Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"viltuvajunud" - 13 õppematerjali

Romaani stiil
2
doc

Romaani stiil

kääbusgaleriisid), mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni. Saksamaa Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks saab lugeda Speyeri kirik. Inglismaa Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
49 allalaadimist
Kunsti ajalugu 12klass
5
docx

Kunsti ajalugu 12klass

A. Modigliani, C. Soutine, M. Chagall olid kunstnikud keda arvatakse Pariisi koolkonda. Pariisi koolkonna kunstnike ühendab see, et nad polnud prantslased kuid nad õppisid , elasid ja töötasid Pariisis. A. Modigliani teosetele on iseloomulik elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud fihuurid, eriline nukker meeleolu ning pruunjasoranz või tuhmikas värvigamma. Ta maalis portreid ja naisakte. M. Chagalli loomingus sageli korduvad motiivid on Valgevene küla viltuvajunud puumajakesed, õhushõljuvad inimesed, kitsed, kuked, katusel mängiv viiuldaja, õitsev põõsas, armastaja paar. E. Viiralti loomingut võib käsitleda Pariisi koolkonna raames kuna ka tema läks Pariisi elama. E. Viiralt on maetud Pariisi, Pere-Lachaise kalmistule. Naivism/Popkunst/Fotorealism Naiivne võib öelda kergeuskliku, lihtsameelse inimese kohta. H. Rousseau'd hüütakse Tollimeheks, sest ta oli elukutselt tolliametnik.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
67 allalaadimist
Impressionism-Juugend-Neoimpressionism
5
doc

Impressionism, Juugend, Neoimpressionism

ühineti igasuguste kunstivooludega, see oli kõige keskus ja elu. 2. Montparnasse. 3. Pariisi koolkond ­ oldi niivõrd omanäolised, et ükski koolkond ei sobinud. 4. Ühendas ­ ei olnud prantslased, elasid, õppisid, töötasid Pariisis, veendumus tugines uuema aja prantsuse kunstile. 5. A.Modigliani ­ elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud figuurid, nukker meeleolu, pruunjasoranz või tuhmsinakas värvigamma. 6. Marc Chagall ­ küla viltuvajunud puumajakesed, õhus hõljuvad inimesed, kitsed, kuked, õitseva taimed. 7. E.Viiralt läks noorena Pariisi ja jäi sinna elama, koju tagasi ei pöördunud. 8. ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger", ,,Kabaree", netis on kunstniku pildid üleval, sain teada, et tiigreid on rohkem kui üks: kassi ja kaskedega on ka. 9. Viiralt on maetud Pariisi Pere-Lachaise`i kalmistule. 10. Pariisis kujunes välja täiesti omanäoline stiil, eristub selgelt temaga Pariisis koos tegutsenud kunstnikest

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
Romaani kunst
5
doc

Romaani kunst

petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis,

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
18 allalaadimist
Skolioosi harjutuskava
8
doc

Skolioosi harjutuskava

RÜHITREENING Lapsed matkivad alateadlikult täiskasvanuid, sest neil on hästi arenenud matkimismeel. Seega parim võimalus lapsele õiget rühti õpetada on andes talle eeskuju ja selles aitavad järgmised nõuanded: 1. Heites pilgu peeglisse, jälgi ka oma kehahoidu. 2. Pea meeles, et oma silm on kuningas. Tee täieulatuslik rühivaatlus kindlasti siis, kui sul ilmnevad väsimusnähud või valud lülisambas ja puusade või õlgade piirkonnas. 3. Leia üles viltuvajunud piirkond st rühivead ja korrasta neid vastavate harjutustega. 4. Võimlemisel on esmatähtis harjutuste meeldivus. Kui harjutusi on mugav sooritada, siis on tagatud harjutuste jõukohasus ja hea enesetunne. 5. Kui sul on halb rüht ja nõrk selg, siis alusta pigem koduvõimlemisega enne kui lülitud terviseklubi aeroobikatundidesse. Võimle pigem iga päev, mitte üks kord nädalas ja korraga palju. 6. Soorita harjutusi muusika saatel. Harjutuste terapeutilisele (ravivale) toimele lisandub

Sport → Kehaline kasvatus
40 allalaadimist
Varakristlik - Gooti kunst
6
doc

Varakristlik - Gooti kunst

Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
34 allalaadimist
Romaani kunst
12
doc

Romaani kunst

petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. St. Michaeli kirik Mainzi katedraal Speyeri toomkirik Hildesheimis Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
70 allalaadimist
Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst
23
docx

Ajaloo referaat "Romaani ja Gooti kunst"

mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
Kunstiõpetuse konspekt
21
doc

Kunstiõpetuse konspekt

itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
168 allalaadimist
Kunstiajalugu 10-Klass põhjalik kokkuvõte
22
doc

Kunstiajalugu 10. Klass põhjalik kokkuvõte

Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
87 allalaadimist
Eesti looduskaitse
26
pdf

Eesti looduskaitse

Kotkaste elujärge püüti siis parandada mitmel viisil, millest kõige olulisemaks on peetud keskkonnamürkide keelustamist. Samas ei maksa alahinnata ka nende meeste vaeva, kes ehitasid viltuvajunud kotkapesade alla tugesid. Õige pea tõdesid võimsate lindude hingeelu tundjad, et merikotka edu sõltub suuresti tema pesitsuspaiga säilimisest ja turvalisusest ning et oma panuse annab

Loodus → Keskkonna ja loodusõpetus
33 allalaadimist
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn (kampaniil) Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
105 allalaadimist
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

kaugelt üle katuste; häbipost Keskturu juures oma tipuga, mis tuli nähtavale kahe Cossonnerie tänava korstna vahelt; trepp, mis viis üles Croix-du-Trahoiri ristikuju juurde samanimelisel ristmel, mis alati rahvast kihas; hurtsikud Leiva-turu ümber; Philippe Auguste'i vana linnamüüri kantsid, mis siit-sealt majade vahelt silma torkasid kord tornidena, mida luuderohi näris, kord lagunenud väravatena või viltuvajunud ja pudenevate müüritükkidena; kaldapealne oma hulga poodide ja veriste kärnidega; ja lõpuks Seine täis lotje Heinaturust kuni Piiskopi-vang-lani -- ning te saate umbkaudse kujutluse Uuslinna trapetsikujulisest südamikust 1482-sel aastal. Losside ja majade linnajao kõrval tuleb Uuslinnas kolmandana nimetada pikka kloostrite vööndit, mis teda peaaegu tervenisti idast läände ümbritses, andes temale kaitseks peale

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun