on talv), hingeldab (kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju) Külastab Mr. Spencerit. Mr. spencer Mr. Spencer on gripis Vana ja tüdinud kõigest Hommikumantli väel ja tema tuba haiseb ninatilkade järele Spencer muretseb Holdeni läbikukutamise pärast Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, kuna vanematele pole veel väljalangemisest teatatud Holden pettub ja lahkub Robert Ackley & Stradlater Ackley: elab kõrvaltoas nägu on vinniline hambaid ei pese iial ei salli Holdeni toanaabrit väljas ei käi palju abiturient viletsa iseloomuga viskab mahalõigatud küüned Holdeni vaibale Stradlater: pidevalt hoolitseb enda eest, kuigi kasutab selleks räpaseid, hooldamata vahendeid halb vilistaja Holdeni toanaaber käib kohtamas Põgenemine vabaduse poole Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki Kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab
4. Mille põhjal saab väita, et Holden oli Jane Gallagheri armunud? Holden mõtles temast pidevalt ning oli selgelt väga armukade kui ta toakaaslane Stradlater Jane'iga kohtamisele läks. 5. Mida tahtis Holden teada partide kohta, kes Central Park'is pesitsesid? Ta küsis kahe taksojuhi käest kuhu pardid talvel lähevad: kas nad viiakse autokastis ära või lendavad nad lihtsalt mujale. 6. Iseloomusta Holdeni kõrvaltoa naabrit Ackley't. Ta nägu oli vinniline ning tal polnud palju sõpru. Nädalavahetused veetis oma toas, näiteks õhtu, kui Stradlater Jane'iga välja läks. Ta oli väga põikpäine ja rumal ning ta valetas oma puudulike seksuaalkogemuste kohta. 7. Mida tahtis autor selle raamatuga öelda/näidata? Sinu arvamus, põhjenda. Holden rääkis oma õele Phoebele, et ta tahab saada laste kinnipüüdjaks rukkipõllul, kuristiku ääres, et nad alla ei kukuks. Autor võib mõelda seda, et Holden ei taha lasta
lbi. Ajaloo petaja Mr.Spencer. Mr. Spencer on vga vana ja ei paindunud hsti. Ta hoolis vga Holdenist ,muretses tema kekigu prast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rkis, et ta vlja visati. Phoebe. Ta oli Holdeni noorem de , kes oli oma ea kohta vga tark. Ta sai Holdeniga vga hsti lbi. Holden tles oma e kohta "Mu de on vga ilus ja tark , mina olen meie peres ainuke tuhm tegelane". Robert Acley. Holdenile ta eriti ei meeldi , ta on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, vljas ei ki palju, abiturient, viletsa iseloomuga. Milj: Noorte elu 1940 . aastatel. 7.) Mulle meeldis see raamat natuke . Mulle ei meeldinud Holdeni suhtumine kigisse , et tema arvates on kik mtetu ja kik inimesed on ka mtetud. Ta suhtumine oli kuidagi leolev . Mulle meedis selle raamatu juures see kuidas ta suhtus viksematesse lastesse ja oma esse . See oli kiiduvrt. Aga ldiselt on see raamat positiivne , sest on ka hullemaid. 8.)
