M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urbanus linnakohtunik. S Senatus consultum ultimum erakordne senatiotsus. Sui iuris iseenda õigus, privileeg, eesõigus. T Tribuni plebis rahvatribuunid. V Vindex kaitsja; kättemaksja, karistaja. 1
XII tahvlit - see on tähtsamaid praktilisi küsimusi käsitlevate reegliste kogu, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta, peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. Arvatakse, et XII tahvli seaduste sisukord oli järgmine: I tahvel käistles esmajärjekorras kohtukohustust. Kostja asemel võis kohtusse tulla kolmas isik - vindex, kuid hageja pidi sellise vahetusega ainult siis nõustuma, kui vindex oli temaga seisuselt võrdne. Kohus võis kesta vaid päikeseloojanguni. II tahvlist on eriti vähe säilinud ja see paistab reguleerivat kohtumenetlust. 2. saj. p. Kr. väitis jurist Gaius, et selles oli juttu range vormiga menetlusest. Kuigi Gaiuse kirjeldus käib hilisema formulaarprotsessi kohta, on siiski tunda selle arhailist päritolu. Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik. Selle
Esimene ja teine tahvel koosnevad tsiviilprotsessi puudutavatest sätetest. I tahvel jaguneb kümneks paragrafiks. Esimese tahvli viies paragraf ei ole säilinud üheski hilisemas üleskirjutuses, seega selle sõnastus on teadmata. Üldiselt kajastab esimene tahvel kohtukohustust. Selle üheksas paragraf ütleb, et kui mõlemad pooled on kohal siis võib kohus kesta kuni päikeseloojanguni. Kostja asemele võid kohtusse ilmuda vindex kolmas isik. Seda ainult juhuk kui vindex oli hagejaga võrdsest seisusest. Teisest tahvlist on säilinud vähe, kuid see reguleerib kohtumenetlust. Säilinud on vaid kolm punkti. II. saj. p. Kr. väitis jurist Gaius, et selles oli juttu range vormiga menetlusest. Kuigi Gaiuse kirjeldus käib hilisema formulaarprotsessi kohta, on siiski tunda selle arhailist päritolu. Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik. Selle taotluse peale
Seega võib kaheteistkümne tahvli seadusi pidada demokraatia nurgakiviks. Kaheteistkümne tahvli seadused olid nii ,,seadustekogu" kui ka ,,põhiseadus" ja seega seisid need kõrgemal ,,Rooma keisri kehtestatud lihtseadustest" (Hall 2010, lk 3) Kaheteistkümne tahvli seaduse liigendus Esimestes tahvlites oli käsitletud sätteid, mis reguleerisid ,,tsiviilprotsessi". Esimene tahvel käsitles ,,kohtukohustust." Näiteks sätestas tahvel, et kostja asemel võis kohtusse tulla kolmas isik ,,vindex", kes pidi olema hageja ,,seisusega võrdne." Teisest tahvlist on väga vähe teada, kuid ilmselt reguleeris see ,,kohtumenetlust." Menetlus ei lõppenud ,,jumalakohtuga," vaid palvega määrata kohtunik. Preetor määras pooltele kohtunikuks õigusttundva kaaskodaniku või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Kolmas tahvel reguleeris kohtuotsuste täideviimist. Kuigi tahvlis leidus ka 4
