§ Uute masinate leiutamine. § Suurenes kaupade tootmine ja kvaliteet. 12/13/12 Auruajastu § 1807a. esimene aurik § 1765a. esimene aurumasin § 1814a. esimene auruveduri 12/13/12 Muutused Põllumajanduses § Võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid § Külvi ja viljapeksumasin § Põllumajandus areng suurendas põllumajandussaaduste tootmist 12/13/12 Tõõstuliku Pöörde tagajärjed § Tõõstuliku pöörde tulemusena asendus käsitöö masintootmisega ja üleminekuga vabrikutööstusele. § Kästitöölised jäid tööta. § tekkisid suured linnad § Kiire majanduse areng § Tarbekaupade kättesaadavus suurenes ja hind langes. 12/13/12
Inglismaal AURUAJASTU Esimesed masinad töötasid langeva vee jõul ( vabrikud jõe ääres) või tuuleenergial 18.saj aurumasin (esimesed 17.18.saj vahetusel) 1765 James Watt leiutas universaalse aurumasina Aurumasinat hakati kasutama vabrikutes, aurikutel, veduritel (raudteeliiklus MUUDATUSED PÕLLUMAJANDUSES Uued maaharimisviisid ja põllukultuurid Raudader, külvi ja viljapeksumasin Suurem põllumajandustoodang võimaldas toita tööstuses tegelevat elanikkonda SAKSA TOLLILIIT Tähtis tööstuskeskus oli Berliin Arenes trasport Majanduse arengut takistas killustatus ja ühtse tollisüsteemi puudumine Kodanlus huvitus tollipiiride kaotamisest, et vastu seista välismaa kaupade konkurentsile (Inglise) Preisimaa eestvõttel loodi Saksa Tolliliit (18 riiki va. Austria) Tolliliit soodustas Saksamaa arengut ja koostööd
maksti asjades (lina, toit, toitained jne) Tööriistu hoiti kuuris ning nende eest hoolitses peremees Osades taludes olid ka sepikojad, kus tehti kõik metallitööd Tööriistad valmistati enamjaolt ise, kuid vahel ka osteti Töid ei planeeritud enamjaolt ette, tehti kõige pakilisemat Meeste ja naiste töid ei eristatud nii tõsiselt, mõlemad tegid mõlemat Tööriistad Ader Hobuniiduk Viljapeksumasin Õmblusmasin Hobukaarik Looreha Kahemehe saag Äkked, käi Kirved, vikatid Haamrid, meislid Talutööd meestel Algas muidugi tööriistade valmistamise ja korrastamisega Metsategu-puu maha võtmisest kuni ahju alla saamiseni Heina- ja viljalõikus Kündmised Hobuste õpetamine Sõnniku vedu Talutööd naistel Riiete õmblemine Karja eest hoolitsemine (lüps, toitmine jms) Lõnga ketramine Söögi tegemine
Volta) elektrigeneraator ja - mootor (M.Faraday) elektrijuhe elekter kui uus energiaallikas elekter valgusallikana elektripirn (T.A. Edison 1879) elektroonikatööstuse algus röntgenitoru (W. Röntgen) terasetööstuses elektrikaarahi (W. Siemens) sidepidamises telegraaf (S. Morse) ja telefon (G. Bell) heli salvestamise algus fonograaf, grammofon raadio ja kinokunsti algus d) Põllumajandus: tööviljakuse kasv külvimasin, viljapeksumasin jt. seadmed konserveerimine - toiduainete pikaajaline säilitamine e) Linnaühiskond: maaelanikkonna vähenemine urbaniseerumine linnastumine linnade välisilmes linnade planeerimine, raudbetoon uus ehitusmaterjal, tänavavalgustus, elektritransport (tramm) olmes inimeste igapäevaelus veevärk ja kanalisatsioon - WC ja vannituba jms. f) sotsiaalses koosseisus 2 uut põhiklassi:
