1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist 1675 Johann Fischeri ametiaja algus 1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse 1690-ndad Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 Tartu Ülikool taasavatakse 1693 Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika
20% rahvastikust ehk iga viies inimene. Kuigi elu oli omamoodi paremaks muutunud, siis näljahäda näitas missugune on tegelik suhtumine. Kultuuri arendati Rootsi ajal palju. Rootsi tutvustas luterluse põhitõdesid. Kirikutes ja kabelites olid jumalateenistused eesti keeles. Eesti keelde hakati tõlkima vaimulikku kirjandust, alustati eesti keelse piibli tõlkimist., mille esimene väljaanne , Uus Testament ilmus 1686.aastal, Kambja pastori Andreas Virginiuse ja tema poja Adriani poolt tõlgituna. Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige soodsa geograafilise asendi tõttu- asus Rootsi Baltikumi valduste keskpunktis. Ülikooli asutamisel oli oluline tegelane Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolfi kasvataja. Tänu temale loodi esialgu Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu Gümnaasium ülikooliks
1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist 1675 Johann Fischeri ametiaja algus 1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse 1690-ndad Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 Tartu Ülikool taasavatakse 1693 Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika
saanud lugemist selgeks ; Eestis oli lugemisoskus Euroopa kohta kõrge) b)Eestikeelne kirjasõna - Raamatutrükkimise algus 1630.aastail (suuremates linnades trükikojad; Heinrich Stahli eesti keele õpik (1637), kus eesti keel sobitati saksa keele reeglitega) - Estofiilidest sakslaste loodud 2 kirjakeelt (tartumurdeline (Lõuna-Eestis); tallinnamurdeline (Põhja-Eestis); tartumurdeline Wastne Testament (1686) Andreas ja Adrian Virginiuse tõlkes; Johann Hornungi I tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) nn. vana kirjaviis, mis kasutusel 19.saj. keskpaigani) c)Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool - Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte haridusolude korraldajana - Gümnaasiumid (1630 Tartus; 1631 Tallinnas ja Riias) - 1632 Tartu Ülikool (Gustav II Adolf) (neli teaduskonda arsti-, usu-, õigus- ja filosoofia teaduskond ; ladinakeelsed loengud ja disbuudid vaidlused õpitu
Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684 asutati seminar, mille õpetajaks oli Forselius. 1687 otsustati, et igas kihelkonnas peab olema kool, oluline osa oli ka koduõpetusel. Taheti ka piiblit tõlkida rahvuskeelde. 1637 H. Stahli eesti keele grammatika (saksa reeglistik). Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel. 1693. J. Hornungi ladinakeelse eesti grammatika. 1686. anti välja lõunaeestikeelne Vastne Testament Adreas ja Adrian Virginiuse poolt. Eesti keel muutus laialdasemalt kasutatavaks. Eesti ajakirjanduse algus. ·Gümnaasiumid ja Tartu ülikool 1630 loodi J Skytte eesvedamisel Tartusse Akadeemiline Gümnaasium, mis muudeti 1632 TÜ'ks. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. 1631 avati Tallinnas gümnaasium. Talupoegade elu Rootsi ajal: Eesti ajal valitses pärisorjus, mida Rootsi riigis ei tuntud. Tühjaks jäänud mõisad läksid Rootsi riigi kätte
· Eestis oli lugemisoskus Euroopa kohta suur. 4. Eestikeelne kirjasõna a. Raamatu trükkimise algus 1630. aastail: · Suuremates linnades trükikojad. · Heinrich Stahli eesti keele õpik (1637), kus eesti keel sobitati saksa keele reeglitega. b. Estofiilidest (eesti keele ja kultuuri huviline) sakslaste loodud kaks kirjakeelt: · Tartumurdeline (Lõuna-Eestis) · Tallinnamurdeline (Põhja-Eestis) c. Tartumurdeline Wastne Testament (1686) Andres ja Adrien Virginiuse tõlkes. d. Johann Harnungi 1. tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) nn vana kirjaviis, mis kasutusel 19. saj keskpaigani. 5. Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool a. I Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte haridusolude korraldajana. b. Gümnaasiumid: · 1630 Tartus · 1631 Tallinnas ja Riias c. 1632 Tartu Ülikool (Gustav II Adolf): · 4 teaduskonda arsti-, usu-, õigus- ja filosoofia teaduskond.