väiteid ei tasu ühel või teisel põhjusel väga tõesteks pidada. Pärast põlengut projekteeriti linn ümber, tänavad tehti sirgemad, majad ehitati kindlate mõõtmetega, arvestati tuleohuga jms. Samuti ehitati uus ka hävinenud keisripalee asemele. Palee mõõtmeist annab ehk aimu, et aatriumisse mahtus Nero 30- meetrine hiigelkuju, rikkalikult oli kasutatud kulda ja kalliskive. Nero viimsed päevad Tagasiteel Rooma, jõudis Napolis Neroni sõnum, et Gaius Julius Vindex, Gallia Lugduensise valitseja, on keisrist lahti öelnud. Vindexi toetasid Tarraco Hispaania valitseja Servius Sulpicius Galba, Lusitaani ja Aafrika valitsejad ning Germaani hõimud, keda 9 rõhusid üle jõu käivad maksud. Vindexi purustas keisrile truuks jäänud Ülem-Germaania valitseja Verginius Rufus. Samas ei andnud see võit veel Nerole võimalust vabalt hingata. Verginiuse mehed soovisid oma juhatajat keisriks, Verginius keeldus ja andis senatile võimaluse valida uus keiser
kohtusse magistraadi ette. Siis lausus ta teatava vormeli ja kui võlgnik nüüd ka võlga ei tasunud, viis hageja võlgniku kaasa ja pani ta raudu. Hageja hoidis võlgnikku 60päeva enda juures. 3korda viis turule ja ütlema summa, et keegi võlgniku vabaks ostab. Pärast 60 päeva sattus võlgnik hageja võimu alla. Võis tappa v müüa orjusesse. Võlgniku võis vabastada teine isik- vindex- vabastab võlgniku ja võtab vastytuse. 3. Per pignoris capionem – isik, kelle oli teise vastu ming i nõudmine, lausus mittemaksmise puhul teatavad piduliku sõnad- certa et solemnia verba- ja võttis mingi korratule võlgnikul ekuuluva asja enda kätte-pignoris capio- See toimus riikliku sunni osavõtul ja vb võlgniku äraoleku ajal Kasutati nt:ohvriloomade eest müügihinna nõudmisel jne. 4
juhtus harva), viis hageja võlgniku endaga kaasa ja pani ta raudu. Hageja pidas võlgnikku 60-päeva enda juures, kuid ta oli kohustatud viima võlgniku 3 turupäeval turule, teatama võla summa, arvestusega, et keegi võlgniku vabaks ostab. Pärast 60-päeva möödumist sattus võlgnik hageja täieliku võimu alla ja viimane võis teda tappa või müüa orjusse. Samas võis võlgniku eest välja astuda keegi teine isik, nn. vindex, kes, lükates kõrvale hageja käe, vabastas kostja lõplikult vastutusest, võttes endale kogu vastutuse.28 2) Legis actio per pignoris capionem- see aga tähendab asja pandiks võtmist. Enamasti toimus see kohtuväliselt ja esines harva, samuti räägib ka Gaius üksikutest ning väga kitsalt piiritletud kas avalik-õigusliku või sakraalõigusliku osaga nõuetest.29 Seda vormi rakendati vaid teatvate nõudmiste puhul, näiteks ohvriloomade
Samal ajal kui keiser Kreekas ringi rändas muutus ta pealinnas järjest vajalikumaks. Keisri asendaja Roomas püüdis oma abitust kompenseerida järjest suurema brutaalsusega. 68. aastal, pärast ohtraid kirju keisrile, otsustas asetäitja Kreekasse sõita ja keiser isiklikult tagasi kutsuda. Lõpuks läks nõunikel korda keisrit veenda ja Nero saabus Roomasse tagasi triumfiraatorina. Nero lõpp Tagasiteel Rooma, jõudis Napolis Neroni sõnum, et Gaius Julius Vindex, Gallia Lugduensise valitseja, on keisrist lahti öelnud. Vindexi toetasid Tarraco Hispaania valitseja Servius Sulpicius Galba, Lusitaani ja Aafrika valitsejad ning Germaani hõimud, keda rõhusid üle jõu käivad maksud. Vindexi purustas keisrile truuks jäänud Ülem-Germaania valitseja Verginius Rufus. Samas ei andnud see võit veel Nerole võimalust vabalt hingata. Verginiuse mehed soovisid oma juhatajat keisriks, Verginius keeldus ja andis senatile võimaluse valida uus keiser.
