsete) seadmete abil ja edastatavad andmesidevõrkude vahendusel. Digitaalraamatukogu on informatsiooni loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks mõeldud elektrooniliste ressursside ja tehniliste vahendite kogum
ning infosüsteemi pahavara poolt. Infosüsteem ei ole võimeline iseseisvalt alustama ründamist, käsu selleks peab andma inimene. Sarnasused: o mõlemad talletavad infot. o toimingute eesmärgistatus. Erinevused: o inimesel on töötamise vajadus. o reeglite paindlikkus. o õppimisvõime. o IS puhul vaja reeglid kellegi poolt eelnevalt rangelt paika panna. 10. Tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse ilmingud tänapäeval. Tehisintellekti eesmärk on välja selgitada need mehhanismid, millel põhineb inimese intellektuaalne tegevus, selleks, et kasutada neid konkreetsete teaduslik-tehniliste ülesannete lahendamisel (nt keskkondades, kus inimese viibimine on võimatu või ohtlik) - luua nn tehisintellektisüsteeme. Näiteks: pommi-robotid, tehisintellektuaalne tarkvara meteoroloogias jne.
Erinevused: · Inimesel esineb töötamise vajadus. · Oluliseks puuduseks formaliseeritud infosüsteemi puhul, võrreldes inimesega, on aga just reeglite paindumatus pikemas perspektiivis, ehk õppimisvõime puudus. · Samuti vajadus need reeglid ennem kellegi poolt palju põhjalikumalt paika panna (formaalne süsteem), kui näiteke töötajale ette antav lihtlausega edastatav töökirjeldus. 10. Tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse ilmingud tänapäeval. Näide: Mine osta saia tegevus? 1. Agent saab ülesande, tuua saia; 2. Vaatab, kus on toidupoed (eeldades, et ta saab teada, et sai on toiduaine) või otsib kõigist müügikohtadest saiu; 3. valib neist lähima ja hinnasõbralikuma; 4. ... 11. Selgita infomudeli mõistet ja selle seotust protsessidega. Organisatsioonis oleva info kaardistamiseks kasutatakse infomudelit, mis paikneb oma loogilisel tasandil ärimudelite ja andmemudelite vahel.
SISSEJUHATUS Kunagi süüdistas kirik nõidasid ühes ja teises. Telepaatias ehk siis mobiiltelefonides ja internetis; needmises ehk siis püsside omamises; ravitsemises ehk siis meditsiinis; teisitimõtlemises ehk siis loogikas. Tänapäeval on selge, et seda kõike on vaja. Miks meile tehisintellekt inimese intellekti piiramatute võimaluste juures? Millal küll suunatakse sama palju ressurssi, et kasutada loodussõbralikku tehnoloogiat? Milleks meile virtuaalreaalsuse unistused, kui on teada, et inimesel on suur kontroll oma unenägude üle? Aga äkki... Haapsalu Kolledz 3 Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades 1. GEENITEHNOLOOGIA Teadlased on hetkel ametis terve inimese genoomi kaardistamisega. Kui ühel hetkel on teada, mis geenid on seotud
direktor Henry Greely. 5) 20-40 aasta pärast on nii muna- kui seemnerakke võimalik aretada tüvirakkudest ja ehk isegi naharakkudest. See võimaldab aegsasti diagnoosida geneetilisi haigusi ning tulevase loote geene ka modifitseerida, ennustab Stanfordi ülikooli bioteaduste ja õiguse keskuse direktor Henry Greely. 6) Elektroonikatootjad on üksteise järel turule paiskamas tasukohase hinnaga virtuaalsusprille. 2017. aasta peaks ajalukku minema virtuaalreaalsuse (VR) suure läbimurde aastana. Need kõrgtehnoloogilised tooted, mis peagi poeriiulitele jõuavad, pole aga mingi ootamatu progressispurdi viljad. Pigem on lõpuks ometi hakanud täituma peaaegu 200 aasta pikkune unistus alternatiivsest tegelikkusest. 7) Igal aastal satub ookeanitesse miljoneid liitreid toornaftat. Senised koristusmeetodid on üsna vaevalised ja sisaldavad palju käsitsitööd. Teadlased proovivad reostusega
mida elustamise ajal täpselt tehti ja kogu see kirjeldus osutub väga täpseks. Selline aspekt on hiljem üllatanud väga paljusid arste ( isegi skeptikuid ). Hämming seisneb selles, et kuidas saab inimene teada seda, mida sooritati tema elustamise ajal, kui ta oli ( kliiniliselt ) surnud. Kui inimene oli surnud ja ( skeptiliste teadlaste poolt ) väidetavalt nägi inimene ajus illusioone, mis võis olla just nagu uni ( aju üks virtuaalreaalsuse ilminguid ), siis kuidas ( väidetavalt ) unenäos saavad juhtuda sellised sündmused, mis leiavad aset ka tegelikkuses – ärkvel oleku maailmas? Kui nähakse unes seda, et kõnnitakse või lennatakse palati ruumis ringi, siis tegelikuses ( ärkvel olles ) seda kuidagi inimene ei teosta – teostus toimub ainult unenäos. Inimene ei saa kuidagi näha unenäos seda, et mis toimub samaaegselt tema elustamise ajal. Unenäomaailma ja tegelikkust eraldab ainult aeg ja ruum
mida elustamise ajal täpselt tehti ja kogu see kirjeldus osutub väga täpseks. Selline aspekt on hiljem üllatanud väga paljusid arste ( isegi skeptikuid ). Hämming seisneb selles, et kuidas saab inimene teada seda, mida sooritati tema elustamise ajal, kui ta oli ( kliiniliselt ) surnud. Kui inimene oli surnud ja ( skeptiliste teadlaste poolt ) väidetavalt nägi inimene ajus illusioone, mis võis olla just nagu uni ( aju üks virtuaalreaalsuse ilminguid ), siis kuidas ( väidetavalt ) unenäos saavad juhtuda sellised sündmused, mis leiavad aset ka tegelikkuses ärkvel oleku maailmas? Kui nähakse unes seda, et kõnnitakse või lennatakse palati ruumis ringi, siis tegelikuses ( ärkvel olles ) seda kuidagi inimene ei teosta teostus toimub ainult unenäos. Inimene ei saa kuidagi näha unenäos seda, et mis toimub samaaegselt tema elustamise ajal. Unenäomaailma ja tegelikkust eraldab ainult aeg ja ruum
mida elustamise ajal täpselt tehti ja kogu see kirjeldus osutub väga täpseks. Selline aspekt on hiljem üllatanud väga paljusid arste ( isegi skeptikuid ). Hämming seisneb selles, et kuidas saab inimene teada seda, mida sooritati tema elustamise ajal, kui ta oli ( kliiniliselt ) surnud. Kui inimene oli surnud ja ( skeptiliste teadlaste poolt ) väidetavalt nägi inimene ajus illusioone, mis võis olla just nagu uni ( aju üks virtuaalreaalsuse ilminguid ), siis kuidas ( väidetavalt ) unenäos saavad juhtuda sellised sündmused, mis leiavad aset ka tegelikkuses ärkvel oleku maailmas? Kui nähakse unes seda, et kõnnitakse või lennatakse palati ruumis ringi, siis tegelikuses ( ärkvel olles ) seda kuidagi inimene ei teosta teostus toimub ainult unenäos. Inimene ei saa kuidagi näha unenäos seda, et mis toimub samaaegselt tema elustamise ajal. Unenäomaailma ja tegelikkust eraldab ainult aeg ja ruum
annaabi.ee 
