Eesti keeles veekonn ja ladinakeeles Rana esculenta L. Sugukond on kahepaiksed Pikkus umbes 9 kuni 11 cm välimus nad on salatirohelist või sidrunikollast värvi, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on vägabosavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi same kuulevad.Seetõttu on veekonni raske näha Toitu püüab peamiselt maismaal. Suure osa toidust moodustavad putukad, mardikad, kahetiivalised, kiilid ja sipelgad Veekonnad koevad mai teasel poolel, 2 kuni 3 nädalat peale talveunest äramist emasloom koeb 2000 kuni 3000 1,5 kuni 2mm läbimõõduga muna. Sigimisperiood venib pikale sest koetakse mitu portsjonit. Munadearenguks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 kraadi.
Aastase looma mass on juba 1719 kg. Suguküpsus saabub 3. eluaastal, kuid kalaanide suremus on suur. Uurijad on täheldanud, et ka asurkondades (andmed varieeruvad 6200 ja isegi 2000 isendit näit Alaskal) elavad (peamisel isased) saarmad harrastavad territoriaalset käitumist, koos selle juurde kuuluva märgistamise, kraapimisjäljed ja harvade võitlustega. Suhtlus Samas on saarmad asurkondades väga vilkad suhtlejad. Nad teevad suhtlemisel mitmesuguseid häälitsusi. Saarmapojad niuksuvad kui neid üksi jäetakse. Saarmad vilistavad ja vinguvad kui miski neid ärritab. Sisistamise ja urisemise eesmärgiks vast on kiskjate eemale peletamine. Maitsvat einet nautides teevad nad ähkivaid häälitsusi. Erilist häälitsust teevad poegi sugevad emad. Isased ja emased taluvad üksteise lähedalolekut, kuid paarina käituvad enamasti innaperioodil
Kui da tegevus nimi on tugevas astmes ja ainsuse 1.p on nõrgaas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui da tegevus nimi on nõrgas astmes ja ainsuse 1.p on tugevas astmes, siis on tugenev tüvi. NT: vältida->väldin(nõrgenev), longata->lonkan(tugenev) Käänded Ainsuse omastava moodustatavad käänded. · Kõik ainsuse käänded. Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm + erinevad käändelõpud · Mitmuse nimetav. Ainsus+d. NT: Vilka kopra->vilkad koprad Ainsuse osastav->mitmuse omastav · Ainsuse osastav-d ->-de, muud tööd->muude tööde · Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik 1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded. Eesti keeles on 3 pööret ainsuses ja 3 pööret mitmuses A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik
Kui da tegevus nimi on tugevas astmes ja ainsuse 1.p on nõrgaas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui da tegevus nimi on nõrgas astmes ja ainsuse 1.p on tugevas astmes, siis on tugenev tüvi. NT: vältida->väldin(nõrgenev), longata->lonkan(tugenev) Käänded Ainsuse omastava moodustatavad käänded. · Kõik ainsuse käänded. Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm + erinevad käändelõpud · Mitmuse nimetav. Ainsus+d. NT: Vilka kopra->vilkad koprad Ainsuse osastav->mitmuse omastav · Ainsuse osastav-d ->-de, muud tööd->muude tööde · Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik 1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded. Eesti keeles on 3 pööret ainsuses ja 3 pööret mitmuses A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik
Triturus cristatus Veekonn Veekonnad on meie silmapaistvaimad kahepaiksed - nad on salatirohelised või sidrunkollased, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Nagu nimigi ütleb, on nad seotud veega, ning seda kogu oma elu, sünnist surmani. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on väga osavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi samme kuulevad. Seetõttu on veekonni raske näha. Ladinakelne nimetus Triturus vulgaris
