The season 2005 was his breakthrough year as he won silver medals at the World Championships and World Athletics Final, took home a victory in the European Cup and won the World University Games. He also threw more than 70 metres for the first time. Gerd was the champion of Estonia in 2004- 2007 . He owns a record of the Estonian discus - 73.38 4.09.2006 Helsingborg. Kanter was the silver medalist at the 2006 European Athletics Championships, finishing behind Virgilijus Alekna, and became the world champion in the discus at the 2007 World Championships in Athletics in Osaka. At the 2008 Beijing Olympics, he took Olympic gold medal with a throw of 68.82 meters, one meter ahead of second-place finisher Piotr Malachowski of Poland. He was the 2007 World Champion in the event and won the gold medal at the 2008 Summer Olympics, and bronze in London 2012. His personal best throw of 73.38 m is the Estonian record and the third best mark of all-time
Nelja suve taguse venelasest maailmameistri Sergei Makarovi parimaks jäi vaid 78.22, millega sai A-grupis kümnenda koha.3 3 Kasutatud ajalehte Postimees 31.08.2007 väljaannet 8 3. GERD KANTER 3.1. Helsingis toimunud MM-võistlused Helsingis toimunud kergejõustiku MM-võistlustel tuli meeste kettaheites tulemusega 70,17 m maailmameistriks Virgilijus Alekna, Gerd Kanter võitis 68,57 meetriga hõbemedali. Kahekordne olümpiavõitja Alekna sai oma parima tulemuse, mis on ka uus MM- võistluste rekord, kirja viimasel katsel. Sakslane Michael Möllenbeck võitis tulemusega 65,93 m pronksmedali. Esimesena jäi medalist ilma eestlane Aleksander Tammert juunior, kelle parim heide oli 64,84 m. ETVle antud intervjuus ütles Kanter, et on väga õnnelik ja arvas, et ka kõigi
Gerd Kanter (kettaheide) Peking 2008 Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha. 28-aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus). Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas). Eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja)
Iisrael - - 1 1 Moldova - - 1 1 Mauritius - - 1 1 Togo - - 1 1 Venetsueela - - 1 1 ----------------------------- Kokku: 302 303 353 958 Gerd Kanter on olümpiavõitja!Gerd Kanter võitis Pekingi olümpiamängude kettaheitevõistluselt kuldmedali tulemusega 68.82. Hõbemedali teenis 67.82-ga poolakas Piotr Malachowski. Kanteri suurimaks konkurendiks peetud leedulane Virgilijus Alekna sai 67.79-ga pronksi. Parima tulemuse heitis Kanter neljandas voorus. Teine eestlane Aleksander Tammert piirdus kolme katsega ning jäi tulemusega 61.38 viimaseks ehk 12-ndaks. Lõplik paremusjärjestus: 1. Gerd Kanter (Eesti) 68.82 2. Piotr Malachowski (Poola) 67.82 3. Virgilijus Alekna (Leedu) 67.79 4. Robert Harting (Saksamaa) 67.09 5. Yennifer Frank Casanas (Hispaania) 66.49 6. Bogdan Pistsalnikov (Venemaa) 65.88
Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Kanteri isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. (Miksike Gerd Kanter, 14. veebruar 2015) 6 4. Maailma TOP-3 Gerd Kanter 71.88 m. Virgilijus Alekna 71.25 m. Mario Pestano 69.50 m. 4.1. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord on 4. septembril 2006 Helsingborgis heidetud 73,38m Aleksander Tammert (02.02.1973) rekord on 15. aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82m Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98m Eha Rünne (25.05.1963) isiklik rekord on 13. juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18m (Vikipeedia kettaheide, 14. veebruar 2015)
