Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Viljandi maakond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muuseum, karksi, viljandimaa, võrtsjärv, abja, mõisaküla, hotel, kõrgustik, paluoja, kolga, heimtali, majamuuseum, helilooja, hotell, puhkemaja, nuia, soised, metsad, soode, jaanis, omapärast, maakonnakeskus, pikemalt, kaldal, eluvaldkondade, majanduskeskkonnas, rahulikku, rikkas, ramp, sünnipäev, suislepa, maakonnas, muuseumid, tähetorn............lk. 6 Kokkuvõte ..............................................................................lk. 7 Kasutatud kirjandus....................................................................lk. 8 2 SISSEJUHATUS VILJANDI MAAKONNAST. Viljandi maakond paikneb Eesti Vabariigi kesk- ja lõuna osas. Ühine riigipiir on lõunas oleva Lätiga.Suur osa maakonnast asub Sakala kõrgustikul. Maakonnas on 15. omavalitsust, kes teevad koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidus. Viljandimaa pindala on ca 3500 km² ja maakonnas elab ca 52 000 elanikku, kellest umbes pooled elavad linnades. Suurem osa rahvastikust on eestlased, teistest rahvustest on soomlased ja venelased. Maakonna keskus on Viljandi, kus elab ca 19 000 elanikku ja teised linnad on Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Mõisaküla, Võhma ja Karksi-Nuia. 3 ASUKOHT JA PINNAMOOD Viljandi maakond paikneb Kesk-Devoni ladestikul, Eesti Vabariigi kesk- ja
......................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............................................................................................................ 4 Mulgi raudtee ...................................................................................................................................... 4 Linavabrik ........................................................................................................................................... 5 Abja külanõukogu ............................................................................................................................... 5 Abja sovhoos ....................................................................................................................................... 6 Rahvastik ............................................................................................................................................. 6 Abja-Paluoja tänapäeval ................
---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord.............
Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi) mulgi murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna- Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt. Teine käsitlus - Suur-Mulgimaa peab Mulgimaaks tervet Viljandimaad (Paistu, Kõpu,Viljandi, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonnad), Helme kihelkonda Valgamaalt ning Halliste ja Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt koos nende alaliste põliselanikega. (Kirja pandud 1934. aastal Tallinnas asutatud Mulkide Seltsi poolt ning
RAHVAARV 1. jaanuar 2002 . Rahvaarv Paldiski linn 4226 Abja-Paluoja linn 1403 Põltsamaa linn 4819 Antsla linn 1521 Põlva linn 6464 Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011 Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn 14971 Tapa linn 6
lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad 45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud pilliroog, järvekaisel, hundinui, tarnad Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik Palju ulukeid põder, metskits, metssiga jmt. 36 liiki kalu sh. haug, koha, latikas Haudelindudest nurmkana, kodutuvi, kiivitaja ja valgetoonekurg
Järvamaa Kutseharidus Keskus Viljandi Referaat Tanel Poom TE 12 Paide 2009 ASUKOHT Viljandi maakond paikneb Eesti Vabariigi kesk- ja lõunaosas, ühine piir on naaberriik Lätiga. Maakonnas on 15 omavalitsust, kes kõik teevad koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidus. Viljandimaa ürgne loodus koos esivanematelt päritud traditsioonidega aitavad hoida kindlat rütmi tänapäevalgi. Seesama ürgne rütm on tuntav meie kultuuri- ja spordisündmustes, meie majanduselus ja kogu piirkonna arengus. Pindala: ca 3 500 km² ca 8% kogu Eesti pindalast Rahvastik: ca 54 500 elanikku kellest ca 30 000 elavad maal Eestlasi on ca 51 000, muudest rahvustest on enam venelasi (ca 2000), soomlasi (ca 500). Keskus: Viljandi linn, elanikke ca 19 600
Mulgimaa Tutvustus Mulgimaa ulatub läbi Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaa alade. Mulgimaa on kultuuriajaloolineline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme. Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks.