FENNEK KODULOOMANA Fennek on tõenäoliselt ainuke rebase perekonna liik, keda saab kodus pidada, sest erinevalt näiteks punarebasest ei erita nad ebameeldivat lõhna. Olgugi et fennekid on kergesti taltsutatavad, on nad siiski metsloomad ning nende pidamine lemmikloomana ei ole kõikjal seadusega lubatud. Lemmikloomadena peetavad fennekid jäävad üsna metsikuteks. Nad on küll tavaliselt mänguhimulised ja sõbralikud, kuid teevad kära ega pea korda. Fennekid on vilkad ning mõnikord reserveeritud ja sõltumatu olekuga nagu kassid, kuid energilised ja mänguhimulised nagu koerad. Nad vajavad palju liikumist ning armastavad palju kaevata. Endast väiksematesse koduloomadesse suhtub fennek kui saagisse või mänguasjasse (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). 5 (http://mofoyo.com/files/images/688.jpg) KASUTATUD KIRJANDUS Maynard, C. 1993. Huvitavaid fakte loomadest
olla. Siis kui Marta nägi ükskord Taavit, siis oli tal nii suur, et ta asus elama külanõukogu majja, kus oli valve. NKVD (Nõukogude sotsialistliku vabariigi liidu riiklik julge olek ja sisejulgeolek)hakkas hävitama talusid. Koos taludega hävisid ka inimeste lootused ning nad hakkasid NKVD koostööd tegema. Inimestel ei olnud enam kodule toetuda, neid aitas see eesmärk, et nad suudaksid veel oma elugi säilitada. Kuna talude häving oli täies jõus,olid metsavennad vilkad tegutsemaks oma kodude päästmise pärast. Nad andsid vastulööke vaenlastele nii, kuidas suutsid. Kuigi terve küla oli väsinud võitlemistest, andsid nad omalt poolt kõik, mis anda said ja astusid vaenlasele vastu. Paljud inimesed pidasid paremaks surra või kui nende maja maha põletati. Taavi ema oli kinni võetud nii Marta kui ka NKVD poolt, sest nad tahtsid teada, kus asuvad metsavennad, kuid Taavi ema ei ütlenud. NKVD piinas Taavi ema
Mees aga seda ei teinud, sest taipas, et nad ei pääseks kumbki .Tasapisi Ilme harjus selle mõttega, et tegelikult nende poega ei olnud enam elavate seas. NKVD hakkas hävitama talusid. Koos taludega hävisid ka inimeste lootused ning nad hakkasid NKVD koostööd tegema. Inimestel ei olnud enam kodule toetuda, neid aitas see eesmärk, et nad suudaksid veel oma elugi säilitada. Kuna talude häving oli täies jõus,olid metsavennad vilkad tegutsemaks oma kodude päästmise pärast. Nad andsid vastulööke vaenlastele nii, kuidas suutsid. Kuigi terve küla oli väsinud võitlemistest, andsid nad omalt poolt kõik, mis anda said ja astusid vaenlasele vastu. Paljud inimesed pidasid paremaks surra või kui nende maja maha põletati, siis nad pääsesid enda arvates. Taavi ema oli kinni võetud nii Marta kui ka NKVD poolt. Taheti teada, kus asuvad metsavennad, kuid Taavi ema ei ütlenud. NKVD piinas Taavi ema.
ja lisaks on ta kasvult väike. Oma osa on antud iseloomujoontes kehvadel söötmis- ja pidamistingimustel ning karmil looduslikul valikul. Hobust hinnatakse eelkõige tema välimiku põhjal. Tal on küllaltki väike, lai ja sügav pea. Kael on lai paks, rind lai ja laudjas munajas. Jalad on tal tugevad ja kabjaserv vastupidav. Ta on elava temperamendiga ja hea iseloomuga. Puuduseks on vahest esinev nõgus selg ja ebakorrektne seis. Antud hobused on üldiselt vilkad, vähenõudlikud ja küllaltki vastupidavad. Samuti on nad energilised, hea liikumisega, stabiilsed ja kergesti alluvad. Värvuselt on eesti hobused enamasti kõrvid, raudjad ja mustad, leidub ka kollaseid, võike, halle ja hiirjaid. Eesti hobusel on ülesandeks olla meie põllumajandusloom, kuid ta on osa meie bioloogilisest mitmekesisusest, samuti on ta ka meie kultuuripärand (Kreen, 2006). Väikesearvulise tõu aretuseks on vajalik kirjeldada
musta silmatriibuga. Keha alakülg on Aasia ja PõhjaEuroopa alamliikidel valge välja arvatud pähklikarva sabaalune, Lääneeuroopa alamliigil on punakas keha alumine pool. Silmad on puukoristajal mustad, jalad heleoranzhid. Puukoristajal on oskus ronida, pea alaspidi, mööda puutüve alla. Erinevalt rähnidest ei kasuta ta tasakaalu hoidmiseks saba, vaid ainult jalgu. Toitub teinekord ka maapinnal. Puukoristajad on väga aktiivsed ja vilkad. Lindude toidulaudu külastades on nad agressiivsed ning ajavad teised linnud sealt minema. Talviti liigub tihti tihaseparvedes puult puule lendamas ja toitu otsimas. Pereelu. Puukoristajate paaritumismängud algavad märtsis. Isane valib territooriumi, kaitseb seda teiste isaste eest ning emase meelitamiseks ajab end kohevile, saba lehvikusse ning näitab oma külgi ja tiivaaluseid. Pesa ehitab puukoristaja puuõõnsusesse.