Oma naise ja kuninga armastusest teada saades soovis peaminister kätte maksta ning otsustas kuninga tappa. Amelia osa laulis külalisesinejana Aile Asszonyi. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal ning jätkas õpinguid Madalmaade Ooperistuudios. Samuti on täiendanud end Itaalias. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Don Giovanni", "Fidelio", "La traviata". Kuningat mängis Mart Madiste, kes on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end prof. Virgilijus Noreika juures. 1999. aastast on ta Rahvusooper "Estonia" solist. Temagi on kaasa teinud mitmetes ooperites: "La traviata", "Lõbus lesk", "Carmen". Esimene vaatus algas avamänguga, mis tekitas publikus ootusärevuse eelseisva etenduse ees. Eesriide avanedes, tuli nähtavale esialgu veidi hirmutav suuremõõtmeline mask, mis keskelt pooleks läks ja paljastas samasuguse kullatud näo. Esimene stseen leidis aset kuningapalees. Esialgu tundus, et selles teoses pole
Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Maailma TOP-3 Gerd Kanter 71.88 m. Virgilijus Alekna 71.25 m. Mario Pestano 69.50 m. Kanter sai United Motorsilt uue BMW United Motors andis BMW uue põlvkonna sportmaasturi X5 esimese Eestisse jõudnud eksemplari kettaheitja Gerd Kanteri käsutusse. Koostöö maailma parimaks kettaheitjaks pürgiva Kanteriga jätkub teist aastat, eesmärgiga aidata sportlasel jõuda absoluutsesse tippu, teatas United Motors. AS United Motorsi müügijuht Kalle Kuuspalu ütles, et esimese Eestisse saabunud uue X5
kompromisse teha ja mõelda, et midagi ei juhtu, kui jätan täna trenni vahele. Juhtub küll: petaksin oma unistusi, aga petmine on petmine.'' Muidugi meeldib mulle veel, et ta arvab sama moodi nagu mina, et õige sportlane ei joo alkoholi ega ei suitseta. Mulle väga meeldib Gert Kanter sportlasena, kuna tal on põhimõtted millest ta kinni peab ja mis viivad teda eesmärgini. Ta on väga pingutanud, et jõuda tippu. Ja veel mulle meeldib, et ta pole alla andnud. Nimelt leedulasele Virgilijus Aleknale kaotas ta esimesest 44st võistlusest 43. See on minu arust väga suur näitaja, et isegi peale nii paljusi kaotusi ta ei andnud alla ja töötas edasi oma eesmärkide ja unistuste nimel. Nimelt ma usun, et teda ei ole tippu viinud mitte ainult füüsilised eelised, vaid ka sihikindlus ja eneseusk. Isegi saades võistlusel viimase koha, ei tohi alla anda, vaid peab hoopis rohkem pingutama. Ma ei usu, et ükski tippsportlane on võitnud kõik võistlused, millel ta on osalenud. Ja
2. Attila Zsivoczky (Ungari) 8356 punkti 3. Aleksei Drozdov (Venemaa) 8350 punkti ... 9. Kristjan Rahnu (Eesti) 8083 punkti 17. Madis Kallas (Eesti) 7503 punkti Mikk Pahapill katkestas 13 Eesti sai laupäeval Göteborgi Euroopa kergejõustikumeistrivõistlustel kaks medalit -- meeste kettaheites võitis hõbeda Gerd Kanter 68.03-ga ja Aleksander Tammert pronksi 66.14-ga. Kuldmedali võitis leedulane Virgilijus Alekna tulemusega 68.67. Kanter pakkus lõppvõistluse alguses oma poolehoidjatele tõsist närvikõdi, sest suutis avakatsel vaid 61.04 Olümpiapronks Aleksander Tammert alustas lõppvõistlust 62.02-ga, millele järgnes 65.32 ja päeva parimaks jäänud 66.14, mis tähendas kokkuvõttes pronksmedalt.Leedu vägilane Virgilijus Alekna heitis oma parima 68.67 kohe avakatsel, mis tõi ka Euroopa maistritiitli.Esimesena jäi Göteborgis medalist ilma
kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvus(riigi)lipu värvuste hulka. Gerd Kanter ! 29-aastane Vana-Vigalast pärit Kanter. Tiitlivõistlustel osales ta juba 23-aastase noormehena ning pääses 2002. aastal Müncheni Euroopa meistrivõistlustel ka lõppvõistlusele.2005. aasta maailmameistrivõistlustel pälvis Kanter oma esimese medali, hõbeda. Sama autasu tuli ka 2006. aasta EM- ilt Göteborgist. Eelmisel aastal võitis Kanter tiitlivõistluste finaalis konkurenti Virgilijus Aleknat ning sai karjääri esimese säravaima tiitli.Pekingi Olümpia Mängudel viskas ta 68.82 ja tõi sellega Eestile kulla.. Valitsus otsustas premeerida kettaheite maailmameistrit Gerd Kanterit 300 000 krooniga ja tema treenerit Vésteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga.
