Ettevõtte ajaloost: Tänase nimega Silvano Fashion Group alguseks võib pidada 1944. aastat, kui Tallinnas loodi pesutööstusvabrik ,,Osta", mis alates 1950. aastas kandis nime Vilhelmine Klementi nim. Eksperimentaalõmblusvabrik ning alates 1971. aastast V. Klementi nim. Õmblustootmiskoondis. Sest just nimelt selle ettevõtte tootmisüksused on aluseks olnud väga pikale ja keerulisele ajaloole. Minule teadaolevad andmed ettevõtte tegevusest on pärit alates 1996. aastast, millal ettevõtet juhtis Madis Võõras ning suurem osa aktsiatest kuulus kunagistele ettevõtte juhtidele, kes olid need omandanud peale Eesti taasiseseisvumist. Tegevus oli valdavalt
Kui tekkisid kutselised teatrid, siis sai temast kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid, valmisid mitmesugused jutustused. Ta oli Eesti draamakirjanduse üks rajajaid. Oma loomingulisse küpsusjärku jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas. 1879. aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Kui see lõppes lahutusega. 1899. aastal tutvus Kitzberg oma uue abikaasa Johanna Vilhelmine Roosmanniga. Kellega sündis Kitzbergil ka üks poeg. Kitzberg suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. Kitzbergilt on jäänud Eesti draamakirjandusse 13 algupärast draamat. Ta on kirjutanud ka lastejutte ja näidendeid, mälestusi ning vesteid. 3 AUGUST KITZBERG LAPSEPÕLV August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus.
Betti Alver (23.11.1906-19.06.1989) Kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik sündis Jõgeval raudteelase perekonnas. 1924. aastal lõpetas ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi. 19241929 õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga «Vaene väike», teos «Tuulearmuke»sai 1927. aastal «Looduse» romaanivõistlusel II auhinna. Värsse hakkas Alver avaldama 1931
.............................................................................................5-6 5. Kokkuvõte............................................................................................................................ 7 6. Kasutatud kirjandus.............................................................................................................. 8 2 SISSEJUHATUS Betti Alver sünninimega Elisabeth-Vilhelmine Alver on üks silmapaistvamaid eesti luuletajaid. Tema looming on ikka olnud sisutihe, käsitlenud inimlikult tähtsaid probleeme kunstiliselt äärmiselt nõudlikus vormis. Betti Alveri looming on andunud tähtsaid virgutusi noorematele luuletajatele, kasvatanud suurt nõudlikkust ja vastutustunnet loomingus, rikastanud mitmekülgselt eesti luulet. Mina käsitlen oma referaadis Betti Alveri elu ja loomingut. Millega on tema oma elu jooksul
vähenõudlikke naljamänge. Kui tekkisid kutselised teatrid, siis sai temast kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajaja, valmisid mitmesugused jutustused. Ta oli ka üks Eesti draamakirjanduse rajajaid. Oma loomingulisse küpsusjärku jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas. 1879. aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Kui see lõppes lahutusega. 1899. aastal tutvus Kitzberg oma uue abikaasa Johanna Vilhelmine Roosmanniga. Kellega sündis Kitzbergil ka üks poeg. Kitzberg suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. Kitzbergilt on jäänud Eesti draamakirjandusse 13 algupärast draamat. Ta on kirjutanud ka lastejutte ja näidendeid, mälestusi ning vesteid. 4 Lapsepõlv August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus
Kullamaa Keskkool Birgit Hallkivi BETTI ALVER Referaat Juhendaja: Õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Armastatuim Eesti luuletaja, Betti Alver (1906-1989) Elulugu. 1906. aasta 23. novembril sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid teda hakkati kutsuma Bettiks. Ta kasvas koos oma neli aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga ja Leopold olid surnud. Betti isa pärines Mulgimaalt Tarvastust, aga Betti ema, pärines Järvamaalt ja ta oli kirjanik. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas, proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õpima Tartusse, Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse.
Betti Alver 23.11.1906 Jõgeva 19.06.1989 Tartu Betti Alver (kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik) sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks.