Holden armastas oma õde väga ning õe nägemine tegi ta tuju rõõmsamaks. Kuigi ta oli Holdenist palju noorem, suutis ta siiski oma venda kuulata ja mõista. Stradlater oli Holdeni toakaaslane Pencey koolis. Ta nägi kena välja ning ta oli populaarne. Holdeni arvates oli ta aga „salaja laisk“, sest ta nägi kogu aeg viisakas ja korralik välja, kuid näiteks tema pardel oli must ja karvu täis. Ackley oli Holdeni naaber Pencey kooli internaadis. Ta oli vinniline ning halva suuhügieeniga. Ta oli Holdeni arvates väga tüütu, sest ta näppis koguaeg tema asju ning ei saanud aru ka tema vihjetest, et ta ruumist ära läheks. Põhiprobleem Holden ei tea, mida oma tulevikuga peale hakata, sest talle on paljud asjad vastukarva. Ta ei taha koolis käia, sest tema arvates ei ole sellest talle mingit kasu. Paljud asjad ei meeldi talle ja tekitavad isegi viha
Erika ja Oskar lõunatavad päevast päeva koos, nad sooritavad pikki jalutuskäike pimedatel alleedel. Annus on oma artiklis öelnud, et Oskari esialgsed tähelepanekud ei osuta kuidagi Erikale kui rüütliideaalide Daamile. Näiteks toob ta esile ühe tsitaadi: ,,Tugeva kondiga, nagu minagi." Erika on algselt keegi, kes on Oskariga võrreldav, kes asub sellessamas reaalsuses, mitte kättesaamatus kauguses. Hiljem lisanduvad tugevale kondile vinniline nägu ja karedad tööinimese käed ent need detailid kuuluvad armastuse-eelsesse aega, armastuse puhkedes pühitakse need meelest. Samas ei teki nende asmele teist, ideaalset Erikat: Oskar ei kirjuta kordagi Erika ilust või voorustest; veel enamgi, ta ei kirjuta üldse Erikast ta kõneleb ainult oma armastusest. Oskari armastusel puudub kehaline mõõde, ta jumaldab Erikat kättesaamatust kaugusest. (Annus 2002 : 583) Minu meelest peitub selles ka oma tõde, kuna Oskar suudles
Vahepeal on teema ka armastusest ning sõprusest. Peategelase iseloomustus Raamatu peategelaseks on üks neliteist aastat vana poiss nimega Erik, kes käib ühes Rootsi Vaasalinna keskel suvas keskkoolis klassis 25 A. Hiljem ta suunatakse Stjärnsbergi internaat kooli. Erik on tumedate juustega ning täiesti tavalise kehaehitusega poiss. Raamatu lõpuks on ta meeter seitsekümmend viis pikk , kaalus 74 kilo, oli 16 ja pool aastat vana ning üsna vinniline. Erik ei omanud Rootsi Vaasalinna keskkoolis tõelisi sõpru, kuna sealsed poisid pigem kartsid teda kuna ta oli ühe kamba liider ning pealekauba veel äärmiselt tugev. Hiljem internaatkoolist leiab ta omale aga hea sõbra Pierre, kes on ühtlasi ka ta toakaaslane. Erik on üks vägagi nutikas poiss, kes suudab end paljudest asjadest lihtsalt kavaluse abil välja keerutada ning samas on ta ka vägagi etteaimamatu. Kunagi ei võinud tada mida ta järgmisena teeb.
Ta oli hea väljanägemisega poiss, kellel polnud vinne. Ta hoolis väga väikestest lastest ja sai oma õega väga hästi läbi. Mr.Spencer- ajalooõpetaja. Mr. Spencer on väga vana ja ei paindunud hästi. Ta hoolis väga Holdenist ,muretses tema käekäigu pärast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rääkis, et ta välja visati. D.B-Holdeni vanem vend. Robert Acley- koolikaaslane. Holdenile ta eriti ei meeldi , ta on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga. Stradlater-Holdeni toakaaslane. Holdenile ta ei meeldi kuna stradlater käsib tal kirjutada kirjandi mingi toa või hoone kirjelduse kohta. Allie-Holdeni noorem vend , kes on surnud. Pheobe- Holdeni õde. Ta oli Holdeni noorem õde , kes oli oma ea kohta väga tark. Ta sai Holdeniga väga hästi läbi. Holden ütles oma õe kohta "Mu õde on väga ilus ja tark , mina olen
