-Noole-, oda-, ahingu-, harpuuniotsad, õngekonksud ja nõeldad valmistati luust. - Nõusid valmistati savist. 4.Millised muudatused inimeste eluviisides toimusid noorema kiviaja ehk neoliitikumi perioodil? - Inimesed õppisid kultuurtaimi kasvatama ja koduloomi pidama. 5. Milline oli toitumisviis neoliitikumi esimeses perioodis ja kuidas see hiljem muutus? - Inimesed hankisid põhitoidu kalapüüdes ja korilusega tegeledes. Hiljem hakati tegelema viljelusmajandusega ja hakati pidama koduloomi. 6. Nimeta kaks erilist keraamika tüüpi koos selgitustega - Kammkeraamika – hambulise kammilaadse templiga tehtud ornamendimotiiv. - Nöörkeraamika – nõudel esinevate erinevate nöörijäljendite järgi. 7. Millist perioodi nimetatakse pronksiajaks? - Pronksiajaks nimetatakse periood mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist.
Mida/ keda uurivad antropoloogid ja arheoloogid Antropoloogid uurivad leitud inimeste luid, arheoloogid uurivad leitud vanu esemeid. Kirjelda esimeste asukate elu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, püstkodades. Küttimine, kalapüük ja korilus. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika 4 000 aastat ekr ja nöörkeraamika 3 000 aastat ekr. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu? 1 100-1 500 aastat ekr. Inimesed jäid paiksemateks, majanduslik ebavõrdsus. Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma? Usk väitis, et surnud võivad tulla kiusama. Sellepärast maeti surnud asulatest kaugemale, kõrgendikele. Millisest perioodist pärinevad esimesed kindlustatud asulad? Nimeta kolm. Noorem pronksiaeg- Iru, Ridala ja Asva. Nimeta erinevaid hauatüüpe muinasajast (3) Kivikirst kalme, laevkalme ja maahauad.
kergesti katki. Nõude kuju muutus kiiremalt kui tööriistade kuju. Tänu sellele on võimalik eristada detailsemalt erinevaid etappe. Keraamika on sageli ka kaunistava ornamendiga, piirkondades oma ornament, aitab võrrelda eri piirkondade omavahelisi seoseid. Keraamika järgi on eristatud ka erinevaid kultuure vastavalt keraamika tüüpidele. Keraamika võimaldas hakata toitu keetma savipotis. vasta Neoliitikumi perioodil tegelesid inimesed viljelusmajandusega. Tulekiviesemed mesoliitikumis: uuritsad -1,2 kõõvitsad- 3,4,7,11 pistikterad – 4,15 nooleotsad – 8-10, 12 noake- 13 Vaimne kultuur Matmiskombed Kalmistud Eestis: Veibri Kalmistu Lätis: Zvejnieki Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik 8. loeng Kiviajane viimane kultuur, noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Ajajärk, kus leiab aset kõige suurem murrang inimkonna ajaloos. Oluline üleminek viljelusmajandusele.
Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luust sarver ja puust parem oli tulekivi. Luudest ja sarvedest valmistati nooleotsi. Kalastamine ja jahipidamine. 7. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika-4000ekr, Nöörkeraamika-3000ekr 8. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu? Kui tekkis nöörkeraamika. Külade teke, kaubandus, elukvaliteet tõuseb. 9. Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma? Surnud asetati hauda külili kägarasse, käsi või käed pea all kuna kardeti, et surnud ärkavad üles. 10. Millisest perioodist pärinevad esimesed kindlustatud asulad? Nimeta kolm. Noorem pronksiaeg. Asva, Ridala, Kaali. 11. Nimeta erinevaid hauatüüpe muinasajast (3) kivikirstkalmed(5-8m ring,
Kiviaeg Kiviaeg jaguneb 1. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 11 000 eKr 9000 eKr 2. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 9000 eKr 5000 eKr 3. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000 eKr 1800 eKr Võeti kasutusele keraamika (nõud meenutasid padasid,potid toiduainete säilitamiseks,savinõud taldrikutena) Kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes savinõude kasutuselevõtuga, teistes maades ka viljelusmajandusega. MESOLIITIKUM NEOLIITIKUM Kunda kultuur 9000 eKr. Levis Kammkeraamika kultuur 4000 eKr. Nöörkeraamika kultuur 3000 eKr. Läänemere idarannikul Lõuna- Võeti kasutusele paremini valmistatud Idas Volga, Läänes Reini jõeni, Soomest Leedu lõunaosani. Kunda savinõud, mis olid ilustatud lohukeste lõunas Alpideni. Savinõusid hakati Lammasmägi, Pulli asulakoht vanim vms