24837922.473454 27829 Kuressaare linn 27830 7400004-1Abaja 58.24832522.473505 27830 Kuressaare linn 33569 5100001-1Abaja 58.92028825.966447 33569 Koeru vald 22856 5100003-1Abaja kool 58.91101125.941077 22856 Koeru vald 33567 5100004-1Abaja kool 58.91101225.941297 33567 Koeru vald 127975 23920-1 ABB 59.35700624.928424 127975 Rae vald 25578 8400001-1Abja-Paluoj58.12657025.357227 25578 Abja vald 24357 8400002-1Abrami 58.33944925.673184 24357 Viljandi vald 20902 8400003-1Abrami 58.33960625.673567 20902 Viljandi vald 123526 7400893-1Abruka sa 58.16221922.528098 123526 Abruka Lääne-Saare vald 91986 5900008-1Aburi 59.18094126.266682 91986 Väike-Maarja vald 30454 5900009-1Aburi 59.18095726.266427 30454 Väike-Maarja vald 30455 5900011-1Adaka tee 59.50441826.120793 30455 Vihula vald
2013 Sissejuhatus: Tutvustada Narvast pärit loodushuviliste gruppile Mulgimaad. Tööeesmärk: Koolitöö koostamine ning endalegi informatsiooni mulgimaa kohta koguda ning huvitavat teada saada. Kasutatud meetodid: Omalooming ja interneti leheküljed. Sihtrühm: Värskes õhus viibimine, roheline mõtteviis, õhtusöök mulgi päraselt. Maakonna üldtutvustus: Lipp Vapp Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas. Loodus:Sakala kõrgustik,Soomaa,Soomaa rahvuspark,Viljandi järv,Võrtsjärv Pindala: 3422,49 km² Elanikke: 49 255 (1.01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: JõhviTartuValga/Tee nr 3 266 km, 4 tundi ja pausid Ajakava: tulek 06.00- 10.00 tagasi 17.00-21..00 Objektid: Abja-Paluoja muuseum Muuseum asutati aastal 1999. Alalises ekspositsioonis on stendid ja vitriinid - muinasaeg, mulgid, kultuurielu, haridus, postiteenistus, tuletõrje, lasteaed, sport, haigla,
e vald omavalitsus 455,70 (oma Kohalik SA Tõrva Haigla Tartu 1 tõrva valla elanikele) omavalitsus 495,38 VILJANDIMAA 421,87 - Aia 1, Kolga- 472,95, Kolga-Jaani Hooldekodu Jaani Aia 1, Kolga- sotsiaalkorter Jaani 255,65 351,53 - 383,48
rentaablus oli 2,6 % tasemel. (Viljandi turismivaldkonnauuring 2012) Viljandi maakondade iseloomustab mitme tõmbekeskuse olemasolu. Neist suurim on Viljandi linn. Vaadates aga tervet Viljandi maakonda, siis võrreldes teiste maakondadega on Viljandimaal suhteliselt halvasti turistide majutused tasakaalustatud. Ehk siis väljaspool Viljandi linna on vähe väljasõidukohti, kus turistid saaksid ööbida,eriti Põhja-Viljandimaal. Kui vaadata ööbimiste arvu 1000 elaniku kohta, siis Viljandimaa on üks 11 maakonnast, kus antud näitaja on vahemikus 0,2-4,9 inimest. Siiski on edasistes analüüsides vajalik uurida, kuidas on võimalik Viljandimaal ära kasutada lähedal asuvate keskuste nagu Pärnumaaja Tartumaa ning laiemalt Lõuna-Eesti suurt turistide arvu. (Viljandi turismivaldkonnauuring 2012) Turismitooted, -teenused ja sündmused Pärimusmuusika festival toob linnale kõige enam tuntust. 2015 aastal osales festivalil üle 23 000 külastaja
erinevate osade kohta. Kui nii turismitoode kui ka turismiettevõte on saanud tunnustuse, allkirjastatakse turismiettevõtte ja Eesti Ökoturismi Ühenduse vahel litsentsileping. Selles reguleeritakse muuhulgas ka see, et turismiettevõte vastutab, et tema kvaliteedimärki kandev toode ka edaspidi kriteeriumeid täidab. Turismiettevõttel võib olla ka teisi turismitooteid, millele erinevatel põhjustel ei ole kvaliteedimärgist omistatud. 2.6 EHE märgi tooted: Aastal 2006 Meresüstamatk Kolga lahe saartele Haabjamatk Soomaal Seto söömaaeg Jalgrattaretk Läänemere Soome lõunapiiril Süvahavva Loodustalus - looduse keskel, kahe jalaga maas Aastal 2008 Loodusmatk Soeginina pangal Meresüstamatk Rammule Räätsamatk Koitjärve rabas Rabamatk Ohepalu rabas ööbimisega elektrita Linnumäe Loodustalus Loodusmatk Harilaiul Estonia In Spring (Eesti kevadel) Päev Altja kalurikülas Ringkäik vanas vesiveskis Loodusretk Katri pangale
Kuna ettevõte on väike ning hostelis ei pakuta pidevat teenindamist siis on palgatud lisaks ainult üks töötaja koristaja. Raamatupidamise ja külaliste vastuvõtu ning registeerimisega tegelen mina ise. Kõige suuremaks konkurentsiks on Mulgi Kõrts, mille teisel korrusel on majutus. Minu eeliseks on suuremate gruppide korral rohkemate voodikohtade arv ja odavam hind. Konkurentidena võin ka arvestada Abja Gümnaasiumi õpilaskodu, Käbi Puhkemaja, Luuka Puhkemaja ja Mellini Puhkekeskust. 1.2 Asukoht Rajan hosteli Abja-Paluojale,Veskimäe külla, Peetri taluüksusele. Asukoht on kesklinnast küll veidikene väljas, kuid see eest puhkamiseks väga rahulik ja looduslähedane. Hostel asub kohe metsa ääres, kus on võimalusi jalutamiseks ning ujumiseks ka väikene tiik. Olemas on tasuta parkimiskohad ning tulevikus on plaanis teha ka parkimisplats
annaabi.ee 