peenike kael, heleblond juus, ilus loomulik lokk (liiga lühikesed.. (lk 81), lemmikinstrument flööt, õpib neljandat aastat, tumepruunid silmad 4. Aino Pukspuu jussi vanem õde, Bürgeri tütarlaste-gümnaasiumi 11. klassi tüdruk, ilus, enesekindel, julge rüht, kastanikarva pea, võrkpallur, pilkupüüdev 5. Enno Rumma (iroonik, südamlik sell, advokaadi poeg) 6. Pukspuu Juss/Juhan huligaan, taheti koolis välja visata, enese edevus, mõtlematus, vinniline kolmnurkne nägu, koolis tähelepanematu, hajevil, udune, uje, loge suhtumine õppimisse, endise välisministri poeg, isa surnud, elab ema ja kahe õega kadriorus, ühekorruseline katusetubadega roheline puumaja, kohmetult rõõmus, hästikasvatatud, tema pruut oli Suur-Tiia, kohvikuomaniku tütar 7. Vare (ülikorrektne, korralik, tehnika-huviline, ettejõudev, uljas, vastutamisevajadus, korrektsus, vaikne, süüdlaslikum enesetunne,
Ta oli hea väljanägemisega poiss, kellel polnud vinne. Ta hoolis väga väikestest lastest ja sai oma õega väga hästi läbi. Mr. Spencer ajalooõpetaja; Mr. Spencer on väga vana ja ei paindunud hästi. Ta hoolis väga Holdenist ,muretses tema käekäigu pärast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rääkis, et ta välja visati. D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane, Holdenile ta eriti ei meeldi , ta on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga. Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde, Ta oli Holdeni noorem õde , kes oli oma ea kohta väga tark. Ta sai Holdeniga väga hästi läbi. Holden ütles oma õe kohta "Mu õde on väga ilus ja tark , mina olen meie peres ainuke tuhm tegelane". Antolini Holdeni endine õpetaja
Tegelikkuses, kriitika mida Holden pillub teiste pihta on samuti ka ta enda poole. Talle ei meeldi oma nõrkused ning vahest ta käitub nii nagu ta räägib teistest, nagu kuidas teised on pealiskaudsed, võltsid jne. raamatu alguses seisab Holden peamiselt kuristikus, mis eraldab tema lapsepõlve ja täiskasvanuks saamist. Tema suutmatus läbi rääkida need dilemmad viivad ta emotsionaalse kokkukukkumiseni. Ackley- Holdeni ühikanaaber Penceys. Ackley on vinniline, ebakindel poisike halva suuhügieeniga. Ta tihti sajab Holdeni tuppa ning käitub teadmatuses, et Holden tahab teda ära sealt. Holden usub, et suurem osa Ackley jutust on valed ja liialdused. Stradtler- Holdeni ühikakaaslane Penceys. Stradtler on kena, ennasttäis ja populaarne, kuid Holden kutsub teda salajaseks laiskvorstiks, ses suhtes, et ta võib välja paista küll korralik ja puhas, aga tegelikult jätab ta oma ziletid ja muud sellised asjad mustaks. Stradtler on
vabastatud õppemaksust, teenis raha harjade valmistamisega, annab emale 30 kr kuus, õde Ella, vaielda ei olnud temaga mõtet, sihikindel, ei oska võõraste seltskonnas seletada (ei taha), üleolevalt tõsine, ohtlikult tark, vaene palgatööline (proleet) 4) Enno Rumma (iroonik, südamlik sell, advokaadi poeg 5) Paal - 6) Pukspuu Juss/Juhan huligaan, taheti koolis välja visata, enese edevus, mõtlematus, vinniline kolmnurkne nägu, koolis tähelepanematu, hajevil, udune, uje, loge suhtumine õppimisse, endise välisministri poeg (isa surnud, elab ema ja kahe õega), elab kadriorus, ühekorruseline katusetubadega roheline puumaja, kohmetult rõõmus, hästikasvatatud 7) penteri karla 8) vare (ülikorrektne, korralik, tehnika-huviline, ettejõudev, uljas, vastutamisevajadus, korrektsus, vaikne, süüdlaslikum enesetunne, prillid,