phjaliku muutused toimusid algul se ja tekstiilitstuses.(kige thtsamad majandusharud). 18 sajand veti tehastes kasutusele aurumasin. 1765 konstrueeris james watt aurumasina. 1807 tegi hudsoni jel esimese sidu aurik(robert fulton lbis 240 km 32 tunniga). 1814 katsetati george stephensoni vedurit.(sitis 6,5 km/h).pani alguse raudteeliiklusele. 1842 veti metallitstuses kasutusele auruhaamer. 19 sajand esimesel poolel hakati pllumajanduses laialdaselt kasutama raudatra. klvi ja viljapeksumasin lihtsustasid pllutid. prast napoleoni sdasid muutus saksa tstuspealinnaks berliin. majanduslikku arengut takistas riiklik killustatus, puudus tollissteem. 1834 moodustati preisimaa eesvttel saksa tolliliit (18 saksa riiki).krvale ji peamine konkurent austria. 1835 saksamaal avati esimene raudteeliin nrnberg<>frth. 18 ja 19 sajand tihedad tliste vljaastumised(streigid), nende kigus purustati masinaid. palgatlised-ploreteriaat. 1
Käsitöölised jäid tööta, vabrikute ümber tekkisid väikesed linnad kus elu ja olme tingimused olid väga kehvad. 11. Kes ja millal leiutas aurumasina, veduri, auriku? James Watt leiutas 1765. Aastal aurumasina, Georg Stephenson leiutas 1814.a. veduri, Robert Hudson leiutas 1807. a. auriku. 12. Millised muudatused tõi tööstuslik pööre põllumajandusse? Võeti kasutusele uued maaharimisviisid, põllukultuurid ja masinad (nt :raudader, külvi-ja viljapeksumasin). Põllumajandussaaduste tootmine suurenes. 13. Miks loodi Saksa Tolliliit? Sest see soodustas tervikuna Saksamaa majanduslikku arengut ning tugevdas eri piirkondade majandusühtsust. 14. Miks olid töölised esialgu masinate kasutuselevõtu vastu? 15. Mida tähendab industriaalühiskond? Järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda nim. industriaalühiskonnaks. 16. Millistes valdkondades tõi industrialiseerimine endaga kaasa muudatused? Transpordis,
riik asus saarel (polnud suuri sõjalisi konflikte) 5. Industriaalühiskonna plussid: uued energiaallikad rahvaarvu tõus uute leiutiste kasutuselevõtt elatumistaseme tõus põllumajanduse areng 6. Industriaalühiskonna miinused: tööpuudus kuritegevuse tõus rasked töötingimused saastatud õhk halvad olmetingimused 7. Leiutised, mis tööstusliku revolutsiooni ajal leiutati: 1) aurumasin viljapeksumasin aurumootor vee- ja tuuleenergia elekter 8. Uued sotsiaalsed kihid, mis tekkisid ühiskonnas tööstusliku revolutsiooni tulemusel: 1) kodanlus 2) töölisklass 9. Poliitilised ideoloogiad: konservatism – E. Burke. Tunnusjooned: traditsioonid, usk oli tähtis, alalhoidlikkus, toetab tugevat riiki, ei pooldanud üldist valimisõigust. liberalism – J. Mill, J. Bentham. Tunnusjooned: oluline üksikisik, riigi roll
tänu neile said inimesed rohkem ringi liikuda ja nad säästsid väga palju aega. Tööstusliku pöörde ajal ei muutunud põllumajandus kuidagi vähem oluliseks, vaid tal oli oluline roll sellel ajal. Põllumajanduse peamiseks ülesandeks oli suurtesse tööstuslinnadesse koondunud inimeste toitmine. See soodustas viljakasvatuse eelisarengut. Sellel ajal võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid ning varsti hakati kündma põldu peamiselt raudadraga. Leiutati ka viljapeksumasin ja külvimasin. Traktorite ja mitmekülgsete kombainide kasutuselevõtt suurendas ka oluliselt saagikust. Ma arvan, et suur areng põllumajanduses oli väga oluline, sest inimesed vajavad eluks süüa ning kui uued masinad võimaldasid veel rohkem saaki luua, olid need arengud ainut positiivsed. Halb külg põllumajanduse arengu juures on see, et just tänu masinatele jäid paljud inimesed tööst ilma ning pidid minema linnadesse uut elu alustama.
Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris kindralfeldmarssal 1873. a oma venna Gustavi pojad, andes neile parima hariduse, krahvitiitli ja lemmikvennapojale Friedrich Georg Magnusele ka varanduse (16 mõisat Eestis, Lätis, Soomes ja Poolas). Sangastes tegeldi aktiivselt 4 põllumajandusega. Sangaste mõisas oli uusim tehnika, esimene viljapeksumasin ja auto Eestis. Sangaste mõisa tooted hinnati Peterburi turul parimateks. (1) F. Berg oli tuntud uuendusliku põllupidajana. Ta on aretanud rukkisordi "Sangaste". (4) Tuli Eesti Vabariigi aeg. Maareformide käigus vähendati mõisa maid ning jagati enamus maadest asundustaludeks, kuid mõisasüda ja ümbritsevad maad jäid perekonna kasutusse. Et mõis ilma maata ennast ära ei majanda, sattus mõis kitsikusse. Võlad aga suurenesid ja krahvi surma ajaks oli mõis pankrotis
sajandi lõpuni, siis oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostsid selle Bergid. Mõis kuulus Bergidele kuni võõrandamiseni, mõisasüda aga 1939. aastani. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada, ka Põhjasõda oli sellele piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. Sangastes tegeldi aktiivselt põllumajandusega--aretati vilja, kartuleid. Sangaste mõisas oli uusim tehnika, esimene viljapeksumasin ja auto Eestis. Sangaste mõisa tooted hinnati Peterburi turul parimateks. Esimese Maailmasõja alguses põgenes mõisnikupere Eestist. Krahv saabus siiski mõne aasta pärast tagasi. Teise Maailmasõja ajal jäi loss peremeheta. Loss lagunes, järelejäänud mööbel ja asjad tassiti laiali, samuti uksed, aknad ja puitelemendid-- ehitusmaterjaliks või kütteks. Nõukogude armee saabudes hoiti lossi ballisaalis ka hobuseid ning tuld tehti otse põrandal. Jahisaali
„avangardistliku-tartumurdeliseks Tammsaareks“. Toomas Liiv on kirjutanud romaani kohta: „Traadi jutustaja suudab esile manada selle voolamise, kordumise, kadumise ja kestmise müsteeriumi, mis võimaldab „Tantsus autukatla ümber“ näha isepärast paralleelteost „Tõele ja õigusele.““ Romaan koosneb viiest peatükist („tantsust“), iga peatükk on viljapeksupäev Aiaste talus aastatel 1914, 1929, 1943, 1949, 1957. Need on stseenid ühe rahva eluloost, pidevuse sümboliks on viljapeksumasin: olgu ajad, millised tahes, vili peab kevadel külvatama ja uus vili sügisel lõigatama. Ühe talu võitlus leiva pärast areneb kogu rahva võitluseks leiva pärast ning sümboliseerib lõpuks kogu inimkonna igavest võitlust. Lühiromaan „Puud olid, puud olid hellad velled“ on saatusetragöödia, mida saab tõlgendada ka Oidipuse-müüdi taustal. Tema enda sõnul oli romaan esimene katse „uurida, mida tunneb ja elab läbi mees, kes ei taha peremeheks saada ega talu pidada“
2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja viljapeksumasin. 4) Kuidas kasutati aurumasinat? Vabrikutes. 5) Kuidas mõjutas tööstuslik pööre põllumajandust? Võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid, masinate kasutuselevõtt aitas saadusi kiiremini töödelda ning tööd lihtsustada. Tootmine suurenes. 6) Miks loodi Saksa Tolliliit? Sest ühtne tollisüsteem puudus ning seda kõike oli vaja parandada. Tõhusamalt oli vaja vastu seista ka välismaa kaupade konkurentsile
Vabrikutootmine tegi inimestele käättesaadavamaks palju tarbekaubad, sest masintootmine suurendas tööviljakust ja alandas kaupade hindu. Tööstuslik pööre suurendas ka hariduse levikut ja muutis ühiskonnas seinseid tavasid ning moraalinorme. Tööstusliku pöörde positiivsed mõjud: Industrialiseerimine tõi kaasa põhjalikud muudatused mitte üksnes tootmises, vaid ka teistes ühiskonnaelu sfäärides: põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. Maaharimine muutus lihtsamaks (viljapeksumasin) Traktori ja endas nii lõikus- ja rehepeksumasinat ühendava kombaini kasutamine suurendas tunduvalt saagikust. Suurlinnad London, Glasgow, Pariis, Marseille, Milano, Rooma, Hamburg, Düsseldorf, München Töölisparteide teke (sotsiaal-demokraatlikud parteid) 19. S II poolel valimisõigus, tööseadusandlus Tänu leiutistele ja mõttemaailma avardumisele, arenes ka teadus. 1859. avaldati Charles Darwini evolutsiooniteooria. Linnastumise positiivsed küljed:
a. 1839. a.abiellus ta Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega, kes oli Austria feldmarssal Dauni tütretütar. Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris kindralfeldmarssal 1873.a. oma venna Gustavi pojad, andes neile parima hariduse, krahvitiitli ja lemmikvennapojale Friedrich Georg Magnusele ka varanduse (16 mõisat Eestis, Lätis, Soomes ja Poolas). Sangastes tegeldi aktiivselt põllumajandusega-aretati vilja, kartuleid. Sangaste mõisas oli uusim tehnika, esimene viljapeksumasin ja auto Eestis. Sangaste mõisa tooted hinnati Peterburi turul parimateks. Esimese Maailmasõja alguses põgenes mõisnikupere Eestist. Krahv saabus siiski mõne aasta pärast tagasi. Tuli Eesti Wabariigi aeg. Maareformide käigus vähendati mõisa maid ning jagati enamus maadest asundustaludeks, kuid mõisasüda ja ümbritsevad maad jäid perekonna kasutusse. Et mõis ilma maata ennast ära ei majanda, sattus mõis kitsikusse. Võlad aga suurenesid ja krahvi surma ajaks oli mõis pankrotis
Tekstiilitööstusele panid aluse ketrus- ja kudumismasina leiutamine. Alguses kasutati vabrikutes energiaallikatena langevat vett, seetõttu ehitati enamik vabrikuid suurte jõgede juurde. 18. sajandil sai jõuallikaks aurumasin, mida kasutati teisteski valdkondades, näiteks vabrikutes, veduritel (rongiliikluses), aurikutel. Põllumajanduses võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid , Põllutöödel hakati kasutama üha rohkem masinaid : leiutati raudader, viljapeksumasin ja külvimasin Saksamaal algas tööstusrevolutsioon pärast Saksamaa ühendamist ,tähtsaks tööstuslinnaks kujunes Berliin . Saksamaa majanduslikku arengut takistas killustatus ja ühtse tollisüsteemi puudumine. 1834.a. moodustatud Saksa Tolliliit soodustas Saksamaa majanduslikku arengut. 12. Loetle 1. tööstusliku pöörde positiivsed tulemused! 2. tööstusliku pöörde negatiivsed tagajärjed! Positiivsed tulemused:
15 26.03.08 Tööstuslik pööre ja industriaalühiskond Tööstusliku pöörde eeldused: · Muutused põllumajandused põllumajanduspööre. Maa muutus eraomandiks, mõisad ja talud muutusid üksteisest sõltumatuteks. Olid konkureerivad majapidamised. Oli oluline toota võimalikult palju võimalikult väikeste kulutustega. Kasutusele võeti masinad. Kasutusele tuli, näiteks hobukülvik, viljapeksumasin ja auru jõul töötavad traktorid (1830). Kasutusele võeti ka kunstväetised. Tegeldi ka aretustööga, sordiaretus ja ka tõuaretus. Maal vabanes suurem hulk tööjõudu, kuna väiksem hulk inimesi tegeles toiduainete tootmisega. Vabanenud töörahvas liikus linna, linnade kasvuga kasvas ka põllumajanduslike saaduste vajadus. · Tööjõu olemasolu. Algselt maalt linna läinud inimesed, linnadest ka käsitöölised. · Kapital
aluse enneolematule arengule. Põhjalikud muutused toimuid kõigepealt Inglismaa tähtsamates majandusharudes söe- ja tekstiilitööstuses. Kui varem oli ehitatud masinaid puidust, siis nüüd kasutama rauda, mille saamiseks rauamaagist oli vaja sütt ja söekaevandusi. Olid suured muutused transpordinduses leiuati aurik ja rong, millega muutus reisimine lihtsamaks ja kiiremaks. Olid muutused ka põllumajanduses võeti kasutusele raudader ning külvi- ja viljapeksumasin. Põllumajanduse areng suurendas põllumajandussaaduste tootmist. Nii oli võimalik toita pidevalt suurenevat tööstusega tegelevat ühiskonda. Tööstuslikul pöördel oli nii plusse kui miinuseid. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta paljud käsitöölised, kes pidid nüüd endale elatist teenima vabrikus. Sealsed töötingimised ja palgad olid kehvad ning sageli pidid töötama kõik pereliikmed. Vabrikute ümber tekkisid asulad, hiljem linnad, kus elu- ja olmetingimused
annaabi.ee 
