2) Liivimaa kubermang, keskus Riias(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) a) Pärnu maakond b) Tartu maakond c) Saaremaa 3.Seleta mõisted Reduktsioon - mõisate riigistamine Vakuraamat - talupoegade talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel Rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga Jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks Mõisavoor - viljavedu nt. Tallinna või Riiga Talurahvakaupmees - müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu Manufaktuur - suurettevõte, kus valitses käsitsitootmine 5.Loe läbi katkend Adam Oleariuse reisikirjast ja vasta küsimustele. 1)Mis aastast reisikiri pärineb? - 1655 2)Millised muutused leidsid aset Narvas 17.saj keskpaiku? -Kauplemine oli vähenenud, uhked kivimajad, hoogu said juurde kaupmeeste ja käsitööliste hulgad 3)Mis oli nende muutuste põhjuseks
Põllumajandus 17.sajandil mõisaid üle 1000 Suur rõhk teraviljakasvatusel (eriti rukis) Tööloomadest esikohal oli härjad Probleem kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad Talupoegade kohustused jaotati kaheks Rakmetegu (3-6 päevaks nädalas härjaga mõisa tööle) Jalategu Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Riiga, Pärnusse Linnad ja kaubandus Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad 17.sajandil tähtsad 2 linna: Narva ja Tallinn Riik hakkas linnadele ettekirjutisi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn Pulli Hans oli Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks Käsitööndus
korral - Tulemused: pärisorjus sisuliselt kaotati riigimaadel; mõisnike võim talupoegade üle vähenes, kellest said kuninga alamad. - Koormised: teotöö (igapäevaselt mõisasse talust töölisi härja ja töövahendiga), abitegu (kiireloomulised hooajatööd (heinategu, viljalõikus), mõisavooris käimine (talvine viljavedu linna), loonusadam (vili, loomad, puud, hein, mesi), osalemine ajujahis (karud, hundid) 4. Varauusaegsed Eesti linnad a) 16.saj. lõpul oli Eestis 10 linna: - Uuteks linnadeks Kuressaare (1563) ja Valga (1584) - Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas ja kaotas linnaõiguse - Tallinn- Eesti suurim linn (17.saj. Rootsi suuruselt 3. linn Stockholmi ja Riia järel (10 000 el.)) - Tartus, Narvas ja Pärnus 3000-4000 el., teistes u
Tööloomadest esikohal olid härjad. Probleemiks oli kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad. Kuna mõisates esijalgu loomi peeti vähem kui taludes, siis taludes sageli saagikus suurem. Mõisas laiendati külvipinda. * Rakmetegu: (3-6 päevaks/ 1 nädalaks härjaga mõisa tööle) Jalategu: Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole. Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine. Kagu- Eesto talumeestele võis tähendada 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Pärnusse või Riiga. 18.Millised muutused toimusid Rootsi ajal kaubanduses ja käsitöös? (sh Pulli Hans) *Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad. Narva ja Tallinn kõige tähtsamad linnad. * Pulli Hans- Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees, ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks. *Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. * 1675.a kaotati Tallinnas ära Oleviste gild
Tööloomadena kasutati valdavalt härgi. Lehmi peeti vähe. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaaks olenes väetamisest. Talupõldudel oli saagikus suurem kui mõisates. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund.
Tööloomadena kasutati valdavalt härgi. Lehmi peeti vähe. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaaks olenes väetamisest. Talupõldudel oli saagikus suurem kui mõisates. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund.
AEG INIMESI Kultiveerimine Traktor Aprill 1 mina John Deere 510M Kultivaator külvamine Traktor John Deere Apill 1 mina 5100M külvik Rapid 400C Viljavõtmine Kombain, traktor ja Sugulane ja mina August viljavedu 2 käru. August Vilja kuivatamine kuivati 1 mina Oktoober Sügiskünd Traktor MTZ- + ader 1 mina 5 hõlma 8.1 Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Ettevõtlusega alustamiseks võtan pangast 20000€ lühiajalist kevadtööde laenu
saagikus suurem o Mõisas laiendati külvipinda, sest seda harisid ju nagunii talupojad, mistõttu kasvasid talupoegade teokoormised o Talupoegade kohustused jaotati kaheks Rakmetegu (3-6 päevaks nädalas härjaga mõisa tööle) Jalategu o Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole o Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 km pikkust viljavedu Tallinna, Riiga, Pärnu o Loonusrent (osa saagist ja käsitöötoondangust) o Keelati ära jahipidamine ning talupojad pidi osalema ajujahtidel · Linnad ja kaubandus o Sadamalinnad kõige tähtsad o 17. saj Narva ja Tallinn o Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn o Välismaal oli hinnatuim teravili, mida veeti hulgaliselt välja