noote · Tõenäoliselt reaalsusel põhinevad tõlked, et eestlased aru saaksid · Laulda polnud võimalik · 1656 a. esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega lauluraamat Abraham Winckleri toimetusel · ,,Uus eesti lauluraamat" 241 kirikulaulu kolmes trükis · Tekstid riimitud värssides selleks, et saaks muusikaga kohandada · Veelgi paremad raamatud olid Adrian Virginiuse ,,Wastne Tarto Mah Kele Laulo Raamat" (1685) ja Johann Hornungi ,,Ma Kele Laulo Raamat" (1694), mis sai ka hilisemate lauluraamatute eeskujuks · Kui kirikus oli orel, siis lauldi koraaliraamatutest, kui orelit polnud, lauldi eeslaulja järgi · Luterlik kirikureform hakati õpetama köstreid ja koolmeistreid, selle tarvis loodi 1684 a. Forseliuse kool; koolitati ~160 koolmeistrit/köstrit, kes hakkasid koolides õpetama kirikulaule · 1686 a
Piiskop J. Jhering, kes oli juba 1645. a kõnesse võtnud Piibligi tõlkimise, tähtsustades eriti kirikulaulude lauldavuse ning tema ülesandel tõlkisid pastorid Heinrich Göseken, Georg Salemann, Martin Giläus ja Reiner Brockmann kirikulaulud uuesti (lisaks uusi laule), juba arvestavas värsimõõdus. Nii on 241 laulutõlget sisaldav "Neu Ehstnisches Gesangbuch" esimeseks (kiriku)laulude koguks. Lõunaeestikeelne lauluraamat "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat" ilmus Adrian Virginiuse toimetamisel. Sellegi täiendatud ja redigeeritud teine trükk "Tarto-Ma Kele Laulu- Ramat" oli värsimõõtu arvestavam ning keelelt ühtlasem. Antud etapil olid olulisemad tegijad Kullamaa pastor Heinrich Göseken ja Urvaste pastor Johann Gutslaff. Göseken tundis hästi eesti keelt ja piisavalt ka värsitehnilisi võimalusi. Vene-Rootsi sõja ajal Tallinna põgenenud Göseken ja Gutslaff töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal. Selle viis lõpuni katkust pääsenud Göseken.
lauldavuse ning tema ülesandel tõlkisid pastorid Heinrich Göseken, Georg Salemann, Martin Giläus ja Reiner Brockmann kirikulaulud uuesti (lisaks uusi laule), juba arvestavas 3 värsimõõdus. Nii on 241 laulutõlget sisaldav "Neu Ehstnisches Gesangbuch" esimeseks (kiriku)laulude koguks. Lõunaeestikeelne lauluraamat "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat" ilmus Adrian Virginiuse toimetamisel. Sellegi täiendatud ja redigeeritud teine trükk "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" oli värsimõõtu arvestavam ning keelelt ühtlasem. Antud etapil olid olulisemad tegijad Kullamaa pastor Heinrich Göseken ja Urvaste pastor Johann Gutslaff. Göseken tundis hästi eesti keelt ja piisavalt ka värsitehnilisi võimalusi. Vene-Rootsi sõja ajal Tallinna põgenenud Göseken ja Gutslaff töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal. Selle viis lõpuni katkust pääsenud Göseken
maad kuulama tulnud sidusid kogu oma elu siinse maa ja rahvaga. Sakslaste suhtumist Baltikumi iseloomustas juba keskajal kujunenud kõnekäänd Livland Blivland: maa kuhu tullakse ja jäädakse (Laur, 2003). Kirjandus 18. sajandi ja 19. sajandi baltisaksa kirjandusest erilisi saavutusi ette tuua pole, kui jätta kõrvale valgustajate publitsistlikud tööd. Käsu Hans Samas ei saa märkimata jätta ühe Otepää pastori, Piibli ühe tähtsama tõlkija Adrian Virginiuse ülespoomist 1706. aastal venelaste poolt, Tartu väravate taga süüdistuseks salakuulamine rootslaste kasuks. Rootsi valitsust kahetseb taga käsu Hans, Puhja kihelkonna eestlasest köster, oma kuulsas lõunaeestikeelses nutulaulus Tartu linna hävitamise pärast 1708. aastal. See on tähelepanuväärne kirjandusteos, mis koosneb 32 salmist ja kus korratakse aina ahastavat rida: Oh! Ma vaene Tardo liin! Et Rootsile lojaalseid isikuid leidus Eestis