Oskused Homo sapiens oskas puust ja mammuti nahast onne ehitada, tuld hoida ja süüdata, täiustada tööriistu, kalapüüda. Inimene oskas Paleoliitikumis tuld hoida, valmistada lihtsaid tööriistu ja käis jahil ning tegeles korilusega. Eelised Kirja oskuse eelis oli see et paljud inimesed ei osanud kirjutada ja lugeda. Ainud vähesed oskasid seda ja neid peeti ka paremateks kui talunikud. Need kelle oli ka kirja oskus võis saada ka Kirjutajaks, olenemata mis peres ta sündinud on. Viljelusmajandusega kaasnenud muutused Kaasnes kiiremad muutused ühiskonna arengus : Kujunesid püsivad suured asulad Inimesed eristusid senisest selgemalt tegevusalade järgi Järk-järgult süvenes varanduslik ebavõrdsus kogukondlaste vahel Tehnoloogia arenes Egiptuse geograafilised ja looduslikud eripärad Egiptus asus teistest riikidest kaugel ja eraldatult. Egiptusest voolab läbi Niiluse jõgi, tänu millele saab seal põllundusega tegeleda (Niilus ajas üle ja niisutas maad)
vanimaks on dateering, mis tõendab, et sealne põllusüsteem hakkas kujunema hiljemalt I at esimestel sajanditel eKr. Asustuse jätkumises ei ole põhjust kahelda, ka majanduses oli kesksel kohal maaviljelus ja karjakasvatus. Ühiskonna sotsiaalne ja kultuuriline areng kulges aga sisemaal teisiti kui rannikulähedases piirkonnas. See osutab muudatustele muinasühiskonnas, mida iseloomustavad valdavalt üksiktalulised ja põhiliselt viljelusmajandusega tegelevad asustusüksused koos suhteliselt teravalt esile tuleva sotsiaalse ja majandusliku diferentseeritusega. Leitud esemed Valdav osa leiuainesest pärineb kindlustatud asulatest, millest põhjalikumalt on arheoloogiliselt uuritud Asvat ja Ridalat Saaremaal ning Irut Põhja-Eestis. Vähem leide on kivikirstkalmetest (silmapaistev erand on Jõelähtme kalmistu); osade juhuslikult saadud esemete leiukontekst on ebaselge. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud
Leitud on palju kaape- ja lõiketöödel kasutatud kõõvitsaid. Mitmesugusteks puutöödeks kasutati kivist valmistatud kirveid ja talbu. Tööriistade valmistamiseks kasutasid kiviaja inimesed erinevaid kivimeid, sõltuvalt nende looduslikust esinemisest, vahetuskontaktidest ja loomulikult kivimite erinevatest omadustest. Tulekivi kriidi- ja lubjakivi settekivim. Kvarts. NOOREM KIVIAEG 5000-1800 aastat eKr ehk neoliitikum Koos Lähis-Idast Euroopasse levinud viljelusmajandusega jõudis üle Vahemere ka keraamika valmistamise oskus, mis liikus rahvastiku siirete ja kultuurilaenude tulemusena küllaltki kiiresti põhja poole. Neoliitikumi tunnuseks peetakse põlluharimise ja karjakasvatuse arengut. Seda peetakse ka neoliitikumi alguseks, aga kuna põhja pool sõltus põlluharimine väga palju loodusest ja külmematel laiuskraadidel viljelusmajanduse levik pidurdus, siis seetõttu on Ida-Euroopa
Rahvaarv kasvab ligi 100 korda suuremaks, kui seda oli küttide-kalastajate arv. Lisaks sellel on arvatud, et kuna põlluharjad olid ka nende hõimude seas, kes tegelesid veel küttimise ja kalastamisega, austatud ja auväärsed. Seetõttu peeti ka nende keeli väga oluliseks. Mitmelgi puhul võisid need kütid-kaastajad üle minna hoopis uuele keele, mis oli ,,edukate" hõimude keeleks. Viljelusmajandus ehk indoeurooplased Viljelusmajandusega tegelejad ka rändasid, sest nende arv kasvas. Seda seetõttu, et oli vaja hankida uusi põllu- ja karjamaid. On arvestatud, et kui Balkanilt jõutakse Inglismaale, siis see võttis umbed 4000 aastat. Leviti iga aasta umbes 1km. Geeniuuringute ja arheoloogide seisukohalt oli
Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja taimestik. Maaviljelus Euroopasse kahte teed mööda Lähis-Idast 70006000 eKr. Balkanile ja sealt Doonau alamjooksule. Kreeka varaseim maaviljelus praegu dateeritud 6500 eKr. Teine suund (50004500 eKr) Vahemere rannikule.
oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimesel toota rohkem kui üksnes oma tarbeks. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldu- sed klassiühiskonna sünniks. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mille poolest erines viljelusmajandusega tegelevate hõimude kultuur küttide-kalastajate kultuurist? 2. Miks suurenes metallide kasutuselevõtuga eri hõimude arengutaseme vahe? 2. TSIVILISATSIOONI TEKKIMINE 11 PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID JA TSIVILISATSIOONI LEVIK VANAAJAL primaarsed tsivilisatsioonid tsivilisatsiooni levik vanaajal Varased tsivilisatsioonid Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kuju- nema tsivilisatsioon
oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimesel toota rohkem kui üksnes oma tarbeks. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldu- sed klassiühiskonna sünniks. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mille poolest erines viljelusmajandusega tegelevate hõimude kultuur küttide-kalastajate kultuurist? 2. Miks suurenes metallide kasutuselevõtuga eri hõimude arengutaseme vahe? 2. TSIVILISATSIOONI TEKKIMINE 11 PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID JA TSIVILISATSIOONI LEVIK VANAAJAL primaarsed tsivilisatsioonid tsivilisatsiooni levik vanaajal Varased tsivilisatsioonid Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kuju- nema tsivilisatsioon
arhailisel perioodil. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused Arhailise ajajärgu Kreeka Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast Viljelusmajandus jätkus. Kuna aga elanikkond seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud kasvas ning põlluharimiseks sobilikku maad nappis küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. algas väljaränne. Ka kolooniates tegeleti viljelusmajandusega. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna Kerkis esile rikas ja mõjukam ülemkiht varanduslik kihistumine. aristokraatia. Rikastumine merekaubanduse läbi. Neis tsivilisatsioonides oli kujunenud riiklus. 8. sajandil eKr hakkasid kujunema linnriigid ehk polised. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli kasutusel On kindel, et 8. sajandi keskpaiku eKr kasutasid kiri
Nii kutsuti seda ka sõjakirveste kultuuriks, vahel ka üksikhaudade kultuuriks, kuna neil on omapärased matmiskombed. Maetud on in tavaliselt asulast väljas ja külili, põlved konksus, käed rinnal... Ehk olid nad kinniseotud? Viidi välja jne, ehk kardeti neid? Üritati lihvida ka tulekivi. Muistiseid leitakse enam-jaolt palju jõeluhtadelt, st nad on seal elanud. Paari savinõu seest on avastatud ka viljatera jälgi, tõenäoliselt on need hõimud tegelenud rohkem viljelusmajandusega, neil olid ka koduloomad, luude hulgas domineerivad kitse, lamba omad, on ka veise- ja sealuid. Euroopa vanemate kultuuride etnilise päritolu probleemid Tegemist on põhiliselt hüpoteesidega. Euroopas ei ole keelkondi eriti palju, tänapäeva eurooplased kuuluvad nelja keelkonda, 96% elanikest räägib indo-euroopa keeli. Raamat ,,Eurooplaste juured". Veel on Euroopas Baskid (väheke Hispaania ja Prantsusmaa vahel), soome-ugri keeled, turgi keeled (Türgi juures).
langeb kokku 15 000- 10 000 eKr. Soodsates klimaatilistes oludes esimesed suurel määral maaviljelusest elatused. Kompleksed ühiskonnad omasid head korraldust. Göbdeli Tepe- Türgis- oli suur pühamu, mis koosnes ringi kujulised moodustised plus katused, rituaalsetel eesmärkidel kultuurikeskus,hõimu suur pühamu. 10 000 a t kujutavad loomi, küttimisega seotud kuidagi kogukond hästi korraldatud.Jääb viljelusmajanduse eelsesse faasi. Kõige silmapaistvam koht, kus tegeleti viljelusmajandusega. Abu Hureyrae. Üle 1000 elaniku, tihedalt kokku ehitatud majad. Kindlustamata. Ei viita miski ühistöödele.Pidi olema sisemine organisatsioon, ei tea kuidas tegutses, miski ei viita pealiku olemasolule. Lõuna poole Balestiinas, Jordani jõe lääne kaldal oli Jericho(linnake) kaevamised toimusidpärast II MS. Suur linn,müüriga kindlustatud,kuulsad vahitornid.Sisemine korraldus oli ühiskonnas hea.Pole pealiku residentsist märki
annaabi.ee 