Põlluharimine toimus endiselt kolmväljasüsteemis. Takistuseks olid kivid põldudel, mida hakati koristama. Esialgu laoti neid lihtsalt unnikusse, hiljem hakati kiviaedu laduma. Mõisa põlde hariti talupoegade tööjõuga. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupoegi veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris(viljavedu). Lisaks teotööle pidid talupojad loonuseandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja kästitöötoodangust. Võrreldes keskajaga vähenes oluliselt mesinduse osakaal. Linnad ja kaubandus: Uued olud andsid aktiivse kaubandusvõimaluse ainult sadamalinnadele. XVII sajand tähendas majanduslikku õitsengut Narvale, positsiooni säilitas ka Tallinn. Palju kaotas oma hiilgusest Tartu. Riigivõim hakkas üha enam linnadele ettekirjutisi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama
väiksem kui talumaadel. Vastukaaluks aga laiendati külvipinda. Talupoegade tähtsaim töö e teotöö jagunes kaheks- rakmetegu ja jalategu. Rakmetegu oli kõige koormavam töö talumajapidamisele. Nõudmiseks oli see, et keskmisest talust saadetaks 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Kui mõisas oli kiireloomulisi töid, siis sunniti talupojad abiteole. Kõige raskem talvine kohustus oli osalemine mõisavooris. Mis tähendas viljavedu talupoegadele Tallinnasse, Pärnusse või Riiga. Talupojad pidid loonuseandamina mõisnikule viima veel osa talu käsitöö- ja põllumajanduslikust toodangust. Metsa üle oli samuti rohkem õigust kui talupojal. Neil keelati põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Samas pidid nad ajajatena osalema karudele ja huntidele korraldatud ajujahtidel. Eesti veed oli kalarohked. Suur saak saadi Peipsi järvest. Seda kasutasid agaralt rannikualad
Talurahva olukord pärisorjus ja sunnismaisus 1645.aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus talupojad on mõisnike omandid. 1668 Liivimaal Totti maapolitseikorraldus Rakmetegu- 1 mees talust 3-6 päeva nädalas härja või hobusega mõisas tööl. Jalategu- 1 mees talust mõisas tööl peamiselt kevadel ja suvel. Abitegu- mõisa abistamine kiiretel hooajatöödel (sõnnikuvedu, ehitustööd, rehepeks). Mõisavoor- talvine viljavedu Tallinna, Pärnu või Riia sadamatesse. Loonusrent- ehk andamid talu saagist (vili, liha, puud, mesi jne). Linnad Linnades keskaegne juhtimine ja tsunftisüsteem + Tallinn suurim, Narva esiletõus Väliskaubandus + Eksport: teravili, lina, kanep, tõrv, puit, karusnahad. + Import: sool, metall, luksuskaubad. + Pulli Hans- eestlane, suur ärimees Tartus, veeteed pidi Läänemerre kaupa Lodjadega. Käsitöö
väljasüsteem. Kivikoristus põldudel oli raske. Loomapidamisega tegelesid rohkem talupojad. Selles tulenevalt oli nende saagikus suurem. Mõisad omakorda suurendasid tulu saamiseks külvi pindasid. Mis tõi talupoegadele koormisi juurde. Teotööd ehk käidi mõisas tööl. Rakmetegu 3-6 päeva nädalas 1 mees koos hobuse või härjaga mõisas tööl. Jala tegu. Abitegu(hooaja tööd)- käidi siis tegemas kui vaja oli. Mõisavoor- talvine viljavedu hansa linnadesse. Loonus andav. Osa oma saagist ja käsitööst. Mõisnikule. Olla ajaja jahtidel. Linnad ja kaubandus. Reval- tallinn. Dorpat- tartu . fellin- viljandi. Pernau- pärnu liigid. Hapsal- haapsalu. Weibenstein- paide. Wesenberg- rakvere. Narwa-narva. Valk-valga. Aarensburg- kuressaare. 16saj lõpul oli kokku 10 linna. Vanapärnu purustati liivi sõjas ja kaotas linna õigused 1599. majandus arenes edasi peamiselt sadama linnades ja eriti tlnas ja narvas. Sisemaa linna kiratsesid
17. saj lõpul oli Eestis u 1000 mõisa. Peamiseks tuluallikaks oli viljakasvatus (eriti rukis). Algas põldude puhastamine kividest. Talupojal olid mõisa ees erinevad kohustused: · RAKMETEGU- 1 mees talust 3-6 päeva nädalas härja või hobusega mõisas tööl. · JALATEGU- 1 mees talust mõisas tööl peamiselt kevadel ja suvel · ABITEGU- mõisa abistamine kiiretel hooajatöödel (sõnnikuvedu, ehitustööd, rehepeks) · MÕISAVOOR- talvine viljavedu Tallinna, Pärnu või Riia sadamatesse. · LOONUSRENT- ehk andamid talu saagist (vili, liha, puud, mesi jne) LINNAD JA KAUBANDUS 17. saj tõi arenguvõimalusi vaid sadamalinnadele (Tallinn, Pärnu, Narva). Rootsi riik püüdis üldiselt linnade iseseisvust piirata nt ei lubatud linnadel enam omi münte vermida. Peamised väljaveoartiklid olid teravili, lina, kanep, tõrv ja puit. Sisse toodi metalli, soola, vürtse ja alkoholi. Valdavalt olid
annaabi.ee 