vastutust ega täida kohustust võlgniku eest võlausaldaja ees. Sätetest võib leida ka võlgniku teatavat kaitset, kus öeldakse ka, et kui võlgnik tahab, lasku tal elada omal kulul ning ka oli võimalik paluda süüa võlausaldajalt. Võlausaldaja võis teda sedasi kuni 60 päeva võlavangistuses hoida. Sellel ajal tuli võlgnik kolmel korral avalikult preetori ette viia. Võla maksmisega võis ta end vabastada või selles menetluse staadiumis võis leitud vindex võlgniku võlausaldaja käest vabaks osta. Kui ei leitud kumbagi lahendust, võis võlausaldaja võlgniku surmata või väljaspoole Roomat orjaks müüa, üldjuhul mindi teist teed pidi, kuna kreeditor ehk võlausaldaja eesmärk oli siiski raha kätte saamine. Vabariiklikus Roomas puudus täitemenetlus ja riiklik kohtukorraldus. IV tahvli sätted reguleerisid isavõimu, kellel lasus piiramatu võim perekonnas. Talle kuulus
õigusest tegid Rooma õiguse inimesed.Roomas pidid seadused ohjeldama ka kõrgemat võimu, kuid Siinais sedusandja õiguse argumenteerimisega vaeva ei näinud. XII tahvlit oli riiklik pühadus. Tähtis: õpiti koolis tekste pähe, juristid kasutasid oma töödes. Iga tahvel osundus erinevale teemale: I. Käsitles kohtukohustust. Hageja pidi haigele kostjale hobuse järele saatma. Otsust tegema kutsutud preetor, pidi ka lepitama.Kostja asemel võis tulla kolmas isik- vindex, aga ta pidi olema hagejaga võrdseisuslik.Menetlus pidi olema läbi viidud enne päikeseloojangut. II. Reguleeris kohtumenetlust.Kummagipoolne protsessikõne. Menetlus lõppes palvega määrata kohtunik, kes eraisikuna tegi otsuse. II tahvlis oli sätestatud ka protsessikautsjoni kohta:pooled panid välja summa ja kinnitasid vandega. Edu korral saadi summa tagasi, kaotaja kaotas selle. III. Reguleeris otsuste täideviimist
Roomas pidid seadused ohjeldama ka kõrgemat võimu, kuid Siinais sedusandja õiguse argumenteerimisega vaeva ei näinud. XII tahvlit oli riiklik pühadus. Tähtis: õpiti koolis tekste pähe, juristid kasutasid oma töödes. Iga tahvel osundus erinevale teemale: I. Käsitles kohtukohustust. Hageja pidi haigele kostjale hobuse järele saatma. Otsust tegema kutsutud preetor, pidi ka lepitama.Kostja asemel võis tulla kolmas isik- vindex, aga ta pidi olema hagejaga võrdseisuslik.Menetlus pidi olema läbi viidud enne päikeseloojangut. II. Reguleeris kohtumenetlust.Kummagipoolne protsessikõne. Menetlus lõppes palvega määrata kohtunik, kes eraisikuna tegi otsuse. II tahvlis oli sätestatud ka protsessikautsjoni kohta:pooled panid välja summa ja kinnitasid vandega. Edu korral saadi summa tagasi, kaotaja kaotas selle. III. Reguleeris otsuste täideviimist
kohtusse magistraadi ette. Siis lausus ta teatava vormeli ja kui võlgnik nüüd ka võlga ei tasunud, viis hageja võlgniku kaasa ja pani ta raudu. Hageja hoidis võlgnikku 60päeva enda juures. 3korda viis turule ja ütlema summa, et keegi võlgniku vabaks ostab. Pärast 60 päeva sattus võlgnik hageja võimu alla. Võis tappa v müüa orjusesse. Võlgniku võis vabastada teine isik- vindex- vabastab võlgniku ja võtab vastytuse. 3. Per pignoris capionem – isik, kelle oli teise vastu ming i nõudmine, lausus mittemaksmise puhul teatavad piduliku sõnad- certa et solemnia verba- ja võttis mingi korratule võlgnikul ekuuluva asja enda kätte-pignoris capio- See toimus riikliku sunni osavõtul ja vb võlgniku äraoleku ajal Kasutati nt:ohvriloomade eest müügihinna nõudmisel jne. 4
annaabi.ee 