väga hästi välja . Reigo Tamm ( Õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis , hiljem täiendas ennast Londonis Rose Bruford College'is ). Väga maheda ja huvitava häälekõlaga noormees. Ta elas täielikult oma rolli sisse ning etendas seda väga ilmekalt . Ta näitas väga hästi välja oma emotsioone ja mõtlemist . Rene' Soom (Õppis Georg Otsa nimelises muusikakoolis (Henn Eeriku klassis), Muusikaakadeemias prof. Virgilijus Noreika, Nadia Kuremi ja prof. Jakko Ryhäneni juhendamisel). Väga professionaalne laulja ja näitleja . Hääldas kõik sõnad selgelt ja kõlavalt välja ning oli huvitava häälekõlaga. Ta elas oma rolli sisse ning armastas seda mida tegi. Tundis end väga kindlalt ja mugavalt laval. Õhtu Straussiga lavastaja/pedagoog/repetiitor :Fabrice Edouard Maurice Gibert. Sündidnud 1966 Prantsusmaal. Õhtu Straussiga (Vanemuise Sümfooniaorkester) Muusikajuht ja peadirigent -Paul Mägi
Aga seda energiat enam ei olnud," kommenteeris Kanter võistluse järel. "Viimastes voorudes ei olnud tehnika halb. Lihtsalt jalad olid tühjad ja ketas kukkus kaks- kolm meetrit lähemal alla kui tavaliselt," lisas ta. " Üks MM-tiitel on mul varem olemas. Selge see, et selline kaotus annab uut motivatsiooni ja kärbib väheke tiibu ka," sõnas olümpiavõitja Kanter. Tulemused: 1. Robert Harting 69.43 2. Piotr Malachowski 69.15 3. Gerd Kanter 66.88 4. Virgilijus Alekna 66.36 5. Casey Malone 66.06 6. Zoltan Kövago 65.17 7. B. Pistsalnikov 65.02 8. Gerhard Mayer 63.17 9. Omar El Ghazaly 62.83 10. Mario Pestano 62.76 11. Jarred Rome 62.47 12. Frantz Kruger 59.77 200m jooks 200m jooksus sai kulla Jamaicalane Usain Bolt, kes tegi maailmarekordi, hõbemedali Alonso Edward Panamast ning pronksi Ameeriklane Wallace 5 Spearmon
võidab 2005. aasta maailmameistrivõistlustelt hõbeda Virgiiljus Alekna järel ning 2006. aastal Göteborgis EM-il taas hõbeda leeddulase järel ning Ateena pronksi Aleksander Tammerti ees. Samal aastal heidab ta uue Eesti rekordi ning kõigi aegade kolmanda tulemuse 73,38. 2007. aastal tuleb eestlane Osakas tulemusega 68,94 maailmameistriks. Olümpiale sõitis Gerd maailma hooaja tipptulemusega 71,88. Tema suurimteks konkurentideks olid kahekordne olümpiavõitja Virgilijus Alekna ning noor iraanlane Ehsa Edadi. Eelvõistlustel täidab Kanter nrmi teisel katsel, kui ketas lendas 16 cm jagu normi taha. Üks fadoriite Hadadi kõrbeb ega jõua tosina parima hulka. Finaali jõuab ka teine eestlane vigastustest räsitud eelmise olümpia pronks Aleksander Tammert. Avavooru järel on liider poolakas Malachowski, Kanter on viies. Teises voorus tõuseb Kanter kolmandaks. Kolmandas voorus oli Kanteri tehnika selgelt liimist lahti
aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval kolme rahvarinde esinduse, s.o Balti Nõukogu esimesel kokkutulekul. Eesti poolt olid seal järgmised inimesed: Edgar Savisaar, Rein Veidemann, Küllo Arjakas, Arvo Junti ja Mart Tarmak. Läti poolt: Dainis Ivans, Ivars Godmanis, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucas. Leedu poolt: Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilijus Cepaitis. Nad arutasid Savisaare plaani läbi ja otsustasid korraldada kuritegeliku pakti aastapäeval asjakohased istungid ning moodustada läbi Eesti, Läti ja Leedu territooriumi Tallinnast Vilniuseni ulatuv inimestest ahel ,,Balti tee". Suur väljakutse oli esitatud. 3 Organisatsioon pannakse paika Kolm päeva pärast Pärnus vastu võetud otsust korraldasid eestseisuse laiendatud koosoleku. Seal oli palju inimesi