saj keskpaigani, mil Ahrens esitas oma grammatikas uue ehk soomepärase kirjaviisi põhimõtted. 1. 18.saj I poole põhjaeesti kirjakeel 18.saj I poolt iseloomustab kirikuringkondade taotlus välja anda põhjaeestikeelset Uut Testamenti. Kogu 18.saj on hakatud kirjakeele ajaloos nimetama piiblikeele sajandiks. Selleks ajaks oli välja kujunenud teatav kirjakeele traditsioon, Forseliuse- Hornungi kirjaviis levis. UT taheti välja anda juba Põhjasõja ajal. On arvatud, et just Hornungi ja Virginiuse ühistööna valmis UT tõlge, mida tuntakse Stockholmi käsikirja nime all - viidi 1705 Rootsi, jäi sõja tõttu trükkimata. piibli tõlkimine, 1739 "Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna" Pärast Põhjasõda hakati Eestis mustandkäsikirja järgi kokku seadma uut tõlkeredaktsiooni. Seda üle vaatava komisjoni ees oli Gutsleff. Uus Testament pealkirjaga "Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" ilmus 1715 Tallinnas. Trükiti vaid 400 eksemplari. Teose
kahele erinevale kirjakeelele, mis arenesid edasi raamatute avaldamises kahes keelemurdes. Hakkas pidev rivaalitsemine õigema keelemurde pärast. Kirikuraamatute väljaandmine eraldi Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti jaoks oli tingitud ka Eesti ala jagunemisest kahe piiskopkonna vahel. Stahli kirikuraamatuid hakati täiendama, kordustrükke andma, anti välja eraldi kirikulaulude raamatuid. Lõunaeestikeelne lauluraamat ilmus 1685. aastal Adrian Virginiuse toimetamisel. Stahli ja Rossihniuse käsiraamatud tõstatasid esile ka Piibli tõlkimise hädavajalikkuse. Piiskop J.Jheringi initsiatiivil valmis mitme pastori tõlkena Uue Testamendi põhjaeestikeelne käsikiri 1643. aastal, kuid aadli vastuseisu, raha puudumise, sõjaraskuste tõttu jäi asi soiku. Antud perioodi olulisemad tegijad Kullamaa pastor Heinrich Göseken ja Urvaste pastor Johann Gustlaff, andsid välja omad eesti keele grammatikad, samuti töötasid koos Uue Testamendi tõlke
rahvuskeelest kaugele, loeti seda aastakümneid autoriteetseks ja vastuvaidlematuks eesti keele esituseks aastatel 16321638 andis Stahl välja mahuka neljaosalise "Käsi ja Koduraamatu Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal", mille tekst oli trükitud paralleelselt eesti ja saksa keeles, raamat oli mõeldud eeskätt eesti keelt puudulikult valdava kirikuõpetaja tarbeks 1686. a ilmus Kambja pastori Andreas Virginiuse ja tema poja Adriani lõunaeesti keelde tõlgitud Vastne Testament, mis muuhulgas oli esimene läbinisti eestikeelne raamat Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite vastuseisu tõttu kõrvale; ka väide, et foneetiline kirjaviis on rahvakeelele lähedasem, ei leidnud toetamist, kuna Stahli kirjaviisi toetavate pastorite meelest hääldasid talupojad eesti keelt valesti ja lohakalt
annaabi.ee 