Veekonn Veekonnad on meie silmapaistvaimad kahepaiksed - nad on salatirohelised või sidrunkollased, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Nagu nimigi ütleb, on nad seotud veega, ning seda kogu oma elu, sünnist surmani. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on väga osavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi samme kuulevad. Seetõttu on veekonni raske näha. Vaatamata veelisele eluviisile püüavad nad põhiosa oma toidust - mardikaid, kahetiivalisi, kiile ja sipelgaid - maismaalt. Veekonnad on päevase eluviisiga ning kui hädaohtu pole märgata, siis lebavad nad kella 12...16 ajal massidena veepinnal. Öö veedavad konnad veekogu põhjas. Veekonnad talvituvad enda kaevatud urus või veekogu põhjamudas. Talveunest ärkamine toimub aprillis ning 2..
aastat tagasi. Esialgu oli ta kohandatud küülikute jahtimiseks. Kuid 20. sajandil hakkas elama majades. Pidevalt hõivatud linnainimesele sobib tuhkur kõigist teistest koduloomadest kõige paremini. Sest ta magab peaaegu terve ööpäeva ning on vaid mõned tunnid ärkvel. Tema juba tühjas korteris üksi ei igavle. Ul ja TUHKURTuhkrul on väga naljaks välimus. Väga uudishimulik koonuke, ümarad kõrvad ja huvitavad liigutused. Tuhkrud on liikuvad ja vilkad. Iga pragu on nende jaoks uurimisobjektiks. Selles toas, kuhu nad ,,jalutuskäigule" lastakse, tuleb aken kindlasti võrguga kinni katta ning kinni tuleb toppida kõik kitsad praod, kuhu ta võib proovida sisse pugeda. Tema uudishimu ei tunne piire. Alles ta piilus teie kohvitassi, nüüd aga üritab end teie toasussi sisse ära mahutada. Teda on üksi tuppa jätta ,,väga ohtlik". Kõik, mis on tema haardeulatuses, tassib ta ära.
“kirjud liblikad”. Siia kuuluvad enamasti keskmised kuni suured liblikad mitmest alamsugukonnast. 2. Täpikud. Keskmise suurusega kuni suured, oranžid musta tiivakirjaga liblikad. Võrkjat mustrit pole. 3. Võrkliblikad. Keskmise suurusega oranžid, musta tiivakirjaga liblikad. Tiibadel on võrkjas muster. 4. Silmikud. Väikesed kuni keskmise suurusega tavaliselt pruunides toonides liblikad. Silmlaigud! Sinilibliklased (Lycaenidae) Enamasti väikesed, harva keskmise suurusega vilkad päevaliblikad. Suguline dimorfism tavaline. Eestist on leitud 32 liiki. Tavaline on mürmekofiilia – obligatoorsed suhted sipelgatega. Kaks peamist rühma on kuldtiivad ning sinitiivad. Kuldtiibade ülakülg on enamasti erk punane või oranž, tugeva läikega. Olulised määramistunnused tavaliselt alaküljel. Sinitiibade isased on enamasti sinised tugeva läikega, emased aga pruunid. Olulised määramistunnused tavaliselt alaküljel. 5
Punakael- vallabi on keskmise suurusega känguruliik. Tal on hästi tihe karvatik, mis, nagu nimigi ütleb, on peas, kaelal ja õlgadel roostevärvi. (Parish 2005:41) Macropus parryi saba on pikem ja peenem kui teistel kängurutel. See aitab loomal tasakaalu hoida, kui ta mööda Austraalia rohumaid toitu otsides ringi hüppab. Ingliskeelsetes maades on selle känguru nimeks ,,whiptail wallaby" (eesti.k. piitssaba vallabi). Austraalia mägedes elavad osavad ja vilkad kaljukängurud. Nad ronivad vaevata mööda järske nõlvu ning ületavad kindlalt ka mitme meetri laiuseid kuristikke. Kaljukänguru pikkus on 50-80cm. Tema saba pikkus on 40-70 cm ja kaalub 9 kilo. (Parish 2005:46) Põõsasvallabid pole suured loomad. Nende keha pikkus on 30-60 cm ja kaaluvad 2- 5kg. Kuigi nad oma liigikaaslasi ei väldi, elavad nad vihmametsades harilikult erakuelu. Toituvad eelkõige taimedest. (Parish 2005:40)
annaabi.ee 