Kanterit treenib Vésteinn Hafsteinsson (Island). Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. Maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha. 28aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte. Gerd Kanteri heiteseeria: 64.89, 65.37, 68.94, X, 65.22. Kanter sõnas pärast võistlust intervjuus ETV le, et pidas oma võiduvõimalusi vaid 30 protsendiliseks. Kanter tänas maailmameistritiitli saavutamisel eelkõige oma isa Jaani. "Tema mu selle ala juurde tõi ning on mu suurim fänn. Kuid kogu tiim oli väga tubli ning usun, et see on alles esimene samm tipu poole." Kanter on tänavu ketast heitnud 72.02, isiklik rekord on tal 73.38. Senise parima koha MMil,
Aga seda energiat enam ei olnud," kommenteeris Kanter võistluse järel. "Viimastes voorudes ei olnud tehnika halb. Lihtsalt jalad olid tühjad ja ketas kukkus kaks-kolm meetrit lähemal alla kui tavaliselt," lisas ta. "Midagi katki pole. Üks MM-tiitel on mul varem olemas. Selge see, et selline kaotus annab uut motivatsiooni ja kärbib väheke tiibu ka," sõnas olümpiavõitja Kanter. Tulemused: 1. Robert Harting 69.43 2. Piotr Malachowski 69.15 3. Gerd Kanter 66.88 4. Virgilijus Alekna 66.36 5. Casey Malone 66.06 6. Zoltan Kövago 65.17 7. B. Pištšalnikov 65.02 8. Gerhard Mayer 63.17 9. Omar El Ghazaly 62.83 10. Mario Pestano 62.76 11. Jarred Rome 62.47 12. Frantz Kruger 59.77 5. 200m jooks. 200m jooksus sai kulla Jamaicalane Usain Bolt, kes tegi maailmarekordi, hõbemedali Alonso Edward Panamast ning pronksi Ameeriklane Wallace Spearmon. Eestlane Marek Niit sai 39. koha. 1. Usain Bolt 19.19 2
aprill San Diego) · · 2005 70.10 (Eesti rekord; 28. aprill San Diego) · 2006 72.30 (Eesti rekord; 4. september Helsingborg) · 2006 73.38 (Eesti rekord; kõigi aegade 3. tulemus; 4. september Helsingborg) 6.5 Osaka kergejõustiku MM 2007 Kergejõustiku MMil Osakas oli meeste kettaheites Gerd Kanter teistest peajagu üle ja võitis kolmanda vooru tulemusega 68.94 kulla. Lisaks kaelasolevale kuldsele medalile rõõmustas Gerti ka teadmine, et lõpuks ometi on ta Virgilijus Aleknat, siiani oma suurimat konkurenti, edestanud. Kultuuriminister Laine Jänes tegi ettepaneku premeerida Gerd Kanterit maailmameistritiitli eest 300 000 krooniga, tema treenerit Vesteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga. Rahvusvaheline Kergejõustikuföderatsioon IAAF premeerib Gerd Kanterit tiitli eest 60 000 USD ehk 690 000 krooniga- selline on Osaka MMil ametlik võiduraha kõikidele kullaomanikele. Tallinna linnapea Edgar Savisaar otsustas Kanterit premeerida 200 000 krooniga.
2010. aastal sai ta Spordiseltsi Kalev tegevjuhiks ning hakkas Egiptuse kettaheitja Omar El Ghazaly treeneriks.[1] Aleksander Tammert kandis 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis avatseremoonial Eesti lippu. Tulemusega 60,20 m sai ta 27.koha[2] ja finaali ei pääsenud. Aleksander Tammert läks 2004. aastal oma kolmandale olümpiale vastu ühe medalisoosikuna. Kevadel Arlingtonis heidetud 68.48 oli Gerd Kanteri järel hooaja neljas tulemus. Kui kaks kanget Virgilijus Alekna ja Róbert Fazekas tundusid tol hetkel küündimatus kauguses, siis pronksmedali nõudlejate ring oli lai. Algselt kettaheite olümpiavõitjaks tulnud Fazekas jäi võistlusjärgsel dopinguproovi andmisel vahele uriiniproovide vahetamisega, teatasid uudisteagentuurid France Presse ja Reuters. Selline temp tähendas seda, et 29-aastane Fazekas pidi jääma ilma kullast ja loovutama selle Aleknale ja Tammert tõusis pronksile.
annaabi.ee 