6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Betti Alver(1906-1989) sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid kutsuma hakati teda loomulikult Bettiks. Lugema õppis varakult tänu vennale, esimesi iseseisvalt loetud raamatuid oli vendade Grimmide muinasjutud ning seejärel populaarsed Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. Aastaid hiljem on luuletaja öelnud, et midagi proosalisemat ja ebakodusemat kui tema lapsepõlvekodu olevat raske ette kujutada. Kaks tuba ja köök raudteekasarmus, ühel pool rööpad, teisel maantee, rahu ega omaetteolekut ei mingit
....................... 11 ETTEVAATUST KLAAS.................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS: ..............................................................13 3 Kui näen ja kuulen sind, siis usun salamahti, et noa ja kahvliga end võtad riidest lahti. (Valikkkogumik "Tähetund", 1966) 4 1. ELULUGU 1.1 LAPSEPÕLV Betti Alver sünninimega Elisabeth-Vilhelmine Alver sündis 23. (vana kalendri järgi 10.) novembril 1906. Aastal Jõgeval Mart ja Minna Alveri kuuenda lapsena. Betti kasvas üles koos oma vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga surid 1903. ja Leopold 1910. aastal. Kodus harrastasid isa ja poeg viiulimängu ja väike Betti õppis mängima väikesel harmooniumil
Betti Alver on ise öelnud: ,,Täielikum elu on minu meelest elu võimaluste piiril. Ma pole kunagi tahtnud, et miski tuleks mulle kergelt kätte, ei elus, ei loomingus, ei armastuses. Ma pole kunagi ihaldanud kerget kuulsust, odavat elu." Elulugu Betti Alver sündis 23. (vana kalendri järgi 10.) novembril 1906. aastal Jõgeva raudtee-meistri Mart Alveri ja tema naise Miina viimase, kuuenda lapsena. Talle pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid kutsuma hakati teda Bettiks. Tüdruk kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav (1896), Johannes (1898) ja Olga (1900) olid surnud 1903.aastal. Pikemalt ei antud elupäevi ka Leopoldile, kes sündis 1904.aastal ja suri 1910. aastal. Lähiümbruse laste hulgas leidunud mänguseltsilistest on Betti Alver meelsamini maininud jaamaülem Fjodorovi tütart Zenjat, kellega suhtlemine andis
kaotatud kodumaa inspireerisid teda sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulises värsis. Eelkõige paistavad tema loomingus silma armastusluuletused ja isikliku tundetooniga isamaalaulud. ,,Amores" 1917 ,,Käoorvik" 1920 ,,Hõbedased kuljused" 1920 ,,Talihari" 1920 ,,Maarjamaa laulud" 1927 ,,Esivanemate hauad" 1946. Betti Alver Kirjutas peamiselt luulet ja ka poeeme. Tegeles ka tõlkimisega(Jevgeni Onegin). Sündis 23. Novembril 1906. Tema esialgseks nimeks oli Elisabe-Vilhelmine, hüüdnimeks Betti. Lugema õppis ta vanema venna kõrvalt. 1914 asus erakooli õppima, samal aastal ka Tartu Puskini nimelisse gümnaasiumi. 1918 Eesti Noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus. Unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu. Gümnaasiumi lõpetas ta 1924. Aastal. Peale seda Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda. 1927 koondus ta tähelepanu kirjanduslikule loomingule. Tutvusid Heiti Talvikuga ningg abiellusid 1937. 1944 asuti elama Pärnusse
Mõnikord tahtis ta seltsimaja aknad puruks lüüa ja põgeneda, aga enamus osa elust läks tal korda. Surmapõhjus: loomulik surm 4.61. Kaarel Verev Sünnikoht: Harala Amet: kaevaja 23 Lugu: Kaarel töötas oma labidaga soomullas, kuni tuli noorim Lemvalts ja käskis tal sealt kaduda. Kaarel viis talle hea nalja eest pool liitrit viina ja jättis mälestuseks oma rootsi terasest labida. Samal talvel ta suri. Surmapõhjus: loomulik surm 4.62. Vilhelmine Kink Sünnikoht: Harala Eluiga: 19221960 e. 38 aastat Amet: töötas karjalaudas Olemus: üksik, kellel polnud ka kellelegi oma muresid kurta; töönarkomaan; Lugu: Noorus möödus karjalaudas rügades ning seetõttu kadus ka eluisu, tuues kaasa meelekurbusegi. Viimasel naistepäeval naljatas esimees Nõu, et Vilhelmine peaks minema parteisse või palvemajja, et seltsi leida. Tema ei läinud aga kuhugi, ainult oma laudalakka ning poos end üles. Surmapõhjus: Poos ennast üles. 4.63
annaabi.ee 