Holden on suur luiskaja nagu ta ise leiab. Ta läheb tagasi internaati, riietub, paneb pähe New Yorgist ostetud tobeda punase pikka nokaga jahimütsi ja hakkab raamatut lugema. Ta mõtiskleb autoritest ja leiab, et tema lemmikautor on D. B. kes muidu kirj, lühijutte, kuid nüüd kirjutab Hollywoodis raha eest filme. See pole Holdeni arvates õige, ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine
Holden on suur luiskaja nagu ta ise leiab. Ta läheb tagasi internaati, riietub, paneb pähe New Yorgist ostetud tobeda punase pikka nokaga jahimütsi ja hakkab raamatut lugema. Ta mõtiskleb autoritest ja leiab, et tema lemmikautor on D. B. kes muidu kirj, lühijutte, kuid nüüd kirjutab Hollywoodis raha eest filme. See pole Holdeni arvates õige, ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine
Holden on suur luiskaja nagu ta ise leiab. Ta läheb tagasi internaati, riietub, paneb pähe New Yorgist ostetud tobeda punase pikka nokaga jahimütsi ja hakkab raamatut lugema. Ta mõtiskleb autoritest ja leiab, et tema lemmikautor on D. B. kes muidu kirj, lühijutte, kuid nüüd kirjutab Hollywoodis raha eest filme. See pole Holdeni arvates õige, ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine
ärritavad sõnad). Holden on suur luiskaja nagu ta ise leiab. Ta läheb tagasi internaati, riietub, paneb pähe New Yorgist ostetud tobeda punase pikka nokaga jahimütsi ja hakkab raamatut lugema. Ta mõtiskleb autoritest ja leiab, et tema lemmikautor on D. B. kes muidu kirj, lühijutte, kuid nüüd kirjutab Hollywoodis raha eest filme. See pole Holdeni arvates õige, ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine
teda ärritavad sõnad). Holden on suur luiskaja nagu ta ise leiab. Ta läheb tagasi internaati, riietub, paneb pähe New Yorgist ostetud tobeda punase pikka nokaga jahimütsi ja hakkab raamatut lugema. Ta mõtiskleb autoritest ja leiab, et tema lemmikautor on D. B. kes muidu kirj, lühijutte, kuid nüüd kirjutab Hollywoodis raha eest filme. See pole Holdeni arvates õige, ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine
sõnad). Holden on suur luiskaja nagu ta ise leiab. Ta läheb tagasi internaati, riietub, paneb pähe New Yorgist ostetud tobeda punase pikka nokaga jahimütsi ja hakkab raamatut lugema. Ta mõtiskleb autoritest ja leiab, et tema lemmikautor on D. B. kes muidu kirj, lühijutte, kuid nüüd kirjutab Hollywoodis raha eest filme. See pole Holdeni arvates õige, ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine
tobeda punase pikka nokaga jahimütsi ja hakkab raamatut lugema. Ta mõtiskleb autoritest ja leiab, et tema 5 lemmikautor on D. B. kes muidu kirj, lühijutte, kuid nüüd kirjutab Hollywoodis raha eest filme. See pole Holdeni arvates õige, ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine
mõelda järgmistele asjadele. Kas pole sa valesti suunatud ülepaisutatud ego ohver, kes ihaldab midagi või kedagi, mis on asjaolusid arvestades küllaltki ebareaalne? Kas pole sa andetu, muusikalise kuulmiseta inimene, kes üritab maagia abil saavutada kiiduväärset tunnustust oma ebamusikaalsele lauluhäälele? Kas pole sa isikupäratu glamuuritu naine, kel on liiga suured jalad ja kole nina, sealjuures veel vinniline nägu ja tohutu ego ning selle kõige juures üritad sa tagajärjetult panna endasse armuma kena noort filmitähte? Kas pole sa jämedakoeline, matslik, ropusuine puseriti hammastega logard, kes himustab noort ja kaunist striptiisitari? Kui nii siis õpi selgeks tasakaalustusfaktori reeglid või vastasel korral jääd luuriks elu lõpuni! Selleks, et viia tasakaalu oma soovid ja võimalused, on vaja üsna suurt oskust ning väga
annaabi.ee 
